1-10-2917/72 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-2917

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 23. märtsi 2012

määrus tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise

kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu

G.V

(G.V)

määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 23. märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu G.V määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

G.V tunnistati Harju Maakohtu 09.06.2010 otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning teda karistati 3 aasta 6 kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus on 26.10.2009 ja lõpp 26.04.2013. Viru Maakohtu 23. märtsi 2012 määrusega jäeti G.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus tuvastas, et G.V on kümme korda kriminaalkorras karistatud ja ta kannab vanglakaristust neljandat korda. G.V on varasemalt karistatud teise astme varavastaste kuritegude eest (vargused). Teda on varem neljal korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid kolmel korral ei suutnud ta katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata ning ühel katseajal ei täitnud käitumiskontrollnõudeid ja karistus pöörati täitmisele. Käesoleval ajal kannab G.V karistust esimese astme kuriteo, s.o röövimise eest, mis on toime pandud grupis ja vägivalda kasutades.

Maakohus leidis, et G.V kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, kuna vargustele on lisandunud röövimine. Karistusregistri teatise kohaselt on G.V väärteokorras 26 korral karistatud, sealhulgas 13 korral narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole G.V puhul täitnud eesmärki panna G.V hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi G.V neist enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab eeltoodu maakohtu hinnangul, et võimaluse tekkimisel eirab G.V jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et ta vabaduses hakkab elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest nähtuvalt on G.V 11 korral distsiplinaarkorras karistatud ning karistused on kehtivad. Rikkumiste arv ja iseloom näitavad, et vangistuse ajal ei ole G.V oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta G.V oma käitumist kontrolli alla. G.V ei ole vangistuse jooksul läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi ning on tööst vangistuses keeldunud. Maakohtu määruse kohaselt puudub G.V vabanedes kindel elukoht ning tal puudub töökoht ja sissetulekuallikas. Vabanemise korral on G.V võimalus pöörduda Kohtla- Järve linnavalitsuse poole, et saada elamispind sotsiaalmajja.

G.V puudub ka haridus, eriala ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub tal vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. G.V suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Maakohus leidis, et G.V ei ole paranemise teele asunud. Arvestades G.V poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (korduvad varavastased kuriteod, muuhulgas röövimine), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uute kuritegude toimepanemine katseajal, käitumiskontrollnõuete eiramine) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarrikkumised), ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Maakohtu hinnangul oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. G.V käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Maakohus märgib, et soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb G.V esmalt hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Maakohus leidis, et G.V vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ja tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud.

Maakohtu hinnangul suurendavad narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised nõuded 2843 euro ulatuses omakorda uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

G.V taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. G.V märgib määruskaebuses, et tema tervislik seisund on väga halb ning ta ei saa vanglas vajalikku arstiabi. G.V on määruskaebusele lisanud Viru Vangla raviasutuse tõendi G.V HIV viirusest tingitud terviseprobleemide kohta. G.V leiab, et vabaduses saaks ta ka paremat narkorehabilitatsiooni. G.V palub kohtult määruskaebuses uut võimalust, kuigi nendib, et on aastate jooksul jätnud endast mulje kui parandamatust kurjategijast. G.V märgib, et soovib end muuta ja saada täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et G.V vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on G.V puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks neid tervikuna korrata ning seetõttu käsitleb üksnes määruskaebuses esitatud peamisi väiteid. 2.

halb tervislik seisund ning vajadus parema

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna G.V

arstiabi ja narkosõltuvuse ravi järele alust G.V tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Määruskaebusele lisatud Viru Vangla raviasutuse tõendist tuleneb, et G.V on vanglas talle määratud ravist korduvalt keeldunud ning tema tervislik seisund on sellest tulenevalt halvenenud. G.V väited nagu oleks tal vabaduses võimalik saada paremat arstiabi ja narkorehabilitatsiooni ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ega ka antud juhul tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel asjakohased. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks viidata ka VangS § 49 lg-le 1, mille kohaselt korraldatakse vanglas tervishoidu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel ning VangS § 49 lg-le 2, mille kohaselt rahastatakse kinnipeetavale tervishoiuteenuste osutamist riigieelarvest. Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema kaalukad põhjused, süüdimõistetutel tuleb arvestada, et reeglina kuulub neile mõistetud karistus tervikuna ärakandmisele ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad nende tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Siinjuures peab kohtul tekkima põhjendatud veendumus, et kantud karistus on süüdimõistetu suhtes eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et G.V suhtes ei nähtu, et karistuse kandmise ajal oleks G.V positiivseid muutusi toimunud. Samuti peab ringkonnakohus kahetsusväärseks, et G.V pole vangistuses läbinud ühtegi sotsiaalabiprogrammi, mis võimaldaksid tal oma kuritegelikku käitumist muuta või narkosõltuvusest vabaneda. 3.

soovib end muuta ja vabanemisel

Ringkonnakohus peab tunnustusväärseks, et G.V

püüda elada õiguskuulekalt, kuid nõustub maakohtu seisukohaga, et G.V suhtes esinevad negatiivsed asjaolud (varasemalt toimepandud kuritegude arv ja iseloom, senistest karistustest hoolimata kuritegude toimepanemise jätkamine, katseajal kuritegude toimepanemine, narkosõltuvus, kriminaalne suhtlusringkond, vanglas korduvalt distsiplinaarkorras karistatus, vabaduses kindla tööja elukoha puudumine ja suured rahalised nõuded) ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.

tuleb jätta vangistusest

Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et G.V

tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas