4-11-4689/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

19. märtsil 2012.a.

Otsuse teinud kohus

Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Kohtunik

Alari Möldre

Kohtuistungi sekretär

tõlk

Kairit Mikkin

K – J Vaab

Vaidlustatud lahend

Põhja

Prefektuuri

Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Triinu Riigor ´i

15.11.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2302,11,016339

tühistamise nõudes

Kaebuse esitanud isik

B.K, isikukood: xxx, elukoht: xxx

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja: B.K ,

kohtuvälise

menetleja

–

Põhja

Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse – esindaja: Hannes Küünarpuu.

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Jätta

B.K

kaebus

rahuldamata

ning

Põhja

Prefektuuri

Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Triinu Riigor ´i 15.11.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,016339 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Triinu Riigor ´i 15.11.2011.a. väärteoasjas nr. 2302,11,016339 tehtud otsusega tuvastati, et 22.10.2011.a. kell 19:40 Tallinn-Pärnu-Ikla, 15. km juhtis B.K mootorsõidukit asulavälisel teel, kus suurim lubatud kiirus on 70km/h, kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 46 km/h võrra, sõites kiirusega 120+/-4 km/h.

Väärteoasi nr.4-11-4689

Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega sh menetlusaluse isiku enda ja tunnistaja PJ ütlustega ning liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Menetlusalune isik on 27.10.2011.a. esitanud vastulause, mille kohaselt kiirustas Laitsesse oma lapse juurde, kes oli raskesti haige. Isik tunnistab oma süüd ning avaldab kahetsust ning palub juhtimisõigust mitte ära võtta. Karistust kergendavaks asjaoluks on menetlusaluse isiku kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et B.K on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õieti. Kiiruse mõõtmine toimus laser tüüpi seadmega ULTRA LYTE, mis fikseerib konkreetselt ainult just selle sõiduki kiirust, millele on seadme optiline lasersihik suunatud (fikseerides nii mõõdetava sõiduki kiiruse kui ka kauguse mõõtjast) ja seega on välistatud eksimise võimalus. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Ajanappuse tõttu sellise teo toimepanemine ei ole vabandatav ja põhjendatud, mistõttu peab menetleja karistuse määramisel silmas pidama, et määratav karistus peab olema oma eesmärgipärast mõju omav, st mõjutama menetlusalust isikut edaspidi õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Karistuse liigi määramisel lähtub menetleja menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on teda aastate jooksul karistatud sama-ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on tasumata. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades eeltoodut on menetleja seisukohal, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ja trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab menetleja, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist alla sanktsiooni keskmise määra. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 48 lõikest 1 ja § 56 lg. 1; määras kohtuväline menetleja karistuseks Liiklusseaduse § 227 lg. 3 alusel B.K-lt võtta mootorsõiduki juhtimisõigus ära 5 kuuks.

KAEBUSE SISU

B.K esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Triinu Riigor ´i 15.11.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2302,11,016339. Kaebuse esitaja palub väärteomenetluse seadustiku § 29,107 lg 1 p 2 alusel lõpetada menetlus väärteoasjas või väärteomenetluse lõpetamata jätmise korral asendada kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks, rahalise karistusega. Otsuse tegemisel ei ole kohtuväline menetleja arvestanud T™S § 74 lg 1 p 8 toodut. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud kaebuse esitaja poolt menetlejale 27.10.2011 aastal esitatud vastulauset. Tehtud otsuses ei ole toodud, millisel alusel jätab menetleja arvestamata kaebuse esitaja väiteid. Nimelt on kaebuse esitaja palunud omale määrata rahalist karistust, kuna juhtimisõiguse äravõtmine tooks kaasa tema tööta jätmise, mistõttu muutuks võimatuks oma alaealiste laste ülalpidamine vajalikul määral, samuti varasemate rikkumiste eest määratud rahaliste karistuste tasumine.

Kohtuväline menetleja ei ole otsuses põhjendanud millistel kaalutlustel ta jätab tähelepanuta vastulauses esitatud taotluse karistuse määramisel jätta kohaldamata juhtimisõiguse äravõtmine, kuna kaebuse esitaja kaotab seetõttu oma töökoha. Seega ei ole kohtuväline menetleja otsus oma kirjeldavas osas tervikuna jälgitav ja arusaadav. Samuti ei ole arusaadav millistele ajenditele ja arusaamadele tuginedes jättis kohtuväline menetleja arvestamata kaebuse esitaja vastuväites toodud põhjendused. Seega ei saa otsust lugeda V™S § 74 toodu kohaselt vastavaks seaduses toodud nõuetele ja tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega.

Seletuses toodud seisukohta, et kaebuse esitaja töötab autojuhina ja juhtimisõiguse äravõtmisega jääb ta töötuks, tuleb hinnata kui tõendit, mis on oluline karistuse määramisel. V™S § 74 kohtuvälise menetleja otsuse sisus märgitakse vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus oma otsuses 3-1-1-6-06, 20. juunist 2006 aastast. Lisaks sellele on otsuses esitatud seisukohad tõendamata. Otsuses ei ole viidatud millistele tõenditele tuginedes on menetleja jõudnud otsuses toodud järelduseni..

Kaebuse esitaja esitas 26.10.2011. aastal taotluse oma tööandja K.E T OÜ poolt, milles tööandja andis oma iseloomustuse kaebuse esitajale ja samuti taotles jätta karistuse määramisel kohaldamata juhtimisõiguse äravõtmine. Tööandja taotlust tuleb käesolevas asjas vaadelda kui tõendit, millega kinnitatakse, et kaebuse esitaja töötab tõendi väljastaja juures, on kohusetundlik, tööalaseid rikkumisi ei ole, kasvatab nelja last. Otsuse tegemisel ei ole kohtuväline menetleja isegi vaevunud nimetatud taotlust kajastama otsuses, rääkimata sellest, et põhistada lisatud taotluse arvestamata jätmist.

Samas on kohtuväline menetleja kaebuse esitajale teadaolevalt nimetatud taotluse lisanud asja materjalide juurde ja on selle vastu võtnud. Seaduse kohaselt ei ole ühelgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Tõendeid tuleb hinnata kogumis. Tõendi tähelepanuta jätmine, ilma seda põhistamata, ei ole lubatud. Menetlejale esitatud tõendi kasutamata jätmise põhistamata jätmine on menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Menetlusaluse isiku poolt esitatud tõendite väärteoasjas tehtud otsuses arvestamata jätmata põhistamist või esitatud tõendi eiramist tuleb tõlgendada menetlusnormi oluliseks rikkumiseks.

Kaevatav otsus väärteomenetluse asjas ei too eraldi välja tõendite analüüsi ja kogutud tõenditest nende hindamisest tingitud otsuste tegemist, vaid loetleb tõendid, mille alusel on tehtud kaevatav otsus. Väärteomenetluses tehtud otsuses on väärteo kirjelduses toodud järgmised asjaolud: väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll). Menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohaselt tunnistab rikkumist ja esitanud vastava tööandja tõendi, palub karistuse kohaldamisel arvestada oma töökohta autojuhina ja palub jätta karistuse määramisel kohaldamata juhtimisõiguse äravõtmise.

Vastulauses esitatu jäetakse otsuse tegemisel arvestamata, kuna rikkumine on tõendatud eelpoolnimetatud tõenditega. Vääreomenetluse seadustik § 74 lg 1 p 9 kohaselt peab otsuses olema vastulauses esitatud mitte arvestamise põhjendus. Kaebuse esitanud isikule väärteomenetluses väärteoprotokolli koostamise ajal on kaebuse esitaja taotlenud kaitsja osavõttu menetlusest. Kaebuse esitaja soov kaitsja osavõtuks menetlusest jäi protokolli koostanud ametniku poolt tähelepanuta. Kaebuse esitajale selgitati, et advokaadiga võib pärast kohtusse minna.

Samas koostati kaebuse esitajale väärteomenetluse protokoll, võimaldamata tal kaitsjaga isegi ühendusse astuda. Samuti ei taganud menetleja kaebuse esitajale põhiseaduslikku õigust kaitsele V™S § 19 lg 1 p 2 korras on menetlusalusel isikul õigus kaitsja abile lg 2 ja 3 toodud korras. V™S § 19 lg 2 toodu kohaselt ei peata kaitsja mitteilmumine menetlustoimingu tegemist. Samas, aga maanteel väärteomenetluse protokolli vormistades puudus menetlusalusel isikul võimalus kaitsja valimiseks, või selle saamiseks riigi poolt, ilma menetlust läbi viiva ametniku sellekohase tegevuse ja nõusolekuta.

Politseiametnikud eirates kaebuse esitaja soovi kaitsja osavõtule vormistasid eesti keelt mitte oskavale isikule väärteo menetluse protokolli. Väärteomenetluse protokolli koostamist ei saa lugeda selliseks menetlustoiminguks, mida on võimalik teha ilma menetlusaluse isiku kaitsja osavõtuta, juhul, kui menetlusalune isik on avaldanud soovi kaitsja kasutamiseks. Seadusest tuleneva väärteoprotokolli olemus ei ole selline, mida tuleb kohe ja vahetult, maanteel politseiautos ilmtingimata koostada. Väärteoprotokolli kui süüdistusakti iseloomu kandva dokumendi oleks saanud koostada ka hilisemal ajaperioodil, oleks seega tagatud kaebuse esitajale nii kaitse kui ka vajaliku keelelise tõlke.

Arvestades asjaolusid puudus menetlusalusel isikul protokolli koostamise ajal võimalus ühenduse võtmiseks kaitsjaga, samuti ei taganud kaitsja osavõttu ka kohtuväline menetleja. Kaebuse esitajale ei selgitatud väärteomenetluse käigus, tema ülekuulamisel ja väärteomenetluse protokolli koostamise ajal võimalust V™S § 22 toodu korras riigi õigusabi saamiseks. Sellekohane viide, et menetlusalusel isikul oleks õigus riigi õigusabi saamiseks isegi puudub väärteomenetluse protokolli selles osas, kus on toodud menetlusealuse isiku õigused.

Kaebuse esitaja palve kaitse tagamiseks lükati, aga tagasi, põhjendusega: „advokaat võta endale kohtus.“ Kuna kaebuse esitaja arvestades rikkumise toimepanemise asjaolusid, kiirustamine raskesti haige alaealise lapse juurde oli sellises seisundis, kus tal puudus võime nii keeleliselt täielikuks arusaamiseks toimuvast ja temale alla kirjutamiseks antud dokumentidest, samuti puudus tal võimalus oma õigusi vajalikul määral omale selgeks teha, seda ei teinud ka politseiametnikud, siis eesmärgiga kiiremini koju jõuda, kirjutas ta politseinike poolt osutatud kohtadesse oma allkirjad ja nende ütlemise järgi ka seletused.

Kaebuse esitaja ei valda eesti keelt tasandil, et ta suudaks iseseisvalt, ilma tõlgi abita osaleda väärteomenetluses. Tõlgi kasutamata jätmine väärteomenetluse protokolli koostamise ajal lõi õiguste riive kaebuse esitajale, kuna tema oma keelelistelt teadmistelt oli oluliselt nõrgem, kui seda olid menetlust läbi viinud politseiametnikud. Kuna menetleja on rikkunud oluliselt menetlusaluse isiku õigusi ja menetluse läbiviimisel ka seaduses toodut ning otsuse tegemisel on jätnud täitmata V™S § 72 ja § 74 lg 1 p 8 toodud sätteid, samuti rikutud kaebuse esitaja õigusi, millised on toodud V™S § 19 ja KrMS § 161, siis on kaebuse esitaja õigustatud taotlema menetluse lõpetamist.

Kaebuse esitaja on aru saanud oma rikkumisest, on seda tunnistanud menetluse algusest peale ja ei eita seda. Kaebuse esitaja palub lugeda rikkumise toimepanemisel ja karistuse määramisel kergendavateks asjaoludeks süü puhtsüdamlikku kahetsust, menetluse igakülgset kaasaaitamist, oma teost arusaamist, asjaolu, et kaebuse esitaja pani rikkumise toime asjaoludel, mis ei olnud temast sõltuvad.

Kaebuse esitaja töötab alates 06.05.2011. aastast OÜ K.E T lukksepp-autojuhina, kelle töölepingu p. 2.1 töökohaks on lukksepp-autojuht. Lepingu p 2.2 esitatavaks nõudeks on tööjooniste lugemise oskus ja mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu. Kaebuse esitajale karistuse määramisel juhtimisõiguse äravõtmisena lõpetab tööandja töölepingu, seoses töötaja mittevastavusega kehtestatud nõuetele ja töölepingu toodud kokkulepitule. Seega jääb kaebuse esitaja uuesti töötuks, mis omakorda toob kaasa olukorra, kus tal on vajadus taotleda sotsiaaltoetusi ja tal puudub võimalus oma laste ülalpidamiseks kui ka varasemate kohustuste täitmiseks. Seega palub kaebuse esitaja kohtul karistuse määramisel arvestada asjaoluga, et kaebuse esitaja, kelle ülalpidamisel on neli alaealist last, on saanud endale töökoha, mis on otseselt seotud mootorsõiduki igapäevase kasutamisega. Juhtimisõiguse äravõtmisel, jääks kaebuse esitaja taas töötuks, mis looks olukorra, kus tal jälle puudub võimalus oma laste ülalpidamiseks, kui ka varasemate trahvide, koormiste tasumiseks. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 1, § 133, § 134, § 135 lõikest 6.

Kohtunik:/allkiri/

Koopia õige

Kohtunik: