1-12-3333/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-3333

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

09.aprillil 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Evelin Merilaine kaitsja advokaat Heiki Kuningas osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav I.G, IK XXX, elukoht: XXXXX, kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s:

Süüdistus

I.G süüdistatakse selles, et tema, 08.aprillil 2012.a kella 09.06 paiku Tartumaal Elva linnas Side tänaval, juhtis mootorsõidukit Mazda 626 registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani I.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.G-le karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka I.G eelvangistuses viibitud aeg 08- 09.aprill 2012.a, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust I.G-le 29.novembri 2010.a Tartu

Maakohtu kohtuotsusega nr 1-10-10366 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu pikkuse vangistuse võrra ning mõista I.G-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 69 ja § 73 lg 4 alusel asendada I.G-le mõistetav 6 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 416 tundi (360+56 tundi) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta ja 3 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta I.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

I.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub I.G-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt

KrMS § 2565

lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et I.G suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. I.G puhul on tegemist 80%-lise töövõimekaotusega isikuga, kelle sissetulekuks on pension natuke üle 200 euro. Igakuiselt on tal tasuda ka rahalisi kohustusi pangalaenu näol. Seega on alust arvata, et väljamõistetavate menetluskulude täielik tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Samuti leiab kohtunik, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks neli (4) kuud vangistust. I.G

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka poolt eelvangistuses viibitud aeg I.G 08.-09.aprillil 2012.a, s.o kaks (2) päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista kolm

(3) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu I.G-le

29.novembri 2010.a kohtuotsusega nr 1-10-10366 temale mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kolme (3) kuu pikkuse vangistuse võrra ning mõista lõplikuks I.G-le ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kuus (6) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 69 ja § 73 lg 4 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis I.G-le KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb nelisada kuusteist (416) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha ühe (1) aasta kolme (3) kuu jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma talle I.G pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna I.G Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus I.G-lt viieks (5) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti I.G

elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava I.G-lt

kohtuotsusega kaasnev sundraha ükssada viiskümmend (150) eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend (30) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates I.G kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik