1-11-11862/23 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.veebruar 2012, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-11862 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia Katškovskaja ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Svetlana Talli ja Dita Lince Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 14.veebruar 2012, Tallinn Kriminaalasi M.M-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 9. detsembri 2011 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Kannatanu Raivo Klotinš Prokurör Ringkonnaprokurör Ainar Koik Süüdistatav

M.M , isikukood XXX, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud kahel korral, eelvangistuses ei viibinud.

Kaitsja Toomas Alp

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 09. detsembri 2011 aasta otsus kirminaalasjas nr 1-11-11862

M.M-i suhtes KarS § 69 lg 1,4,6,7 kohaldamise osas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele kuuluva karistuse, 1 aasta ja 8 kuulise vangistuse, algusajaks lugeda M.M-i karistuse kandmisele asumise päev.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1. .

M M on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et ta ajavahemikul 06.12.2010.a. kella 10-st kuni 11.12.2010.a. kella 15.45-ni avas muukide abil välisukse luku ja tungis korterisse xxxxxxxxxx, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära temale võõrad ja L E´le kuuluvad asjad, tekitades L.Ele varalist kahju kokku 364,29 €;

Samuti ta, tegutsedes tuvastamata isikuga koos 16.12.2010.a. kella 08.10-st kuni kella 17- ni avas muukide abil välisukse kaks lukku ja tungis korterisse xxxxxxxxx, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära temale võõrad ja J V´le kuuluvad asjad, tekitades J.Vle varalist kahju kokku 1939,84 €;

Samuti ta, tegutsedes koos tuvastamata isikuga, süstemaatiliselt ehk vähemalt 3-ndat korda ja olles lisaks sellele 03.09.2008.a. varguse eest karistatud isik, ajavahemikul alates 24.12.2010.a. kella 11-st kuni 26.12.2010.a. kella 19-ni avas muukide abil välisukse kaks lukku ja tungis korterisse xxxxxxxxxx, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära temale võõrad ja R Kkuuluvad asjad, tekitades R.K varalist kahju kokku 4661,01 €;

Samuti ta ajavahemikul 22.12.2010.a. kuni 02.01.2011.a. avas muukide abil välisukse luku ja tungis korterisse xxxxxxxxxx, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära temale võõrad ja M N kuuluvad vallasasjad, tekitades M.´le varalist kahju kokku 10205,74 €.

Seega M.M pani toime KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isikute grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus tunnistas M.M-i süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ning mõistis karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendas mõistetava vangistuse (605 päeva) üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd – seega mõistis 1210 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määras 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4,6,7 alusel allutas M.M üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning määras, et M.M üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima KarS § 75 lg 1 p-s 1 – 5 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.

APELLATSIOON:

3. Kannatanu R.K vaidlustab mõistetud karistust.

Maakohus ei ole arvestanud karistust raskendava asjaoluga, milleks on kuriteo toimepanemine omakasu ajendil.

Karistust kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Väljendas kahetsust kaitsja soovitusel. Kahju ei ole heastanud ega avaldanud ka soovi seda teha. Süüdistatav on varem kahel korral karistatud, kuid õigeid järeldusi ei ole ta teinud.

Kannatanu arvamuse kohaselt M.M-i minevik välistab vangistuse asendamise üldkasuliku tööga. Kohus ei arvestanud, et M.M tekitas kannatanule olulise varalise kahju. Vähemalt ühe kuriteo pani M.M toime isikute grupis. Kuriteod on toime pandud süstemaatiliselt.

xxxxxxxxx toimepandud vargusega rikkus süüdistatav diplomaatilise residentsi puutumatust. M.M-ile mõistetud karistus ei ole individualiseeritud. Kohtu poolt mõistetud karistus on kergem prokuröri poolt taotletust. Kannatanu palub tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas, mõista uue otsusega M.M-ile kahe aastane reaalne vangistus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

4. Apellantkannatanu toetab esitatud apellatsiooni. Täpsustab, et taotletud 2 aastane vangitus tuleb M.M reaalselt ära kandma, ehk 2 aastane taotletud vangistus on kandmisele kuuluv vähendatud karistus.

Süüdistatav ja kaitsja taotlevad maakohtu otsuse muutmata jätmist ja leiavad, et apellatsioon rahuldamisele ei kuulu.

Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsusega mõistetud karistus kooskõlas seadusega. Palub jätta otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

5. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, apellatsiooni väidetega, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus kuulub materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osalisele tühistamisele.

5.1. KarS § 69 lg 1 kehtestab üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused. Selle sätte kohaselt saab üldkasulikku tööd kohaldada kui süüdlast on karistatud maksimaalselt kaheaastase vangistusega ja süüdlane on nõus selle asendamisega üldkasuliku tööga.

Maakohus on M.M-i karistanud KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Seega on mõistetud karistus tähtajaga üle kahe aasta, mis välistab KarS § 69 kohaldamise. Maakohus on aga leidnud, et kuna tegemist on lühimenetlusega ja vähendatud karistuseks on 1 aasta ja 8 kuuline vangistus, ehk alla kahe aastane vangistus, on vangistuse asendamine KarS § 69 alusel võimalik. Kohtukolleegium sellise seisukohaga ei nõustu.

Tallinna Ringkonnakohus on juba 2. märtsil 2010 oma lahendis nr 1-09-16538 märkinud, et sisuliselt näitab KarS § 69 lg 1 sõnastus, et üldkasuliku töö kohaldamiseks on alust juhul, kui isikule etteheidetav teosüü ning kahjustatav õigushüve on väike, mille üheks väljenduseks on ka mõistetava sanktsiooni kestus mitte üle kahe aasta. Teisisõnu – KarS § 69 sõnastus on suunatud esmajoones KarS-i alusel mõistetavale karistusele, mitte aga kandmisele kuuluvale karistusele, mille vähendamine lühimenetluses toimub KrMS § 238 lg 2 alusel. Vastaselt korral oleks tulemuseks, et kui isikud panevad toime kuriteo ühiselt ning kooskõlastatult, kuid nende kriminaalasju lahendatakse eraldi menetlustes – ühel üld-, teisel aga lühimenetluses, ning mõlemale mõistetakse karistuseks kolm aastat vangistust, siis oleks vaatamata sarnasele teosüüle ning osalusastmele võimalik KarS § 69 sätete rakendamine neist vaid ühe suhtes. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb seda võimalust eitada aga mõlema süüdistatava suhtes. Ringkonnakohus jätkuvalt jagab ülaltoodud lahendis esitatud tõlgendust.

Kriminaalkolleegium on seisukohal, et juhul, kui isikule mõistetakse karistuseks 2 aasta ja 6 kuuline vangistus, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatakse kestuseni alla kahe aasta, puudub seaduse mõtte kohaselt võimalus isikule mõistetud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga KarS § 69 alusel.

Kohus mõistab karistuse vastavalt karistusseadustikus ettenähtud alustele ja

põhimõtetele. Asjaolu, et lühimenetlus toob kaasa kandmisele kuuluva karistuse vähendamise, ei anna alust jõuda järeldusele, et mõistetavaks karistuseks ongi vähendatud karistus.

Kolleegiumi veendumuse kohaselt süüdlasele mõistetavaks karistuseks on ikkagi karistusõiguses ettenähtud alustel mõistetud karistus. Just eelkõige süü suuruse alusel mõistetud karistusest lähtuvalt tuleb hinnata ka KarS § 69 kohaldamise eelduste olemasolu, mitte aga kriminaalasja menetlusliigist tulenevast kandmisele kuuluvast karistusest.

Kolleegiumi arvamuse kohaselt annab selliseks järelduseks aluse ka Riigikohtu poolt erinevates lahendites sedastatu.

Nimelt on Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-96-09 märgitud, et karistusseadustiku § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Süü suurus ei sõltu sellest, millises menetlusliigis isiku süüküsimus lahendatakse. Seega ei mõjuta süü suurust ka asjaolu, et süüdistatav loobub ühest, sh ka tema enda õigusi vähem tagavast menetlusliigist.

Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-77-11 on sedastatud, et ka lühimenetluses peab karistuse mõistmine vastama täpselt samadele põhimõtetele, nagu üldmenetluses. Selliselt saadud karistust vähendatakse kolmandiku võrra. Muu hulgas tähendab KrMS § 238 sätestatu, et ühe kolmandiku võrra vähendatud karistus võib jääda ka alla vastava paragrahvi sanktsiooni alammäära. Isiku süü suurus ei sõltu sellest, millises menetlusliigis süüküsimus lahendatakse.

Eeltoodud põhistusel ei olnud maakohtul seaduslikku alust 2 aasta ja 6 kuulise vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga ning selles osas kuulub otsus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistamisele.

5.2. Apellandi poolt mõistetava karistuse karmistamise taotlusest tulenevalt peab kolleegium vajalikuks märkida alljärgnevat.

Kannatanu on taotlenud süüdlase karistamist 2 aastase reaalse vangistusega.

Apellatsioonikohtu istungil kannatanu täpsustas, et tema poolt taotletud 2 aastane vangistus on juba vähendatud karistus, mis tuleb M.M reaalselt ära kanda ja sellisest apellatsiooni piire täpsustavast selgitusest apellatsioonikohus ka lähtub.

Esmalt peab kolleegium vajalikuks märkida, et karistuse mõistmisel ei ole maakohus seotud kohtumenetluse poolte arvamusega mõistetava karistuse osas.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-07 sedastanud, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt.

Seega pole kohtule etteheidetav kannatanu apellatsioonis esitatu, et kohus mõistis süüdistatavale prokuröri poolt taotletust kergema karistuse. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks osutada, et kuigi prokurör on maakohtus taotlenud M.M-i karistamist kolme aastase vangistusega, on ka prokurör taotlenud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

KarS § 57 lg 1 p 3 näeb karistust kergendava asjaoluna ette puhtsüdamliku kahetsuse.

Seega maakohtu poolt karistuse mõistmisel sellise asjaolu arvestamine on kooskõlas seadusega ja lähtub kohtu siseveendumusest. Asjaolu, et süüdistatav on väljendanud oma puhtsüdamlikku kahetsust vastusena kaitsja küsimusele, ei anna iseenesest alust selle tähelepanuta jätmiseks. Apellandi väidetele, et vargusega xxxxxxxxx rikuti diplomaatilise residentsi puutumatust osutab kolleegium, et KarS § 58 näeb ette karistust raskendavate asjaolude ammendava loetelu, seega puudub kohtul seaduslik alus raskendada mõistetavat karistust seadusega kehtestamata asjaoludel. Pealegi sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt

/ 1 kd. 23-33/ ei olnud apellandist kannatanu elukoht xxxxxxxxxx diplomaatilise esindaja eraresidentsina tähistatud ega seega sellena tuvastatav.

Vara varguse objektiivsesse koosseisu kuulub ka võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärk, seega pole koosseisuvälise asjaoluna omakasu ajendil kuriteo toimepanemine karistust raskendava asjaoluna enam arvestatav.

Kuriteo koosseisuliste asjaoludega nagu isikute grupis kuriteo toimepanemine ja kuritegude toimepanemine sissetungimisega ning varguste toimepanemine süstemaatiliselt, on kohus karistuse mõistmisel arvestanud. Samuti on kohus arvestanud, et kokku on tekitatud kannatanutele kahju olulises määras.

Kolleegium leiab, et eelnimetatud asjaolude arvestamine ongi tinginud süüdlase karistamise 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega, mis on sanktsiooni keskmine määr. Kolleegium täielikult sellise järeldusega nõustub.

Mõistetud 2 aasta ja 6 kuuline karistus on kooskõlas KarS § 56 ettenähtud karistamise alustega, seda eelkõige süü raskusega ning kohus on seaduslikult arvestatud, et tegemist on kavatsetusega toimepandud 4 kuriteo episoodiga.

Mõistetud karistusmäär vastab ka süüdlase isikule ning selles osas kolleegium nõustub kannatanu apellatsioonis esitatud väidetega, et kuigi M.M-i on varem karistatud kriminaalkorras ja seda varavastaste kuritegude toimepanemiste eest ning teda on karistatud ka väärteokorras, pole eelnevad karistused teda mõjutanud kuritegude toimepanemistest loobuma ega käituma õiguskuulekalt. Samas kolleegium märgib, et ka eeltoodut on kohus karistuse mõistmisel juba arvestanud.

Kohtukolleegium leiab, et mõistetud 2 aasta ja 6 kuuline karistus on põhjendatud, seaduslik ja mõistetud karistusmäära muutmiseks ja selles osas otsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad.

Lisaks eeltoodule peab kolleegium vajalikuks märkida, et kuigi varasem karistatus ei ole üldkasuliku töö kohaldamist välistavaks asjaoluks, peab vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga kohus olema veendunud, et isik vabaduses viibides ei pane toime uusi kuritegusid. Peavad olema tuvastatavad mingid erandlikud asjaolud kas siis kuritegude tehioludes või süüdlase isiku suhtes, mis annaksid aluse mõistetud vangistuse asendamiseks.

Kolleegiumi hinnangul ei saa kriminaalasja materjalide põhjal jõuda veendumuseni, et esineksid asjaolud, mis annaksid aluse KarS § 69 kohaldamiseks ning selles osas kolleegium kannatanu apellatsioonis esitatud järeldusega nõustub. Otsuses märgitud töökoha ja perekonna olemasolu pole iseenesest asjaolud, mis annaksid vahetult pärast kohtu poolt määratud katseaja lõppu, süstemaatiliselt, eluruumidesse sissetungimisega seotud vargusi toimepannud isiku suhtes aluse KarS § 69 sätete kohaldamiseks.

Seega kolleegium asub seisukohale et lisaks formaalsete eelduste puudumisele, ei ole käesoleval juhul tuvastatavad ka erandlikud asjaolud, materiaalsed eeldused, mis arvestades nii toimepandu raskust kui süüdlase isikut, annaksid aluse KarS § 69 sätete kohaldamiseks.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 4 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 9.detsembri 2011 aasta otsuse KarS § 69 kohaldamise osas. Kannatanu apellatsiooni rahuldab osaliselt.

IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA MALLE PREIMER