3-26-1915/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

15.07.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1915

Haldusasi

J.P esialgse õiguskaitse taotlus vaidemenetluse ajal

(ravimite väljastamine ja kambri- terminal)

Menetlusosalised

Kaebaja – J.P

Vastustajad – Tallinna Vangla ja Lääne-Tallinna

Keskhaigla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.07.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

J.P määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse J.P määruskaebus haldusasjas nr 3-261915 tehtud Tallinna

Halduskohtu 10.07.2026 määruse resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Jätta J.P määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.07.2026

määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1 ja § 119 lg

1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 26.06.2026 J.P avaldus (täiendatud 01.07.2026 ja

05.07.2026) selle kohta, et Tallinna Vangla ametnikud ei ole andnud kaebajale alates

25.06.2026 arsti määratud tablette. Kaebaja väitel on Tallinna Vangla ametnikud ja arstid

valetajad. Kaebaja palub kohut kohustada Tallinna Vanglat andma talle hommikuti

tabletid, nagu määras arst. Samuti palub kaebaja kohustada Tallinna Vanglat remontima

enda kambri selektori – kaebaja ei saa helistada valveruumi, lülitada raadiot ega punast

häirenuppu. Kaebaja viitab ka esialgse õiguskaitse taotlemisele ning palub enda

vabastamist riigilõivu tasumisest, kuna kaebajal ei ole raha.

2. Tallinna Vangla selgitas 01.07.2026 vastuses järgmist.

Kaebaja on esitanud seoses ravimite väidetava mitteandmisega Tallinna Vanglale pöördumise,

mis on registreeritud 26.06.2026 märgukirjana. Lisaks on registreeritud 30.06.2026 kaebaja

3-26-1915

kahjunõue, mis puudutab kinnipidamise tingimusi ning ravimite mitteväljastamist 25.06.2026

ja 26.06.2026. Kumbagi pöördumist ei ole tänaseks vangla poolt lahendatud, sh ei ole tehtud

menetluslikku otsust, kas 26.06.2026 pöördumine võib olla sisult vaie.

Tallinna vangla esitas kohtule 29.06.2026 tehtud fotod kaebaja ravimipinalist. Sellest

nähtuvalt on selleks kuupäevaks ravimipinal tervishoiuteenuse osutaja poolt komplekteeritud.

Pinali pildist võib ka järeldada, et esmaspäeva hommikused ravimid on pinalist võetud.

Kohtunõude täitmise piiratud aja jooksul ei ole vangla kontrollinud, kas tervishoiutöötaja

üldse võis olla viidatud hommikuteks ravimit pinalisse pannud.

Mis puudutab kambriterminali mittekorrasolekut (kaebaja kasutatud termin selektor), siis

saades mittetöötamisest teada, anti info edasi hooldajale ning vanglale teadaolevalt

30.06.2026 sai hooldaja selle korrastatud.

3. Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) vastas 03.07.2026 kohtunõudele ja selgitas, et

ravimipinal on kaebajale komplekteeritud 15.06.2026 perioodiks 22.–28.06.2026 ja

väljastatud ehk ravimipinal on antud üle vanglale ravimite väljastamiseks kinnipeetavale.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 07.07.2026 määrusega J.P kaebuse HKMS § 121 lg 2 p

2 alusel ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebaja on esitanud kohtule kohustamiskaebuse, s.o paludes Tallinna Vangla kohustamist

väljastada talle arsti määratud ravimid, samuti Tallinna Vangla kohustamist remontima

kaebaja kambriterminal / selektor. Tallinna Vangla ja LTKH seisukohtadest nähtuvalt ei täida

kohustamisnõue eesmärki. Kohustamisnõude rahuldamine tähendaks vastustaja kohustuse

tuvastamist, selleks puudub aga vajadus, kui Tallinna Vangla ega LTKH ei eita enda vastavaid

kohustusi ega ole keeldunud nende täitmisest / on need täitnud.

Olukorras, kus Tallinna Vangla ega LTKH ei eita enda kohustusi ega ole keeldunud nende

täitmisest, puudub kaebajal ka esialgse õiguskaitse vajadus kohustamisnõude tagamiseks

(HKMS § 249 lg-d 1 ja 3).

5. Tallinna Ringkonnakohus

rahuldas

09.07.2026 määrusega

J.P 07.07.2026

määruskaebuse, tühistas halduskohtu 07.07.2026 määruse ning saatis esialgse õiguskaitse

taotluse menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.

Haldusasja materjalidest nähtuvalt on J.P esitanud 26.06.2026 halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse (hiljem täiendatud) Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada talle

esialgse õiguskaitse korras arsti määratud tabletid ning remontida kambri terminal / selektor.

Asjas ei ole esitatud kohustamiskaebust (HKMS § 37 lg 2 p 2). Kaebaja on esitanud

26.06.2026 ja 29.06.2026 pöördumised Tallinna Vanglale, milles on viidanud temale

25.06.2026 ja 25.06.2026 väljastamata jäetud ravimitele ning mittetöötavale (remonti

vajavale) kambriterminal / selektorile. Vangla on kinnitanud, et vaidemenetlus nende

pöördumiste osas on pooleli. Seega oli tegemist esialgse õiguskaitse taotlusega, mis esitati

halduskohtule kohustusliku kohtueelse menetluse ajal. Eelneva tõttu on halduskohus

ennatlikult tagastanud kaebuse, mida pole kohtule esitatudki.

Seaduse kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20

eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ja selle tasumist tuleb kohtul kontrollida kohe esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel. Kaebaja 26.06.2026 taotlusest nähtuvalt on ta taotlenud riigilõivu

tasumisest vabastamist. Seda taotlust halduskohus lahendanud ei ole. Kui esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel on tasumata seaduses ettenähtud riigilõiv, peab kohus nõudma puuduse

kõrvaldamist ja riigilõivu tasumist või menetlusabi taotluse esitamise puhul selle esmalt

lahendama. Seetõttu oli täitmata esialgse õiguskaitse taotluse menetluslik lubatavuse eeldus ja

halduskohus lahendas ka esialgse õiguskaitse taotluse ennatlikult.

6. Tallinna Halduskohus jättis 10.07.2026 määrusega J.P taotluse esialgse õiguskaitse

taotluse eest riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja

2(5)

3-26-1915

taotluse käiguta, määrates kaebajale tähtaja riigilõivu 20 eurot tasumiseks (resolutsiooni p

3).

HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult

või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg-test 1–3 tuleneb, et menetlusabi taotlejale

antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetluses osalemise

edukuse hindamisel arvestatakse muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale. Isikule ei

anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult

väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada

kaebuse eesmärki.

Kohus võttis kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemist (k-raha) asja toimikusse

väljavõtte J.P rahaliste liikumiste kohta alates 26.02.2026. Väljavõttest järeldub, et kaebaja ei

suuda oma majandusliku seisundi tõttu tasuda riigilõivu 20 eurot.

Kaebaja taotleb kohtueelse menetluse ajal esialgse õiguskaitse raames Tallinna Vangla

kohustamist väljastada talle arsti määratud ravimid, samuti Tallinna Vangla kohustamist

remontima kaebaja kambriterminali / selektori. Tallinna Vangla 01.07.2026 seisukohast

nähtuvalt ei eita Tallinna Vangla kohustust väljastada kaebajale arsti määratud ravimid ning

kinnitab arsti poolt kaebaja ravimipinalisse pandud ravimite kättesaadavaks tegemist

kaebajale. Samuti ei eita Tallinna Vangla kohustust remontida kaebaja kambriterminali /

selektori, st ei ole keeldunud remondist – Tallinna Vangla on kinnitanud, et vastav remonditöö

on tellitud ja ka teostatud. LTKH on kinnitanud 03.07.2026 kohtule, et kõik arsti määratud

ravimid on tervishoiuteenuse osutaja poolt kaebajale üleandmiseks komplekteeritud ning

Tallinna Vanglale üle antud.

Tallinna Vangla ja LTKH seisukohtadest nähtuvalt ei täida kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus

eesmärki. Tallinna Vangla ja/või LTKH kohustamiseks puudub vajadus, kuna Tallinna Vangla

ega LTKH ei eita enda vastavaid kohustusi ega ole keeldunud nende täitmisest / on need

täitnud. Seega puudub kohtu esmahinnangul kaebaja õiguste tegelik riive ning sellises

olukorras tuleb vaiet Tallinna Vanglale ja esialgse õiguskaitse taotlust halduskohtule pidada

ebamõistlikuks.

Eelnevast tulenevalt ei ole täidetud HKMS § 111 lg-tes 1–3 sätestatud eeldused menetlusabi

saamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. J.P palub 10.07.2026 määruskaebuses ning sellele lisatud 10.07.2026 ja 11.07.2026

seisukohtades tühistada halduskohtu määrus ning vabastada ta riigilõivu tasumisest

riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 alusel või rahuldada tema menetlusabi taotlus.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaldamine eeldab isiku subjektiivse avaliku õiguse

rikkumist, milleks käesoleval juhul on põhiseaduse § 28 lg 1 alusel kaebaja tervis. Tallinna

Vangla ametnikud rikuvad tema tervist. Halduskohus rikkus tema õigust kohtulikule kaitsele.

Kaebaja soovib, et kohus väljastaks Tallinna Vanglast videofailid, et näidata, et ametnikud ei

anna talle hommikul tablette. Kaebaja on esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale (dtl 14–

15). Kohus piirdus vangla arstide ja ametnike selgitustega ning ignoreeris kaebaja taotlust

tõendeid koguda. Kaebaja kannatas seljavaluhoogude, peavaluhoogude ja

psüühikahäirehoogude all, mis on süvenenud. Eeltoodust tulenevalt ei olnud vanglas talle

osutatud tervishoiuteenus nõuetekohane. Nõuetekohane ravi hoidnuks ära tema igapäevased

kannatused, mis väljendusid füüsiliselt tugevates seljavaludes ja nõrkuses ning vaimselt

3(5)

3-26-1915

täiendavalt tekkinud psüühikahäiretes, depressioonis, närvilisuses, apaatias ja psühhoosides.

Vastustaja rikkus tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevaid kohustusi. Tallinna Vangla

ametnike hooletus on põhjustanud kaebajale füüsilisi ja hingelisi kannatusi.

Kaebajal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, sest tema mahaarvatavad kulutused

ületavad tema sissetulekuid. Halduskohus rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

konventsioonist ning põhiseadusest tulenevaid printsiipe. Õigusemõistmine ei pea ainult

olema, vaid ka näima õiglane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse halduskohtu 10.07.2026 määruse resolutsiooni

punkti 1 (menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine) peale HKMS § 207 lg 1 alusel

menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119

lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

sätestatud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9). Halduskohtu määruse resolutsiooni p-

d 2 ja 3 ei ole edasi kaevatavad.

9. Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Halduskohus leidis

põhjendatult, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei täida eesmärki, kuna asjaoludest ei

nähtu, et Tallinna Vangla ja LTKH keelduksid kohustuste täitmisest, mille täitmiseks

kohustamist kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusega soovib. Kaebaja väited on paljasõnalised

ja kohtul puudub mõistlik alus jõuda järeldusele, et vangla keelduks andmast kaebajale arsti

väljakirjutatud tablette. Vastustaja on tõendanud fotodega, et kaebaja ravimipinal

vaidlusalusel perioodil oli täidetud. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud ega arusaadavalt

selgitanud, mis asjaoludel ja mil viisil talle tablettide andmisest väidetavalt keelduti.

Halduskohtul ei olnud põhjust rahuldada ka kaebaja menetluslikku taotlust kaamerate

videofailide väljanõudmiseks olukorras, kus kaebaja ei ole vähimalgi määral põhistanud ega

kirjeldanud, mis asjaoludel talle tablette väidetavalt ei antud, kas tablettide teemal toimus

vanglaametnikega mingit suhtlust vmt. HKMS § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ja korraldab

ainult selliste tõendite kogumist, millel on asjas tähtsust. Isegi kui kaamerasalvestiste

läbivaatamisel selguks, et nendelt ei ole näha kaebajale tablettide üleandmist viidatud päevade

hommikutel, on Tallinna Vangla 01.07.2026 kohtule kinnitanud, et ta tunnistab oma kohustust

kaebajale arsti määratud ravimid väljastada, ning LTKH 03.07.2026 kinnitanud, et ravimid on

komplekteeritud ja vanglale väljastamiseks üle antud. Kuna esialgse õiguskaitse korras saab

kohus reguleerida kaebaja õiguste kaitset menetluse ajaks edasiulatuvalt, ei olnud varasemate

päevade salvestistel esialgse õiguskaitse taotluse lahendmaisel sellises olukorras sisulist

tähtsust.

10. Kaebaja etteheited piirduvad ka määruskaebemenetluses paljasõnaliste väidetega

tõendite fabritseerimise kohta ning ohtrate Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite

viidetega, mis ilma asjaoludega seostamata ei saa põhistada kaebaja väiteid, vaid üksnes

koormavad kohtutoimikut. Kaebaja ei ole arusaadavalt selgitanud, mis asjaoludel talle tablette

ei antud (sh kas sellest keelduti sõnaselgelt, kas temaga üldse sel teemal suheldi, kas anti

valed tabletid, valel kellaajal vmt). Kaebaja ei ole määruskaebuses puudutanud

kambriterminali (nn selektori) väidetava mitte töökorras oleku teemat ega vaielnud vastu

vastustaja 01.07.2026 menetlusdokumendis väidetule, et kambriterminal on hooldaja poolt

30.06.2026 töökorda seatud. Seetõttu ei nähtu ka ringkonnakohtule kaebaja õiguste tegelikku

riivet, mille tõrjumiseks oleks esialgse õiguskaitse taotlus vajalik, ning selle rahuldamine on

järelikult ebatõenäoline. Puudub alus ümber hinnata halduskohtu järeldust, et vaiet Tallinna

Vanglale ja esialgse õiguskaitse taotlust halduskohtule saab pidada ebamõistlikuks. Seetõttu ei

ole esialgse õiguskaitse taotluselt nõutava riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlusabi

andmise eeldused täidetud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega

korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

4(5)

3-26-1915

11. Praeguses asjas ei ole kohaldatav määruskaebuses viidatud RLS § 22 lg 1 p 12. Selle

normi kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga

tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. J.P ei ole esitanud

halduskohtule hüvitamiskaebust seoses Tallinna Vangla poolt kehavigastuse või muu

terviserikke tekitamisega. J.P esitas 26.06.2026 esialgse õiguskaitse taotluse (01.07 ja

05.07.2026 täiendused), milles soovis vangla kohustamist toimingute sooritamiseks

(väljastada kaebajale hommikuti tabletid, nagu määras arst; remontida kambri terminal).

Seega ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus riigilõivuvaba. Kahju hüvitamise nõude osas

on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Tallinna Vangla peab taotluse

lahendama ning kui kaebaja selle tulemusega ei nõustu, on tal õigus pöörduda 30 päeva

jooksul kaebusega halduskohtusse.

12. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

10.07.2026 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)