1-11-2273/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (2) Kriminaalasi nr 1-11-2273

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11 mai 2012. a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-2273 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Alar Häidberg esitas aravmuse kirjalikult Taotlus Valdek Liivmanni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu VALDEK LIIVMANN

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; isikukood 35301070010 RESOLUTSIOON

Jätta Valdek Liivmann tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Valdek Liivmann tunnistati süüdi Saare Maakohtu 29.07.2005.a otsusega KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.01.2004.a – 16.01.2004.a, s.o 3 päeva; seega kuulub Valdek Liivmanni poolt tema mõistetud karistusest kandmisele 6 aastat 5 kuud ja 27 päeva.

2 (2) Kinnipeetava karistusaeg algas 24.10.2006.a ja lõpeb 19.04.2013.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 06.04.2012.a. Tartu Vangla edastas 13.04.2012.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 11.05.2012.a seisuga on Valdek Liivmanni ärakandmata karistusaeg 11 kuud ja 8 päeva.

Valdek Liivmanni ei ole eelnevalt kriminaalkorras karistatud.

Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei toeta Tartu Vangla V. Liivmanni vabastamist enne tähtaega. Samuti ei soovi kinnipeetav ise vabaneda ennetähtaegselt.

Prokurör ei toeta samuti Valdek Liivmanni vabastamist, kuna isik ei soovi ise vabaneda, ta omab khtivaid distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav ei ole tänaseni aru saanud enda õigusvastasest käitumisest, mistõttu on ta kõrgohtlik.

Valdek Liivmann avaldas ka kohtuistungil, et ta ei soovi enne tähtaega vabaneda, kuna tal olevat vanglas kolleegidelt veel palju õppida.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Valdek Liivmann on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Valdek Liivanni vabastamiseks enne tähtaega sisulised alused puuduvad. Ennetähtaegse vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus, mis saab olla tulemuslik vaid siis, kui isik on valmis kontrollnõudeid täitma ning Kinnipeetava käitumisest vangistuses ja kohtuistungil ilmneb, et ta ei ole mingeid järeldusi karistusest teinud ega avalda vähimatki valmisolekut koostööks ametnikega. Kui isik ei soovi ennetähtaegset vabastamist, ei ole ta ilmselt koostöövalmis kriminaalhooldajaga ja järelevalvet tema üle pole seega võimalik teostada. Samuti on risk, et selline isik paneb katseajal toime uue kuriteo on väga kõrge. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et Valdek Liivmann tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik