1-10-16645/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-10-16645

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15 märts 2012 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 15. märtsil 2012.a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-10-16645 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Jüri Vissak (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

B.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu B.H

Asukoht: Tartu Vangla, isikukood XXX RESOLUTSIOON

Jätta B.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

B.H on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 12.01.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-16645 KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks on mõistetud 6 kuud vangistust. KrMS §

238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulus 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks 08.12.2009.a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks loeti 4 aastat ka 7 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 20.01.2009.a.

2 (3)

Kinnipeetava karistusaeg algas 20.01.2009.a ja lõpeb 20.08.2013.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 09.02.2012.a. Tartu Vangla edastas 16.02.2012.a

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. B.H on varem kriminaalkorras karistatud 8 korral:

1) 24.09.1996.a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega

6 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga;

2) 06.07.1998 .a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega 8 kuud. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 24.09.1996.a mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuud vabadusekaotust;

3) 21.03.2000.a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja KrK § 203 lg 1 järgi vabadusekaotusega 7 kuud. KrK § 40 lg 3 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 06.07.1998.a otsusega mõistetud ja ärakantud karistusega;

4) 27.08.2001.a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, KrK § 195 lg 2, KrK §

40 lg 1 ja KrK § 47 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga;

5) 11.03.2002.a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja KrK § 195 lg 2 järgi vabadusekaotusega 6 kuud ja 9 päeva. Pöörati täitmisele Harju Maakohtu 27.08.2001.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus;

6) 17.12.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 201 lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 kuud.

KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 2 kuud;

7) 19.01.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 11 kuud,

KarS § 200 lg 2 p 7 järgi vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti vangistus 3 aastat ja 6 kuud ning KrMS § 328 lg 2 alusel mõisteti vangistus 2 aastat ja 4 kuud. 19.12.2007.a Harju Maakohtu poolt pöörati karistus täitmisele ning KarS § 76 lg 5 alusel mõisteti vangistus 8 kuud ja 11 päeva;

8) 08.12.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 4 aastat ja 7 kuud ja KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 2 kuud. Lõplikuks karituseks mõisteti KarS § 63 lg 2 alusel vangistus 4 aastat ja 7 kuud.

Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei toeta Tartu vangla B.H vabastamist enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile.

Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetav on korduvalt karistatud nii kriminaalkui ka väärteokorras. Varem on ta rikkunud ka käitumiskontrollinõudeid, tema käitumist vabaduses mõjutab varasem riskiv ja hoolimatu eluviis ning pikaajaline narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetaval puudub konkurentsivõimeline haridus, elukutse ja töökogemus.

B.H selgitas, et on Tartu vanglas viibimise ajal saanud tegeleda eneseanalüüsiga, läbinud rehabilitatsiooni, tänu millele on ta otsustanud loobuda varasemast elustiilist. Tartu vanglas on aidatud tal oluliselt varasemat mõtteviisi muuta. Kinnipeetav on seadnud endale eesmärgi, mille tahab saavutada - praegu tahab ta vabadusse saada ja tööle asuda. Ta tahaks tasuda trahvid ja hagid, milleks vangistuses tal võimalust ei ole. Hetkel töötab ta vangistuses majandustöödel. Ka vabanedes loodab ta tööle saada kalakombinaati, kus töötab tema ristiema, kes on esialgselt lubanud ta ka enda juurde elama võtta.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

3 (3) süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. B.H on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

B.H on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, korduvalt ka vangistusega.

Varasemad karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekale käitumisele. Teda on varem vangistusest vabastatud ka tingimuslikult enne tähtaega, kuid ta ei järginud kontrollnõudeid, mistõttu pöörati vangistus uuesti täitmisele. Käesolevalt kannab ta liitkaristust, muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Kõik eelnev tekitab kohtus kahtluse selles, kas kriminaalhooldus oleks piisavalt mõjus hoidmaks teda uusi kuritegusid toime panemast.

Samas on positiivne, et B.H on viimase vangistuse ajal aktiivselt tegelenud probleemidega, mis on viinud teda kuritegude toimepanemisele. Ta on tegelenud eneseanalüüsiga ja astunud reaalseid samme enda mõtteviisi muutmiseks ning ka tööharjumuse tekitamiseks. Kuid käesolevaks ajaks on kohtu arvates muutused veel liialt lühiajalised, et saaks võtta seisukoha, et need on püsivad. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et B.H vabastamine vangistusest ennetähtaega käesolevalt oleks ennatlik ja ta tuleb jätta vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik