1-12-678/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-12-678

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

08. mail 2012.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-678 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 08.05.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid F.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu F.L, isikukood xxx, viibib Viru Vanglas Kitsja Advokaat Irina Gromtsev Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. F.L

Rahuldada kaitsja advokaat Irina Gromtsevi taotlus F.L-ile riigi õigusabi osutamise eest tasu nõudes summas 19,20 eurot.

V F.L-ilt kriminaalmenetluse kulud 19,20 eurot kaitsjatasu osutatud älja mõista

õigusabi eest.

F.L tasuda kaitsjatasu

30 päevase tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „F.L 1-12-678 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 02.04.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

F.L on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.01.2012 kohtuotsusega KarS § 1-12-678 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 30.10.2007 ja 07.07.2011 kohtuotsustega mõistetud ja Viru Maakohtu 15.09.2011 määrusega moodustatud liitkaristuse ärakandmata osa 9 kuud 25 päeva vangistuse võrra, lugedes liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise . algus 07.09.2011 ja lõpp 01.11.2012

Kinnipidamisasutuses kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda ei ole F.L-i karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub isik elama ema juurde aadressil xxx. Kinnipeetava töökäiku iseloomustavad enamasti mitteametlikud töökohad. Varasemalt töökogemused keevitajana, ehitusel, metsatöödel ja autolukksepana. Pikim töökogemus 1,5 Enne vangistust a.

töötas ca 6 k metsas raietöölisena. Vangistuses toetab rahaliselt ema. K raha andmeil nõudeid

-

summas 1899,50 EUR. Isikul ei ole vabanedes garanteeritud töökohta. Väidetavalt võimalus minna Soome ehitajaks. Vabanemisel toetab esialgu vajadusel majanduslikult ema. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kinnipeetav teadustab alkoholi tarvitamisega kaasnevaid probleeme elus, sõltuvust ei tunnista. Omab valmisolekut osalemiseks vastavas sõltuvusprogrammis. Isikut on korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kuna F.L on Viru Vanglas vastuvõturežiimil, siis taasühiskonnastamise alastes tegevustes kinnipeetav osalenud ei ole. Viru Vangla toetab F.L-i tingimisi enne

tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt F.L-i käitumist vabaduses võib mõjutada asjaolu, et isik on juba korduvalt kriminaalkorras karistatud, teatav käitumismuster on väljakujunenud. Kõige rohkem mõjutab siiski see, kas õib F.L suudab hoiduda alkoholist. Ta v alkoholijoobes olla agressiivne,

tegutseda mõtlematult ja impulsiivselt. Väga oluline on töökoha leidmine ja säilitamine, samuti toetavad ja head suhted lähedastega. Prokurör kinnipeetava ennetähtaeg ei toeta set vabastamist. Kaitsja

taotleb kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning poolte arvamustega, leiab, et F.L-i tingimisi enne tähta ei ole põhjendatud. ega vangistusest vabastamine

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad F.L-i

andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipe itumine, toimepandud etava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem kä kuritegu korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

F.L on kriminaalkorras karistatud kuuendat korda. Varasemalt on F.L karistatud varaja isikuvastase kuritegude eest ning korduvalt joobeseisundis olles mootorsõiduki juhtimise eest. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning katseajal taas pani toime uue kuriteo (varavastase), mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varem tema suhtes kohaldatud tingimisi vangistus ei andnud tulemusi.

Vabanedes ei ole kinnipeetaval suurendab uue kindlat töökohta, mis raskendab toimetulekut ja varavastase kuriteo toimepanemise ohtu.

Varasemalt kuritarvitas F.L alkoholi (korduvalt karistatud joobes juhtimise eest) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Läbimata on sõltuvusprobleeme käsitlev sotsiaalprogramm ja muu resotsialiseeriv tegevus Seega karistuse eesmärgid ei ole sisuliselt täies ulatuses täidetud.

Eeltoodust võib järeldada, et puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist F.L-i kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides

ja tööhõives, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Kohus leiab, et arvestab kuritegude toimepanemise korduvust ja iseloomu, ei ole F.L-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale Viru F.L-i Maakohtu 24.01.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

allkirjastatud digitaalselt

Loretta Pikma Kohtunik