1-11-9719/29 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-11-9719

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprillil 2012 a Pärnu Kuninga t. kohtumaja

Kriminaalasja number

1-11-9719 (08250002484)

Kohtukoosseis

Kohtunik Teet Olvik

Sekretär Anneli Kaljula

Prokurör

Indrek Kalda

Kaitsja

Marko Tammann

Kriminaalasi

Toomas Maarand süüdistus KarS § 178 lg 1, § 373 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

Toomas Maarand, isikukood 36109304210, XXXXX, varem

kohtulikult kriminaalkorras karistatud 1.04.05.1990 a. Pärnu

Maakohtu poolt ENSV KrK § 117 alusel 2 aastase

vabadusekaotusega

tingimisi

ühes

kohustusliku

töölesuunamisega. KrK § 27 alusel kohaldatud lisakaristusena

pedagoogilise

tegevuse

keeldu

aastaks.

Väärteokorras

karistamata.

Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 24.11.2010 a. ning

jäetud Pärnu Maakohtu 10.10.2011 a. kohtu alla andmise

määrusega muutmata.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 311-313, § 315 kohus otsustas:

Õigeks mõista Toomas Maarand süüdistuses KarS § 373 järgi.

Süüdi tunnistada Toomas Maarand KarS § 178 lg 1 järgi ning karistada teda (6 k) kuue kuulise

vangistusega, milline aga jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 järgi täies ulatuses täitmisele pööramata, kui

Toomas Maarand (2 a) kahe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning

täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi.

Tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Katseaja algust

arvata alates 27.04.2012 a., s.o. kohtuotsuse kuulutamisest.

Välja mõista Toomas Maarand’ilt KrMS § 180 lg 1 kohaselt riigi tuludesse menetluskulud – KrMS

1-11-9719

§ 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulud (0.45)

nelikümmend viis senti.

-Välja mõista Toomas Maarand’ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel seoses teise astme kuriteo

toimepanemisega sundraha (435) nelisada kolmkümmend viis eurot riigi tuludesse. Sundraha ja

menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB

pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida

viitenumber 2800049696 ning selgitus „Toomas Maarand, 1-11-9719, menetluskulud või

sundraha“.

Kui menetluskulud ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras.

KrMS § 313 p 11 kohaselt kriminaalasja juurde liidetud asitõendid – sülearvuti HP mudel HPG

3000 seeria CND6410T6D pakendis nr. 1, lauaarvuti AMD DuronTM pakendis nr. 2 ning

mobiiltelefon Sony Ericsson K510i koos EMT SIM kaardiga, millised asuvad pakendis nr. 3,

tagastada kohtuotsuse jõustumisel nende esemete omanikule Toomas Maarand’ile.

Asitõendid, pakendis nr. 3 asuvad, 20.10.2010 a. ja 17.01.2011 a. asitõendite vaatlusprotokollis

kajastatud Fujifilmi fotoümbrik nr. 0077608 koos 7 negatiiviribaga koondnumbriga 8777 ja 12

värvifotoga koondfoto, AGFA fotoümbrik 14.07.1997 a. koos 12 värvifotoga, VALOKUVIA

fotoalbum koos 19 värvifotoga, Kodak Expressi fotoümbrik nr. 4081450 koos 10 värvifoto ja 5

negatiivribaga, Kodak Expressi fotoümbrik nr. 5639696, koondfoto koos 10 värvifotoga, 5

negatiivriba ning 15 värvifotot koos koondfotoga 8210+0 28.12.2010 a., Kodak Expressi

fotoümbrik nr. 5898465 10 värvifoto ja 10 negatiiviribaga, AGFA negatiiviümbrik koos 7 kiles

negatiiviribaga ja 3 lahtist riba ning 9 fotot koondil + 0 28.12.2010 a., Fujifilmi fotoümbrik nr.

377752 koos kiles negatiiviribaga, rulli keeratud negatiiviriba, 14 värvifotot koos koondfoto

slaidiga + 0 28.12.2010 a., valges Salvo standardses plastmassraamistikus olev slaid, koondfoto

slaid raamis + 28.12.2010 a. – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Samuti pakendis nr. 3 asuvad 25.01.2011 a. asitõendite vaatlusprotokollis kajastatud negatiiviriba

koos 2 fotoga, koonfoto slaid + 0 21.01.2011 a., musta värvi kortsus katkises paberiümbrises 8

erineva suurusega fotot, Fuji fotoümbrik 7 negatiiviriba 11 fotoga koos koondfotoga +05973

21.01.2011 a., negatiivirull koos 37 must-valge foto ja koondfotoga neg. 1+0 21.01.2011 a., 5 kiles

negatiiviriba koondnumbriga 0035 ja 14 fotot koos koondfotoga 0035 + 0 21.01.2011 a.,

paberümbrises kirjaga „Ujumine“ 6 negatiiviriba koos 30 foto ja koonfotoga ujumine+ 21.01.2011

a., negatiivirull 39 foto ja koondfotoga neg2+0 21.01.2011 a., 3 leheküljeline nimekiri pealkirjaga

„05.07.1998 a. XX sisekorra eeskirjadega“, 2 leheküljeline nimekiri pealkirjaga „X tulevate laste

nimekiri“ ja 4 leheküljeline nimekiri „XX. Olen tutvunud X sisekorraeeskirjadega ja talitan nende

järgi. Uulus 05.07.1997 a.“- samuti hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme

päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda.

Asjaolud

TOOMAS MAARAND’ile oli esitatud süüdistus alljärgnevas – selles, et tema hoidis enda

elukohas Pärnu maakonnas, Koonga vallas, Mihkli külas, elamu teisel korrusel, kuni läbiotsimise

1-11-9719

teostamiseni 11.01.2011 a. tema enda poolt eelnevalt, vähemalt ajavahemikul 1984 a. kuni 1988 a.,

täpselt tuvastamata kuupäevadel pildistatud fotode negatiive ja fotosid, millel on erootilises

situatsioonis ja poseerimas kujutatud erinevas vanuses: 11-13 aastast G. S. (sünd. X a.), 11-12

aastast M. T. (sünd. X a.), 11-12 aastast V. O.(sünd. 09.02.1975 a.), 12-14 aastast K. M. (X a.) ja

13 aastast T. T. (sünd. X a.) ning teisi, seni tuvastamata nooremaid, kui 14 aastaseid isikuid.

Oma sellise tegevusega pani Toomas Maarand toime nooremat, kui neljateistaastast isikut

erootilises situatsioonis kujutava pildi hoidmise, mis oli kuni 01.09.2002 a. kuriteona karistatav

KrK § 200 lg 1 järgi ning alates 01.09.2002 a. KarS § 178 lg 1 järgi.

Lisaks eeltoodule hoidis Toomas Maarand oma elukohas Pärnu maakonnas X, X elamu teisel

korrusel kuni läbiotsimise teostamiseni 23.10.2010 a. tema enda poolt ajavahemikul 1995 a. kuni

1997 a. erinevatel aegadel pildistatud fotode negatiive ja fotosid, millel on erootilises situatsioonis

ja poseerimas kujutatud 13 aastast F. O. (sünd. X a.), 11 aastast M. O. (X a.), 13 aastast T. T.

(sünd. X a.), 12 aastast K. K. (sünd. X a.), 12 aastast T. K. (sünd. X a.), 11 aastast M. T. (sünd. X

a.), 13 aastast J. K. (sünd. X a.), 10 aastast T. V.(sünd. X a.), 10 aastast P. V. (X a.) ning

tuvastamata kuupäevadel pildistatud 4 fotot, millel on erootilises situatsioonis ja poseerimas

kujutatud teadvalt nooremaid, kui 14 aastaseid I. T. (sündX a.) ja A.L. (sünd. X a.) ning teisi,

eeluurimisega tuvastamata, nooremaid, kui 14 aastaseid isikuid.

Samuti tema, hoidis enda elukohas X, X, X elamu teisel korrusel kuni 11.01.2011 a. läbiotsimise

teostamiseni tema poolt 04.02.2000 a. pildistatud fotode negatiive ja fotosid, millel on erootilises

situatsioonis ja poseerimas kujutatud 13 aastast K. K. (sünd. X a.), 12 aastast H. L. (sünd. X a.) ja

12 aastast S. M. (sünd. X a.), s.o. nooremaid, kui 14 aastaseid isikuid.

Eeltoodu põhjal on Toomas Maarand’ile esitatud süüdistus KarS § 178 lg 1 järgi nooremat kui

neljateistaastast isikut erootilises situatsioonis kujutava pildi hoidmises.

Veel oli Toomas Maarand’ile esitatud süüdistus selles, et tema, olles 04.05.1990 a. Pärnu

Maakonna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 117 järgi 2 aastase vabadusekaotusega tingimisi ühes

kohustusliku töölesuunamisega ja lisakaristusena õiguse äravõtmisega töötada 5 aastat

pedagoogilisel tööl, eiras sellist teadmist lastega seotud haridusalaseks tegevuseks X X töölepingut

sõlmides, asudes 17.09.2007 a. kuni 31.05.2008 a. ja 22.09.2008 a. kuni 31.05.2009 a. tööle X X

juhendajana ning 01.04.2008 a. kuni 31.05.2008 a. X X asumisega, samuti X X käsunduslepinguid

sõlmides, asudes 15.09.2009 a. kuni 31.05.2010 a. ja 01.10.2010 a. kuni 31.05.2011 a. X X

juhendajana tööle asumisega alates 20.07.2007 a. kehtiva Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 38

lg 4 ning alates 01.09.2010 a. kehtiva Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 75 p 7 nõudeid, mille

kohaselt ei tohi pedagoogina töötada isik, keda on karistatud Karistusseadustiku § 133 lg 2 p 2, §

141 lg 2 p 1, § 142 lg 2 p 1, § 143 lg 2 p 1, § 1431 lg 2 p 1, §-des 144-146 või §-des 175-178

sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt

karistusregistrist kustutatud või mille karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud

karistusregistri arhiivi, teades seega, et nimetatud kohtades tööle asudes rikub ta teadvalt

eriseaduse kohaselt teataval ametikohal või erialal töötamise keeldu.

Eeltoodu põhjal on Toomas Maarandile esitatud süüdistus KarS § 373 järgi seaduses ettenähtud

teataval erialal töötamise keelu rikkumises.

Menetlusosaliste seisukohad kohtus

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel süüdistatav Toomas Maarand end kuritegude toimepanemises

süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt leiti küll tema elukohast tema poolt pildistatud

fotosid, millel oli jäädvustatud paljaid, alaealisi poisse, kuid fotod on tehtud juhuslikest,

olmesituatsioonidest lähtuvatest olukordadest fotodel kujutatud noorukite enda initsiatiivil.

Süüdistatav kinnitas, et tema ei ole teinud noorukitele ettepanekut pildistamiseks poseerida, samuti

ei tekita fotod temas erootilisi emotsioone ega rahuldust. Toomas Maarand’i hinnangul on tegemist

tavaliste lastest ning noortest tehtud fotodega. Samuti kinnitas süüdistatav seda, et tal oli kavatsus

fotod ahjus ära põletada ning neist vabaneda, kuid ajal, kui suri süüdistatava isa ning süüdistatav

1-11-9719

ise parajasti kodus ei viibinud, oli tema ema süüdistatava teadmata fotod ülemisele

pööningukorrusele tagasi viinud. Süüdistatav väitis ka seda, et tema hobiks on juba 1970 aastast

olnud fotograafia ning ta on teinud umbes 20000 fotot inimestest, loodusest, hoonetest ja muust,

kusjuures talle on meeldinud pildistada ootamatuid situatsioone. Eeltoodust tulenevalt on muude

fotode hulka sattunud ka mõned üksikud, juhuslikult tehtud fotod paljastest noorukitest.

Süüdistuses KarS § 373 osas Toomas Maarand end samuti süüdi ei tunnistanud seletades, et teda

küll karistati 1990 aastal kohtu poolt ENSV KrK § 117 alusel ning temal võeti lisakaristusena 5

aastaks ära õigus töötada pedagoogilisel tööl, kuid ta teadis, et nimetatud keeld on temal alates

1995 aastast lõppenud. Sõlmides X X alates 2007 aastast töö-ja käsunduslepingud pedagoogilisel

alal töötamise kohta, ei teadnud ta, et see on Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse kohaselt keelatud.

Prokurör leidis, et Toomas Maarand’i süü talle süüks pandud kuritegude toimepanemises on

tõendamist leidnud ning taotles tema süüdi tunnistamist nii KarS § 178 lg 1 kui ka KarS § 373

järgi ning tema karistamist tingimusliku karistusega, 1 aastase vangistusega KarS § 74 lg 1 ja 3

järgi tingimisi, 2 aastase katseaja kohaldamisega.

Süüdistatava kaitsja leidis, et tema kaitsealuse süü ei ole tõendatud ning taotles tema õigeks

mõistmist nii süüdistuses KarS § 178 lg 1 kui ka KarS § 373 järgi. Kaitsja hinnangul puuduvad

süüdistatava käitumises kuriteokoosseisu tunnused, samuti on kaitsja hinnangul KarS § 373 järgi

süüdistuse aluseks olev Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 38 lg 4 põhiseadusega vastuolus.

Kaitsja taotles kohtult tunnistada eelnimetatud seadusesäte põhiseadusega vastuolus olevaks ning

jätta see kohaldamata. Samas kaitsja möönis, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral nimetatud

süüdistuses, ei pea kohus eeltoodud sätte Põhiseadusele vastavust vaagima.

Kohtu seisukoht

Kohus leidis, et Toomas Maarand’i süü kurteo toimepanemises süüdistuses KarS § 178 lg 1 järgi

on leidnud tõendamist ning seda alljärgneva põhjal:

Süüdistatavale Toomas Maarand’ile on esitatud süüdistus KarS § 178 lg 1 järgi erootilises

situatsioonis, nooremat kui neljateistaastase isikut kujutavat pildi ehk piltide hoidmises.

KarS § 178 ettenähtud objektiivne koosseis sisaldab muuhulgas piltide, kirjutiste ning muude

teoste või ka nende reproduktsioonide hoidmist, millel on kujutatud erootilises situatsioonis

nooremat, kui neljateistaastast isikut.

Teoste (antud juhul fotode) hoidmiseks KarS § 178 mõttes on nende valdamine, milleks tuleb

lugeda tegelikku võimu asja üle Asjaõigusseaduse § 32 mõttes. Tegeliku võimu all tuleb lugeda

isiku võimalust asja valitseda, kusjuures valdust tuleb mõista argielu, mitte õiguslikus tähenduses

(Riigikohtu lahend 3-1-1-93-07 p. 7.1). Isikul on tegelik võim asja üle, kui ta saab oma asja

vahetult ilma takistuseta mõjutada. Asja tuleb lugeda isiku valduses olevaks, kui see on tema poolt

valitsetavas ruumis, kusjuures ruumi all ei tule mõelda mitte ainult korteri või maja sisemust, vaid

selle juurde kuuluvat territooriumi (nt. aed, hoov jms.), kusjuures valdus säilib ka siis, kui omanik

ei tea hetkel asja asukohta. Valdus lõpeb juhul, kui tekib väline mulje, et asi on oma asukohta

unustatud või teadlikult maha jäetud, samuti ei ole asi isiku valduses, kui isik on selle kaotanud või

maha unustanud ruumi või kohta, mida ta ei valitse (nt. tänavale, kellegi teise isiku juurde koju

vms.).

Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 178 toimepanek tahtlust koosseisu asjaolude suhtes, kusjuures

koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega.

Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatava elukohas, milline asub X, X X X kahel korral, s.o.

23.11.2010 a. ja 11.01.2011 a. läbi viidud läbiotsmised (läbiotsimisprotokollid koos fototabelitega

I kd. t.l. 83-88, 100-110). Läbiotsimise käigus on leitud ning ära võetud fotosid, fotode juures

olnud fotonegatiive ja slaide, samuti ka süle- ja lauaarvuti ning paberkandjal asuv kirjalik materjal.

Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et Toomas Maarand’ilt äravõetud fotod on pildistatud

ehk KarS § 178 mõttes valmistatud erinevatel aegadel ajavahemikus 1984-1988 a., 1995-1997 a.

ning 04.02.2000 a. Eeltoodust lähtudes ei ole Toomas Maarand’ile esitatud süüdistust fotode

1-11-9719

valmistamises, kuivõrd selles osas on süüteod aegunud, kuid on esitanud süüdistus noorema kui

neljateistaastase isikut erootilises situatsioonis kujutava pildi hoidmises, milline on vältav kuritegu

ja mis ei ole aegunud, kuna süüteo toimepank algas pärast piltide valmistamist ning lõppes pärast

nende avastamist ja äravõtmist läbiotsimise käigus.

Hindamaks Toomas Maarand’i süü küsimust antud süüdistuse osas, tuleb kohtul hinnata, kas

Toomas Maarand’i elukohast läbiotsmisega leitud ning ära võetud piltidel (fotodel) oli kujutatud

nooremaid kui neljateistaastaseid isikuid ning seda erootilistes situatsioonides KarS § 178 mõttes,

kas nimetatud pildid asusid Toomas Maarand’i valduses ning kas ta hoidis neid oma elukohas

tahtlikult.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel andsid ütlusi tunnistajad, keda oli jäädvustatud süüdistatava

elukohas leitud fotodel – tunnistaja G. S. kinnitas, et puutus T.Maarand’iga kokku põhikoolis

õppimise ajal 1980-1988 a., kui T.Maarand oli tema treeneriks. Asja kohtulikul uurimisel talle

esitatud fotodelt (asitõendite vaatlusprotokoll nr. 1 p.10 I kd. t.l. 110, kriminaalasja juures fotod

kollases ümbrikus) tundis ta end ära ning seletas, et pildid on tehtud süüdistatava poolt X tiigi

ääres ajal, kui ta käis kuuendas klassis ning oli siis 12 või 13 aastane, kuna kooli, esimesse klassi

läks ta 7 aastaselt. Samuti olid teised pildile nr. 3 jäädvustatud noorukid T. T., M. T. ja V. O.

nooremad, kui 14 aastased – T. T. sama vana, kui G. S., M. T. ja V. O. aga nendest veel 2 aastat

nooremad, 10 või 11 aastased. Tunnistaja kinnitas, et pildid tehti süüdistatava algatusel, samuti

tegi süüdistatav ettepaneku, et piltidel kujutatud alaealised poisid pildistamiseks poseeriksid.

Kriminaalasja 25.01.2011 a. asitõendite vaatlusprotokolli juurde lisa 1 p 1 all (I kd. t.l. 152,

kriminaalasja juures fotod valges ümbrikus) äratoodud fotodel on fotol nr. 2 X tiigi ääres olnud G.

S., K. M. ja A. K. ning veel umbes sama vana nooruk. Tunnistaja ütlustel on foto tehtud ajal, kui ta

käis 2-4 klassis ja oli siis umbes 8-10 aastane. Sama vanad on ka teised fotol jäädvustatud poisid.

Sama asitõendite vaatlusprotokolli lisa 1 p 4 all (I kd. t.l. 152, fotod valges ümbrikus) äratoodud

mustvalgetel fotodel on mitmel fotol, kus tunnistaja on alasti, jäädvustatud teda nii 2.- 3 klassis

käimise ajal 8-9 aasta vanusena ning 6-7 klassis käimise ajal, s.o. ajal kui ta oli 12-13 aastane.

Tunnistaja kinnitas, et kõik eelnimetatud fotod on pildistatud Toomas Maarand’i poolt ning

pildistamisel tegi viimane ka ettepaneku poseerimiseks. Samuti kinnitas tunnistaja, et ta ei tea,

miks süüdistatav teda ning teisi noorukeid pildistas, kuivõrd ei tema ega teised noorukid taoliste

piltide tegemiseks soovi ei avaldanud. Samas ei avaldanud nad ka vastumeelsust pidades

pildistamist naljaks. Samuti avaldas tunnistaja, et ta pildistamistest vanematele ei rääkinud, kuna

sai aru, et selliste piltide tegemine ei ole sobilik.

-M. T. kinnitas enda õppimist X X aastatel 1982 kuni 1990 a. ning Toomas Maarand oli tema

korvpalli treeneriks. Asitõendite vaatlusprotokolli lisa nr. 1 p 10, I kd. t.l. 110, fotod kollases

ümbrikus fotodelt tundis ta ära enda, G. S., V. O. ja K. M.. Tunnistaja kinnitas sarnaselt G. S., et

pildid tegi Toomas Maarand X tiigi juures. Pildistamise ajal käis tunnistaja 6. klassis ning võis olla

umbes 12 aastane. Sama vanad olid ka tema klassikaaslased G. S. ja V. O..

-K. M. tunnistas samuti, et grupifotol (Asitõendite vaatlusprotokolli 20.12.2010 a. ja 17.01.2011 a.

lisa nr. 1 p 10, I kd. t.l. 110, kollane ümbrik) on G. S., T. T., V. O. ja M. T.. Fotol nr. 2 on tema,

s.o. K. M.. Tunnistaja ei mäletanud, kes fotod pildistas, kuid kinnitas, et tema oli pildistamise ajal

eelnimetatutest noorukitest vanem, 15 aastane.

-Tunnistaja T. T. kinnitas, et oli põhikoolis käies skaut ning Toomas Maarand oli tema

juhendajaks. Kriminaalasja juurde võetud punaste kaantega VALOKUVIA fotoalbumis olevatelt

fotodelt (20.12.2010 a. ja 17.01.2011 a. asitõendite vaatlusprotokolli juurde lisatud lisa nr. 1 p. 3, I

kd. t.l. 108) tundis ta fotodelt nr. 6,7,11 ära enda, samuti tundis ta erinevatelt piltidelt ära veel F.

O., M. O., K. K., T. K., K. N., A. E., J. K. ja M. T.. Tunnistaja ütluste kohaselt tehti kaks grupipilti

alasti, kõigist rivis seisvatest eelnimetatud poistest ilmselt Toomas Maarand’i poolt ning

tõenäoliselt tegi T.Maarand ka ettepaneku pildistamiseks poseerida, samuti suunas ta neid selleks.

Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta piltide tegemise ajal (14.06.1995 a. kuupäev fotodel) 12 aastane.

-P. V. andis ütlusi sama VALOKUVIA fotoalbumi fotode kohta seletades, et ta on fotodel nr 15 ja

1-11-9719

16. Kuna fotodelt on näha, et need on pildistatud 06.12.1997 a., siis oli ta pildistamise ajal 10

aastane.

Fotoümbrikus nr. 4081450 (20.12.2010 a. ja 17.01.2011 a. asitõendite vaatlusprotokolli juurde

lisatud lisa nr. 1 p. 4, I kd. t.l. 109) tundis P. V. kolmel fotol, millistel on teda kujutatud

alastiolekus enda ära. Tunnistaja ütlustel oli ta fotode tegemise ajal 12 aastane ning need võidi teha

Mihkli pastoraadis Toomas Maarand’i poolt. Tunnistaja ütlustel võis ta piltidel kujutatud poosid

ise, enda algatusel esitada. Samuti on fotoümbrikus nr. 5639696 (20.12.2010 a. ja 17.01.2011 a.

asitõendite vaatlusprotokolli juurde lisatud lisa nr. 1 p. 5, I kd. t.l. 109) fotol 6A P. V. pildistatuna

alasti 12 või 13 aastasena. Tunnistaja ütlustel ei tea, miks teda sellisel viisil on pildistatud, kuid ta

kinnitas, et teda pildistamiseks ei ole sunnitud. Samas ta tunnistas, et sellised, temast tehtud pildid

on häirivad.

-T. K. andis ütlusi selle kohta, et tema osales 12-13 aastasena X ja X, kus tema juhendajaks oli

Toomas Maarand. Punast värvi VALOKUVIA fotoalbumi (20.12.2010 a. ja 17.01.2011 a.

asitõendite vaatlusprotokolli juurde lisatud lisa nr. 1 p 7, I kd. t.l. 109-110) piltidel kujutatud alasti

poistest tundis tunnistaja fotol nr. 7 olevalt alasti poiste grupipildilt vasakult teisena ära enda.

Tunnistaja ütlustel oli ta pildistamise ajal 12 aastane. Samuti on teistel fotodel jäädvustatud 12

aastaseid T. T., F. O., 11-12 aastaseid K. N., M. O., 13-14 aastast F. O., A. E. ja J. K.. Fotol nr. 8

on alasti poisina pildistatud 11 aastast M. T. ning fotodel 13 ja 14 T. nimelist noorukit. Tunnistaja

ütlustel pildistas noorukeid X X olnud Toomas Maarand, kes tegi poistele ettepaneku

pildistamiseks riidest lahti võtta. Tunnistaja kinnitas, et pidas sellist pildistamist siis naljaks, kuid

praegu sellised pildid teda siiski häirivad.

-J. K. ütlustel osales ta X tegevuses 1994 -1996 a. ning Toomas Maarand oli siis X. VALOKUVIA

fotoalbumi fotodelt (20.12.2010 a. ja 17.01.2011 a. asitõendite vaatlusprotokolli juurde lisatud lisa

nr. 1 p. 7, I kd. t.l. 109-110) tundis tunnistaja alasti pildistatud poistest fotodelt nr. 1 ja 6 ära F. O.,

grupifotolt nr. 7 K. K.. M. T., F. (perekonnanime ei mäletanud) ning enda. Fotodel nr. 8-9 teiste,

riietega isikute kõrval paljalt pildil olevas noorukis aga M. T.. Tunnistaja kinnitas, et ta oli

pildistamise ajal 12 aastane ning temast tehtud pilt teda ei häiri. Samas tunnistaja möönis, et

taolised pildid võivad olla häirivad teistele nendel jäädvustatud isikutele. Samuti kinnitas

tunnistaja, et pildistamiseks survet ei avaldatud ning poseerimist ei olnud.

-M. T. andis ütlusi sama, eelnimetatud VALOKUVIA fotoalbumi fotode kohta. Nimetatud

fotoalbumi fotodelt tundis ta ära fotodelt nr. 1 F. O., nr. 6 F. O. ja T. T., nr. 7 paremalt neljandana

enda, samuti teised noorukid: vasakult paremale K. K., T. K., M. O., K. N., T. T., enda, F. O., A.E.

ja J.K.. Samuti on fotodel nr. 8 ja 9 tema, s.o. M. T. paljalt.

Tunnistaja ütluste kohaselt on pildid tehtud X ajal X kandis, kuid ta ei mäleta enam pildistamise

täpseid asjaolusid. Tunnistaja möönis, et pildid võidi teha süüdistatava ettepanekul, kuid ta ei ole

praegu selles enam kindel.

-A. L. andis kohtus ütlusi samuti sama, punast värvi VALOKUVIA fotoalbumis olevate fotode

kohta. Tunnistaja ütlustel on fotodel 1-4 kahe alasti poisi puhul tegemist tema ning I. T..

Pildistamise ajal oli tema 11-12 aastane, I. T. aga temast umbes 4 aastat noorem. Täpsemaid

pildistamisega seonduvaid asjaolusid tunnistaja enam aga ei mäletanud, kuna pildistamine toimus

kaua aega tagasi.

-A. L. ütluste kohaselt osales ta 13-14 aastasena X X tegevuses ning nende juhendajaks oli

Toomas Maarand. Tunnistaja ütluste kohaselt käisid teised skaudirühma poisid koos nende

juhendajaga X ujulas ujumas ning Toomas Maarand oli neile seal rääkinud seksuaalse sisuga juttu

mainides „noku pepu peale panemist“. Samas tunnistaja ei teadnud, kas ujulas käidi ujumas

ujumisriietega või paljalt.

-H. L. seletas, et osales Toomas Maarand’i juhendatavas X ajal, kui ta käis X X alustades selles

osalemist 10 aastasena. Kohtuistungil tunnistajale esitatud fotodelt (25.01.2011 a. asitõendite

vaatlusprotokolli lisa 1, p. 5, fotod valges ümbrikus) on jäädvustatud 04.02.2000 a. toimunud X

ujumist X ujulas. Tunnistaja tundis fotodelt nr. 3 dušši all pildistatud noorukites ära oma

1-11-9719

klassivenna K. K., enda ja S. M.’i, fotodelt 4,5 ja 6 paljalt basseini ääres seisvates noorukites aga

K. K., S. M. ning enda. Fotol nr. 9 on paljalt ujudes pildistatud teda ennast, K. .K. ja S. M..

Tunnistaja kinnitusel ei avaldanud keegi poistest soovi endast alasti olles pilte teha, samuti on

sellised pildid tema jaoks praegu häirivad. Pildistamise ajal oli H. L. 12 aastane ( sünd. X a.).

-S. M. ja K. K. osalesid kohtus antud ütluste kohaselt samuti samal ajal koos H. L. X Toomas

Maarand’i juhendamisel ning käisid samuti 04.02.2000 a. X X ujulas ujumas. Kohtuistungil neile

esitatud fotodelt (25.01.2011 a. asitõendite vaatlusprotokolli lisa nr. 1, p. 5, fotod valges ümbrikus)

tundis S. M. fotolt nr. 5 paljalt basseini ääres seisvas noorukis ära enda ning K. K. enda fotolt nr.

4. Samuti tundsid mõlemad tunnistajad fotolt nr. 3 dušši all paljalt pildistatud poistes ära, et seal on

nemad ise (S.M. ja K.K.) ning lisaks neile veel H. L.. Fotolt nr. 6 tundis mõlemad tunnistajad

basseini ääres paljalt seisvas poisis ära H. L. ning fotol nr. 8 on paljalt, ilma püksteta ujuvaks

noorukiks K. K.. Fotol nr. 9 ujuvad aga paljalt basseinis H. L., K. K. ja S. M..

Kuna tunnistaja S. M. on sündinud X a., oli ta 04.02.2000 a. toimunud pildistamise ajal 12 aastane,

K. K. aga 13 aastane (sünd. X a.).

Nii S. M. kui ka K. K. kinnitasid kohtus, et nende alasti pildistamine Toomas Maarand’i poolt

toimus mitte nende vaid Toomas Maarand’i initsiatiivil, kes tegi selleks ettepaneku (K. K. ütlustel

ütles T.Maarand neile „Teeme pulli ja võtame püksid ära“). Samuti kinnitas K.K., et T.Maarand

tegi ettepaneku teha pildistamiseks poose, S.M. aga mäletas, et dušši all olemise pildistamisel tegi

T.Maarand neile ettepaneku öeldes „Võtke poos sisse“.

Tunnistajate hinnang eelnimetatud fotodesse on negatiivne. Siim Mürk’i ütlustel on sellised fotod

häirivad ning lausa perverssed, samuti on need K. K. hinnangul teda häirivad. Mõlemad

tunnistajad kinnitasid veel seda, et sellised pildid nendes mingeid seksuaalseid elamusi ei tekita.

Hinnates eeltoodud tunnistajate, piltidel jäädvustatud isikute kohtus antud ütlusi, asus kohus

järgmisele seisukohale - Kõigi tunnistajate ütlustest nähtuvalt pildistati neid ilma riieteta, alasti,

kui nad olid alaealised. Nende pildistajaks oli täisealine isik, nende juhendaja ning pedagoog

Toomas Maarand, s.o. süüdistatav. Kõik pildistatud noorukid, välja arvatud K. M. kollases

ümbrikus asuval fotol, olid süüdistuses kajastatud fotodel alla 14 aastased – valdavalt vanuses 11-

13 aastat aga ka nooremad. P. V. VALOKUVIA albumis asuvatel fotodel 10 aastane. Kuna

Toomas Maarand oli pildistatud noorukite X juhendajaks, siis oli ta ka teadlik nende vanusest, s.o.

sellest, et tegemist on alla 14 aastaste noorukitega. Asjaolu, et tegemist oli alaealiste, ilmselgelt

alla 14 aastaste noorukitega, on kohtu hinnangul näha ka fotodelt, nendel jäädvustatud isikuid

visuaalselt hinnates. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt ei olnud fotode tegemise initsiaatoriks mitte

nemad, vaid süüdistatav, kes tegi ettepaneku pildistamiseks riidest lahti võtta (tunnistaja T.K.

ütlused). Samuti kinnitasid mitmed tunnistajad – G. S., T. T., S. M., K. K., et süüdistatav tegi

pildistamisel ettepaneku poseerimiseks. Asja kohtulikul uurimisel avaldas süüdistatav, et fotod on

hetkeolukordade kajastusena ning ta ei ole kellelegi teinud ettepanekut fotodel poseerimiseks.

Kohus süüdistatava eelnimetatud seisukohaga ei nõustu, kuna kõikidel, süüdistuses kajastatud

fotodel viitab nendel kujutatud isikute kehahoiak ning asend poseerimisele. Nii on pildil kujutatud

võtnud sisse kindla asendi, samuti vaatavad nad kaamerasse. Samuti on nende pildistamisel nn.

mängulises situatsioonis pildistaja püüdnud tabada kindlaid teatud fikseeritud kehaasendeid ja

momente. Kohus on seisukohal, et kui süüdistatav oleks noorukeid pildistanud juhuslikes, n.ö.

hetkeolukordades, oleks nende kehaasendid, fotodel paiknemine ning ka vaate ning tähelepanu

suunatus olnud hoopis teistsugune. Süüdistuses kajastatud fotodel on nende tähelepanu aga

ilmselgelt suunatud pildistajale ning pildistamisele.

Asjaolule, et tegemist ei olnud nn. hetke või olmeolukordi kajastavate fotodega, viitab veel see, et

kõikidel fotodel on noorukid jäädvustatud paljastatud, kaamera poole suunatud suguelunditega.

Lisaks sellele on fotoümbrikus nr. 4081450 oleval fotol jäädvustatud selili diivanil lamavat, alasti,

12 aastast P. V. jäigastunud suguelundiga ning teisel samas ümbrikus oleval fotol P. V. ning

temaga ilmselgelt sama vana noorukit asendis, kus nad on enda püksid ilmselgelt pildistamise

jaoks maha ajanud ning enda keha demonstreerimiseks üles, lõua alla tõstnud seljas olevad särgid

1-11-9719

(20.12.2010 a. ja 17.01.2011 a. asitõendite vaatlusprotokolli lisa 1 p. 4, I kd. t.l. 109, fotod

asitõenditena ümbrikus nr. 4081450). Kohtu hinnangul ei ole nende fotode puhul ilmselgelt

tegemist juhuslike, nn. olmesituatsioonide jäädvustamisega, vaid need on tehtud spetsiaalselt

pildistamiseks ettevõetud poseerimisega. Asja kohtulikul uurimisel kinnitasid tunnistajad, et piltide

tegemine toimus süüdistatava, mitte nende initsiatiivil. Samuti väljendasid mitmed tunnistajad (P.

V., T. K., M. T., A. L., H. L.) kohtus, et selliste fotode tegemine ning olemasolu on nende jaoks

häiriv või lausa perversne (S. M.).

Hindamaks seda, kas fotodele jäädvustatud alla 14 aastaseid noorukeid on nendel kujutatud

erootilises situatsioonis, asus kohus järgmisele seisukohale. Riigikohtu lahendi X (G. Š.

kriminaalasi) p. 8 kohaselt tuleb erootilise teosena (käesolevas kriminaalasjas on selleks fotod)

KarS § 177 lg 1 ja ka KarS § 178 mõttes mõista teost, mille eesmärgiks on seksuaalse elamuse

esilekutsumine. Mõiste erootika eeldab KarS § 177 lg 1 ning ka KarS § 178 sätestatud

süüteokoosseisu tunnusena õiguslikku hinnangut, mille andmine kuulub eelkõige kohtu pädevusse.

Riigikohus on asunud seisukohale, et nimetatud Š. kaasuses on kohtud selle hinnangu andnud,

pidades silmas fotodel kujutatud isikutest (nimetatud kriminaalasjas alaealistest tütarlastest) tehtud

fotode tausta, nendel kujutatud isikute poose ja kujutamise viisi ning jõudnud kõike seda hinnates

järeldusele, et tegemist on erootiliste fotodega ehk teostega.

Käesolevas kriminaalasjas leidis kohus, et fotosid jäigastunud suguelundiga noorukist, spetsiaalselt

pildistamiseks ennast paljastanud noorukitest aga ka fotosid alasti dušši all viibivatest ning muul

viisil nii ühekaupa kui grupiviisiliselt fotodele eestvaatest ning paljastatud suguelunditega

poseerivatest noorukitest, tuleb lugeda nende kujutamist pildil erootilises situatsioonis. Kohtu

hinnangul on antud juhul tegemist erootiliste fotode ehk teostega, mille kujutamisviisi eesmärgiks

ei ole mitte sugulise erutuse tekitamine, mida eeldaks pornograafilise sisuga teos, vaid kehalise või

vaimse seksuaalelamuse esilekutsumine kunstiliste kujundite, alasti alla 14 aastaste noorukite

kaudu, mida eeldab mõiste erootika. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et taolised fotod ei

kutsu tavapärasele, heteroseksuaalsele isikule esile seksuaalset erutust. Samas on aga nimetatud

fotod piisavalt erootilised nii pedofiilsete kui ka homoseksuaalse orientatsiooniga isikute jaoks.

Kohtu hinnangul tuleb fotode erootiliseks hindamisel silmas pidada veel muid Toomas Maarand’i

ning X osalenud noorukitega seonduvaid kokkupuuteid. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel

avaldasid tunnistajad T. T., T. K. ja M. T., et skaudilaagris viibides rakendas T.Maarand noorukite

kasvatusmeetodina distsipliinirikkumiste korral nn. „pookimist“, mis tähendas süüdistatava poolt

noorukite munanditest pigistamist. Samuti kinnitas tunnistaja A. L., et T.Maarand rääkis poistele

nn. „noku pepu peale panemisest“, mis ilmselgelt viitab seksuaalse sisuga tagamõttele, kusjuures

arvestada tuleb ka seda, et nimetatud vihje on alla 14 aastastele noorukitele teinud täisealine

pedagoogilist tööd tegev isik.

Asitõendi, Toomas Maarand’ile kuuluvate sülearvuti HP vaatlusprotokollidest ning nende lisadest

(I kd. t.l. 89-99) nähtub, et selle programmid sisaldasid hulgaliselt pilte alaealistest poistest ning

seal on viiteid erootilistele alaealistega seonduvatele internetilehekülgedele (I kd. t.l. 96). Samuti

kajastuvad arvutist leitud fotodel pildid paljastest noorukitest ning paljastest kehaosadest,

sealhulgas jäigastanud suguelundiga isikust (I kd. t.l. 96-99). Lisaks sellele on läbiotsimisel leitud,

äravõetud ning asitõenditena vaadeldud fotomaterjali hulgas veel süüdistuses mittekajastatud

fotosid paljastatud suguelunditega tuvastamata jäänud noorukitest.

Kohus leidis, et eeltoodu kinnitab süüdistatava seksuaalset huvi ning kalduvusi noorte, alaealiste

poiste suhtes ning kinnitab ka seda, et süüdistuses kajastatud fotomaterjal alaealistest, alasti

noorukitest oli süüdistatava jaoks seksuaalset elamust tekitav.

T.Maarand’ile on esitatud süüdistus erootiliste teoste ehk fotode hoidmises. Kriminaalasjast

nähtuvalt on süüdistuses kajastatud fotomaterjal leitud ning äravõetud süüdistatava T.Maarand’i

elukohast X X, X asuvast X, milline on ka süüdistatava tegelikuks, faktiliseks elukohaks. Sellest

tulenevalt omas T.Maarand ka eelnimetatud asjade üle Asjaõigusseaduse § 32 mõttes tegelikku

võimu ehk valdas neid, sest tal olid olemas kõik võimalused asja mõjutada (neid säilitada,

1-11-9719

vaadelda, soovi korral hävitada jne.). Asjad asusid süüdistatava poolt valitsetavas ruumis, s.o.

elumajas. Kohtu hinnangul ei oma valduse osas antud juhul tähtsust asjaolu, et süüdistatav ei

teadnud läbiotsimise ajal väidetavalt nende asukohta, kuna temapoolne valdus asjade suhtes säilis

vaatamata sellele. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et tegemist oli süüdistatavapoolse

asjade, s.o. erootilise sisuga fotode hoidmisega KarS § 178 lg 1 mõttes. Kuivõrd tegemist on

süüteoga, mis algas keelatud, valminud fotomaterjali enda valdusesse hoiule võtmisega ning

lõppes läbiotsimise käigus nimetatud esemete äravõtmisega 23.11.2010 a. ja 11.01.2011 a., siis on

tegemist vältava kuriteoga, mis ei ole KarS § 81 mõttes tänaseks aegunud.

Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et Toomas Maarand hoidis oma elukohas pilte, millel

oli erootilises situatsioonides kujutatud alla 14 aastaseid isikuid. Eelnimetatud tegevusega on

Toomas Maarand’i poolt täidetud KarS § 178 lg 1 ettenähtud kuriteo objektiivne külg.

Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 178 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemine tahtlust koosseisu

asjaolude suhtes, kusjuures koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et Toomas Maarand, olles süüdistuses kajastatud piltide

pildistajaks, lasi need ilmutada ning valmistada fotoateljeedes ning hoidis neid seejärel enda

elukohas, olles teadlik sellest, et sellised pildid tema elukohas asuvad või vähemalt möönis seda.

Seega on Toomas Maarand’i poolt kuritegu toime pandud otsese tahtlusega KarS § 17 lg 3 mõttes.

Asja kohtulikul arutelul leidis T.Maarand’i kaitsja, et süüdistatav viibis antud juhul

keelueksimuses KarS § 39 lg 1 mõttes, mis välistab tema süü. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

Riigikohtu lahendi X p. 9 kohaselt on isikut võimalik süüdi tunnistada, kui ta teo toimepanemise

ajal teadis või pidi teadma teo keelatusest. Sama lahendi p. 14 kohaselt välistab KarS § 39 lg 1

kohaselt eksimus teo keelatuses süü üksnes siis, kui selline eksimus on isikule vältimatu. Välditav

keelu eksimus annab kohtule õiguse üksnes kergendada karistust KarS § 60 alusel. Nimetatud

asjaolu hindamisel tuleb eeskätt hinnata, kas isikul oli objektiivselt põhjust kahelda teo

õiguspärasuses. Selle hinnangu andmisel on oluline teiste asjaolude kõrval arvestada ka isiku

objektiivselt ebaseadusliku käitumise ulatust ja intensiivsust.

Toomas Maarand vabaneks seega eeltoodud alusel süüst, kui selline eksimine talle süüks pandud

teo keelatusest oleks vältimatu. See tähendaks seda, et Toomas Maarand mitte mingil juhul ei

oleks saanud olla teadlik sellest, et erootilise sisuga fotode tegemine alaealistest, alla 14 aastastest

noorukitest on keelatud. Kohtu hinnangul ei olnud selline eksimine tema suhtes vältimatu.

Kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et Toomas Maarand tegutses pikemat aega

pedagoogilisel tööl, töötades noorte juhendajana nii skaudijuhina kui ka korvpallitreenerina.

Nimetatud tegevusaladel töötamine nõuab nii keskmisest kõrgemat intelligentsust kui ka

keskmisest kõrgemaid moraalinõudeid. Toomas Maarand on kõrgema haridusega, mistõttu on

tema intellekti tase ilmselgelt suhteliselt kõrge. Samuti ei ole usutav, et ta sellest tulenevalt ei

olnud teadlik sellest, et alasti, alla 14 aastaste noorukite pildistamine erinevates poosides ning

situatsioonides tema, kui täisealise pedagoogi poolt on taunitav ning keelatud. Asja kohtulikul

arutamisel ilmnes, et T.Maarand on tegev olnud ka vaimulikul tööl, mistõttu on temale laienevad

moraalinõuded veel eriti kõrged. Kohus leidis, et T.Maarandi keelu eksimus ei olnud vältimatu.

Seega puuduvad tema käitumises KarS § 39 lg 1 ettenähtud keelu eksimuse tunnused.

Põhjuslik seos T.Maarand’i poolt toimepandud teo ja tagajärje vahel seisneb selles, et ta jättis enda

poolt alaealistest noorukitest pildistatud fotomaterjali enda eluruumi (tegu) ning hoidis neid seal

(tagajärg).

Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist Toomas

Maarand’i poolt kuriteo toimepanek KarS § 178 lg 1 järgi.

Veel oli Toomas Maarand’ile esitatud süüdistus KarS § 373 järgi, mille objektiivne koosseis näeb

ette töötamiskeelu rikkumise.

Kohus leidis, et Toomas Maarand kuulub nimetatud süüdistuses õigeks mõistmisele ning seda

alljärgnevatel põhjustel – Kriminaalasja kohtueelse menetluse ja kohtuliku uurimisega on kindlaks

tehtud, et Toomas Maarand on 04.05.1990 a. Pärnu Maakonna Rahvakohtu poolt karistatud ENSV

1-11-9719

KrK § 117 järgi 2 aastase vabadusekaotusega tingimisi ühes kohustusliku töölesuunamisega ENSV

KrK § 231 järgi. Lisakaristusena kohaldati talle ENSV KrK § 27 alusel 5 aastaks õiguse äravõtmist

töötada pedagoogilisel tööl. ENSV KrK § 117 nägi ette kuriteokoosseisuna vastutust sugukõlvatu

tegevuse eest teadvalt noorema kui kuueteistkümneaastase isiku suhtes. T.Maarand mõisteti

eeltoodud kohtulahendiga süüdi selle eest, et ta lukustas end koos alaealiste kooliõpilastega

kooliarsti kabinetti, mõõtis nende suguelundeid ning rahuldas seejärel ennast seksuaalselt.

Eelnimetatud tegu ei ole dekriminaliseeritud ning vastab KarS-s ettenähtud koosseisudele - KarS §

142 lg 2 p 1 sugulise kire vägivaldne rahuldamine (sinna alla kuulub ka eelnimetatud tegevus

kannatanult vabaduse võtmisega), KarS § 146 sugulise kire rahuldamine alaealisega ning KarS §

1431 lg 2 p 1 – sugulise kire rahuldamisele sundimine.

20.07.2007 a. kehtiva Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 38 lg 4 ning alates 01.09.2010 a.

kehtiva Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 75 p 7 kohaselt ei või pedagoogina töötada isik, keda

on karistatud KarS § 133 lg 2 p 2, § 141 lg 2 p 1, § 142 lg 2 p 1, § 143 lg 2 p 1, § 1431 lg 2 p 1, §

144-146 ning § 175-178 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest, mille karistusandmed ei ole

karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või mille karistusandmed on

karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi. Eeltoodust järeldub, et isikul, keda on

ülaltoodud alustel kriminaalkorras karistatud kehtib sisuliselt eluaegne pedagoogilisel erialal

töötamise keeld, olenemata sellest, kas isikule on lisakaristusena kohaldatud pedagoogilisel erialal

töötamise keeldu ning kas nimetatud lisakaristus on tema poolt kantud.

Kuna Toomas Maarand sõlmis X X töölepingud ning töötas pärast 20.07.2007 a., s.o. Põhikooli ja

Gümnaasiumiseaduse vastavate tööalaste keeldude kehtestamist ajavahemikus 17.09.2007 a. -

31.05.2008 a. ja 22.09.2008 a. – 31.05.2009 a. X X juhendajana, 01.04.-31.05.2008 a. X X,

samuti käsunduslepingute alusel 15.09.2009 a. – 31.05.2010 a. ja 01.10.2010 a. – 31.05.2011 a. X

X juhendajana (I kd. t.l. 165), siis tema tegevusega võib tõepoolest lugeda täidetuks KarS § 373

ettenähtud objektiivse koosseisu.

Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 373 koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude

suhtes, kusjuures koosseisu täitmiseks on vajalik teo toimepanek vähemalt kaudse tahtlusega.

Asja kohtulikul uurimisel avaldas süüdistatav Toomas Maarand, et 04.05.1990 a. talle

kohtuotsusega kohaldatud lisakaristus nägi ette pedagoogilisel tööl töötamise keeldu 5 aastaks.

Pärast viie aasta möödumist järeldas ta, et võib nüüd uuesti pedagoogilisel alal töötada. T.Maarand

kinnitas, et pedagoogilisele tööle asudes ei eiranud ta talle seadusega pandud keeldu, sest ta polnud

sellisest keelust teadlik.

Kohus leidis, et KarS § 373 ettenähtud kuriteokoosseisu täitmiseks pidi T.Maarand olema

pedagoogilise töö keelust teadlik või vähemalt möönma sellise keelu olemasolu. Prokurör leidis, et

kuna Toomas Maarand töötas pikka aega, perioodiliselt ajavahemikus 17.09.2007 a. kuni

31.05.2011 a. pedagoogilisel tööl, ajal kui kehtisid eeltoodud Põhikooli ja Gümnaasiumiseaduse

keelavad sätted, siis on alust arvata, et ta oli nendest teadlik ning oli teadlik ka talle pandud

piirangutest.

Kohtu hinnangul on nimetatud seisukoht oletuslik ja ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist

leidnud. Asja kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud, et T.Maarand oleks olnud teadlik talle

pandud tööalasest keelust. Samuti ei selgunud kohtulikul uurimisel, millises ulatuses oli

T.Maarand ülaltoodud seadusest teadlik. Kohtuliku uurimisega ei ole kindlaks tehtud, et talle oleks

Põhikooli ja gümnaasiumiseadust tutvustatud, et ta oleks läbinud sellealast koolitust või, et teda

oleks tööandja poolt kohustatud seadusega tutvuma. Samas ei ole tema tööandjaks olnud X X

teinud Toomas Maarand’ile mingeid takistusi X või X juhendajana tööle asumisel. Kohus leidis, et

kuna ei ole tõendatud, et T.Maarand’i oli teadlik talle kohaldatud keelust, siis ei ole alust ka arvata,

et ta varasema karistuse tõttu möönis taolise keelu olemasolu. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga,

mille kohaselt peab isikul olema mõistlik võimalus näha ette õiguslikke tagajärgi, mida tema

tegevus võib kaasa tuua, millest järeldub, et Toomas Maarand’ilt ei saanud eeldada või nõuda, et ta

oleks pidanud töö- ja käsunduslepinguid sõlmides teadma, et üle 15 aasta tagasi karistatud ja

1-11-9719

karistuse ärakandnud isikuna toob pedagoogilisele tööle asumine kaasa kriminaalvastutuse. Kuna

kuriteo toimepanemise subjektiivse külje, tahtluse olemasolu ei ole tõendamist leidnud, siis kuulub

Toomas Maarand süüdistuses KarS § 373 järgi õigeksmõistmisele.

T.Maarandi kaitsja esitas kohtule taotluse tunnistada Põhiseadusega vastuolus olevaks Põhikooli ja

gümnaasiumiseaduse § 38 lg 4, kuna see ei võimalda isiku pedagoogilisele tööle määramisel

arvestada teda, kui kriminaalkorras karistatud isikut ja tema toimepandud tegu ning ei sea selles

sättes nimetatud keeldu sõltuvusse isiku karistatusega. Samas on aga kaitsja leidnud, et tema

seisukohtadega nõustudes ja õigeksmõistva otsuse korral ei pea kohus põhiseaduspärasuse

küsimust hakkama vaagima.

Eeltoodust tulenedes asub kohus seisukohale, et kaitsja antud taotlus tuleb jätta läbi vaatamata,

kuna kohus leidis, et T.Maarand kuulub süüdistuses KarS § 373 järgi õigeks mõistmisele.

Karistuse kohaldamisest:

KarS § 56 lg 1 alusel on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest (nn. eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvisid (nn.

üldpreventsioon). KarS § 56 lg 2 alusel võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei

ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Kohus ei tuvastanud süüdistatava puhul teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Samuti

ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Toomas Maarand on

varem ühel korral kriminaalkorras karistatud, kuid tema karistus on kustunud. Väärteokorras teda

karistatud ei ole. Asja kohtulikul uurimisel hindasid endistest X tunnistajad Toomas Maarand’i

positiivselt nimetades teda asjatundlikuks, sümpaatseks ning usaldusväärseks juhendajaks.

Arvestades eeltoodut, võttis kohus arvesse asjaolu, et noorukitest erootilise sisuga piltide hoidmise

puhul ei ole tegemist raske kuriteoga. Samuti tuleb antud juhul arvestada seda, et noorukitest

jäädvustati pildid juba pikka aega tagasi. T.Maarand’i süü antud kuriteo toimepanemises seisnes

üksnes fotomaterjali passiivses hoidmises enda elukohas ärapanduna põhiliselt pööningule,

kusjuures ei ole tuvastatud, et ta oleks antud fotomaterjali paljundanud või teistele isikutele

demonstreerinud. Süüdistatava süü vähendab ka asjaolu, et kohtus piltidele jäädvustatud,

tunnistajatena ütlusi andnud, tänaseks juba täisealiseks saanud isikud ei avaldanud hukkamõistu

süüdistatava teo suhtes ning ei avaldanud ka seda, et pildistamine oleks neile tekitanud

negatiivseid emotsioone või psüühilisi traumasid. Kuna süüdistatava käitumises puuduvad

karistust kergendavad asjaolud, samuti on tegemist alaealiste vastu toimepandud süüteoga, siis ei

ole T.Maarand’ile võimalik kohaldada rahalist karistust, vaid talle tuleb kohaldada lühiajalist

vangistust ning seda tingimisi minimaalse katseaja kohaldamisega ning allutada ta

käitumiskontrollile. Kohtu hinnangul tagab nimetatud karistus tema hoidumise edasiste süütegude

toimepanemisest alaealiste vastu.

Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole.

Kriminaalasja juurde on liidetud hulgaliselt asitõendeid. Pakendis nr. 1 asub Toomas Maarand’ilt

läbiotsimise käigus äravõetud sülearvuti HP mudel HPG 3000 seeria CND6410T6D, pakendis nr.

2 Toomas Maarand’ile kuuluvad ning temalt äravõetud lauaarvuti AMD DuronTM ja pakendis nr. 3

Toomas Maarand’i mobiiltelefon Sony Ericsson K510i koos EMT SIM kaardiga. Kuna tegemist

on Toomas Maarand’ile kuuluvate, suhteliselt väärtuslike esemetega, milliseid ei saa pidada KarS

§ 83 kohaselt ka süüteo toimepanemise vahenditeks, siis kuuluvad need Toomas Maarand’ile

kohtuotsuse jõustumisel tagastamisele.

Lisaks eelnimetatutele on veel asitõenditena kriminaalasja juures pakendis nr. 3 20.12.2010 a. ja

17.01.2011 a. asitõendite vaatlusprotokollis kajastatud Fujifilmi fotoümbrik 0077608 koos seitsme

negatiiviribaga koondnumbriga 8777 ja 12 värvifotoga koondfoto, AGFA fotoümbrik 14.07.1997

1-11-9719

a. koos 12 värvifotoga, VALOKUVIA fotoalbum koos 19 värvifotoga, Kodak Expressi fotoümbrik

4081450 koos 10 värvifoto ja viie negatiiviribaga, Kodak Expressi fotoümbrik 5639696,

koondfoto koos kümne värvifotoga, 5 negatiiviriba ning 15 värvifotot koos koondfotoga 8210+0

28.12.2010 a., Kodak Expressi fotoümbrik 5898465 kümne värvifoto ja kümne negatiiviribaga,

AGFA negatiiviümbrik koos seitsme kiles negatiiviribaga, 3 lahtist riba ja 9 fotot koondil +0

28.12.2010 a., Fujifilmi fotoümbrik 377752 koos kiles negatiiviribaga, rulli keeratud negatiiviriba,

14 värvifotot koos koondfoto slaidiga +0 28.12.2010 a., valges Salvo standardses

plastmassraamistikus olev slaid, koondfoto slaid raamis + 28.12.2010 a., 25.01.2011 a. asitõendite

vaatlusprotokollis kajastatud negatiiviriba koos kahe fotoga, koondfoto slaid +0 21.01.2011 a.,

musta värvi kortsus katkises paberiümbrises kaheksa erineva suurusega fotot, Fuji fotoümbrik

seitsme negatiiviriba ja üheteistkümne fotoga koos koondfotoga +5973 21.01.2011 a., negatiivirull

koos 37 must-valge foto ja koondfotoga neg. 1+0 21.01.2011 a., viis kiles negatiiviriba

koondnumbriga 0035 ja 14 fotot koos koondfotoga 0035 +0 21.01.2011 a., paberiümbrises kirjaga

„Ujumine“ kuus negatiiviriba koos 30 foto ja koondfotoga ujumine+ 21.01.2011 a., negatiivirull

39 foto ja koondfotoga neg.2+0 21.01.2011 a., kolme leheküljeline nimekiri pealkirjaga

„05.07.1998 a. X X sisekorra eeskirjadega“, kahe leheküljeline nimekiri pealkirjaga „X tulevate

laste nimekiri“ ja nelja leheküljeline nimekiri „X X X X Olen tutvunud X ja talitan nende järgi. X

05.07.1997 a. Nimetatud asitõendite hulgas on osaliselt sellist fotomaterjali, mida kohus pidas

kuritegelikuks, nooremaid kui 14 aastaseid isikuid kujutavaiks pildimaterjaliks, millest tulenevalt

kuuluvad need kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Samuti ei oma muu fotomaterjal ning nende

pakendid varalist ega praktilist väärtust. Viimast asjaolu kinnitavad ka süüdistatava väited selle

kohta, et ta soovis eeltoodud vana fotomaterjali hävitada. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad

eelnimetatud asitõendid kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele.

Menetluskuluna kuulub KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 5 alusel Toomas Maarand’ilt riigi

tuludesse väljamõistmisele kriminaaltoimiku materjalidest tema kaitsjale koopiate tegemise kulu

summas 0.45 eurot.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub süüdimõistetult Toomas Maarand’ilt riigi tuludesse

väljamõistmisele 435 eurot sundraha seoses tema poolt KarS § 178 lg 1 järgi teise astme kuriteo

toimepanemisega.

Teet Olvik

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2012.a otsuse resolutsioon:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 27. aprilli 2012. a kohtuotsus Toomas Maarandi (Maarand)

suhtes menetluskulude väljamõistmise osas ning teha uus otsus millega:

-

Kriminaalasja menetluse käigus tekkinud mõistliku suurusega õigusabikulud

summas 500 (viissada) eurot, jätta riigi kanda. Nimetatud summa kuulub

hüvitamisele Toomas Maarandile.

2. Apellatsioonimenetluse käigus tekkinud õigusabi kulud summas 300 (kolmsada) eurot,

jätta KrMS § 185 lg alusel riigi kanda. Nimetatud summa kuulub hüvitamisele

Toomas Maarandile.

3. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu otsus muutmata.

4. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.

Kohtuotsus jõustus 06.02.2013.a Riigikohtu määrusega.