1-12-3312/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-12-3312

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprillil 2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number 1-12-3312 (12230102383)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär Helle Koppel

Tõlk

Diana Smirnova

Kriminaalasi A.N KarS § 274 lg 1 süüdistuses järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Urmo Paal

Süüdistatav

A.N – sünd.xxx; Gruusia

kodanik; keskharidusega; elukoht Eestis puudub, viibib xxx; elukoht xxx; ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast (xxx) lahkumise keeld alates 25.02.12. (kahtlustatavana oli kinni peetud 24.- 25.02.12)

Kaitsja

advokaat Viktoria Ivanova

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada A.N KarS § 274 lg 1 järgi ja karistuseks mõista

2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1

2 päeva eelvangistust alusel lugeda karistusest kantuks (24.-25.02.2012).

KarS § 73 alusel ei pöörata mõistetud karistust (1 kuu ja 28 päeva vangistust) täielikult täitmisele, kui A.N ei pane toime uut tahtlikku 3(kolme) aastase katseaja kestel kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Välja mõista A.N-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse

: määratud kaitsjale makstud tasust (kuuskümmend) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast eurot sundrahast kakssada .

200 ( ) eurot

Menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult alates

6 kuu jooksul võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank Pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-12-3312 ja süüdimõistetu nimi.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

A.N 24.02.2012 kella 17:00 paiku Tallinnas Lootsi 13 asuvas Tallinna

Reisisadama D-terminalis püüdis põgeneda ning lõi parema avatud käega põse piirkonda ametikohuseid täitavale ning teda kinni pidanud Põhja Prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni piirivalvekonstaablile Sirje R, põhjustades sellega füüsilist valu.

Vägivallateoga võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega pani A.N toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus

A.N süüditunnistamist KarS 274 lg 1 järgi ning tema karistamist vangistusega 2 kuud, mida KarS § 73 alusel ei pöörata täitmisele, kui ta 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Eelvangistuses viibitud aeg (2 päeva) arvata karistusaja hulka.

Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil A.N tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Toimepandut kahetses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kaitsja palus osa menetluskuludest jätta riigi kanda ja anda võimalus menetluskulusid tasuda osade kaupa. Prokurör nõustus selle taotlusega.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning L. Adashvili tuleb süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 järgi. Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 417,03 eurot.

Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda ja annab võimaluse neid tasuda osade kaupa, sest täielik ja kohene menetluskulude tasumine käib talle ilmselt üle jõu.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik