1-12-133/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

21. veebruar 2012 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-12-133 (kohtueelses menetluses nr 11260105441) riik B.H versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

B.H

(isikukood xxx; elukoht

xxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx

; ei oma ; töötab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 199 lg 2 p 8 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada B.H (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 199 lg 2 p 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm)

68 alusel arvata eelvangistuse aeg

kuud; KarS §

2 päeva

mõistetud vangistuse aja hulka ning lugeda B.H-le kandmata karistuseks vangistus

74 lg 1 ja lg 3 alusel

2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata

B.H-le katseaeg 18 (kaheksateist)

2 (kahte) kuud ja 28 kuud ning mõistetud vangistust

(kahtekümmend kaheksat) päeva ei pöörata täitmisele, kui B.H ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumis

75 lg-s kontrolli nõuded; määrata käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks B.H-le xxxxxxxx xx-x xxxxxxxxxxxx .

2.

Muud otsustused

2.1 Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1.1

välja mõista B.H-lt sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) € ja riigi õigusabi tasu kolmkümmend €

38 ( kaheksa) ja 40 senti ning ning muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € ja 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 476 (nelisada seitse kuus) ja 10 senti kümmend € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a märtsikuust igakuise menetlusku kolmkümmend üheksa € lu osa 39 ( ) ja 70

senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud -

menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.1.2

Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu -

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest

3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.3 käitumis ud süüdimõistetule nimetab krimi kontrollile allutat naalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P - angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse korraldusele: viite ine asjas nr number 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasum 1-12-133

“);

3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaid -de 383 lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – 392).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on B.H toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega KarS

selles, et ta tungis 11. detsembril 2011. a ajavahemikul § 199 lg 2 p 8 järgi, mis seisnes kell 19:00 asuvasse I.T.le kuuluvasse

– 20:00 ukse lõhkumise teel xxxxxxxxx xxxxxx xxxx xx majja ja varastas sealt sülearvuti Asus K52F väärtusega 574 eurot ja sülearvuti Asus K50IJ, väärtusega 542 eurot, põhjustades vargusega varalise kahju kokku 1116 eurot.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmisek § järgi s vangistusega 3 kuud. KarS § 68 s KarS

199 lg 2 p 8 ja karistamise alusel arvata eelvangistuse aeg 2 päeva s.o 13.12.2011 – 14.12.2011 karistuse tähtaja hulka ja lõplikuks karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui B.H 18 (kaheksateist) - kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

3.

enetluses Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppem 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg use kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest -le 2 on kokkuleppemenetl

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuu r.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis lud selged, vastavuses õigusliku eseme asjao kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS

§ 199 lg 2 p 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev p 9 kohaselt on menetluskuluks s

sundraha, mis KrMS § 179 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 (nelisada kolmkümmend viis) € Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 .

määrusest nr 169 ), millega on kehtestatud töötasu ( alammääraks 290 € kuus.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg sja määrab -le 2 kait

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p riigi

-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi ). Korras koos kord

hilisemate muudatustega on kehtestatud

tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning

kulude hüvitamisse ulatus.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38.40 € Süüdistatav . kohtus kaitsjat ei soovinud. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu

– 2.70 €.

Vastavalt KrMS -le 1 kulud § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg enetluskulusid määrates arvestab kohus

3 m

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluse kulude hüvita välja mõista miseks tuleb B.H-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha ,

435 (nelisada kolmkümmend viis) € riigi õigusabi tasu

38.40 € menetluse kulu 2.70 € ja muu kriminaal riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel

B.H on kahtlustatavana kinni peetud 13. 14.detsember 2011, seega on –

B.H viibinud eelvangistuses 2 -

(kaks) päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel vangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev vangistus .

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik