2-26-101918/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tsiviilasja menetlev kohtunik

Fred Fisker

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.07.2026.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-101918

Tsiviilasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2338,83 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: X (isikukood XXX), seaduslik esindaja

Tallinna linn Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti

kaudu;

Kostja: Y (isikukood XXX, Postiaadress: xxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista välja kostjalt Ylt (isikukood XXX) hageja X (isikukood XXX) kasuks

igakuine elatis summas 259,87 eurot (kakssada viiskümmend üheksa eurot ja

kaheksakümmend seitse senti) alates 26.01.2026 kuni X täisealiseks saamiseni

xx.xx.xxxx. a.

3. Elatis tuleb tasuda X arvelduskontole iga kuu 01. kuupäevaks järgneva

kalendrikuu eest ette, selgitusega „elatis lapsele“.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Kohtu selgitused

1. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS

§ 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et hagi ei ületa summat, mis vastab arvestatuna

põhinõudelt 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kohus jätab TsMS § 405 lg

1 p 9 ja § 444 lg 4 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus täiendab

otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui pool teatab 10 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Kui pool ei ole

kohtule eelnimetatud tähtaja jooksul apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud, siis

loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

2. Menetlusosalised ei ole käesolevas tsiviilasjas ärakuulamist taotlenud. Kostja esitas

hagile kirjaliku vastuse.

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

4. Hagi esemeks on elatise nõue kostja vastu. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt

on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist

kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad. PKS

§ 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning lg 2

kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel

eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

5. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja

kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest

eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis (vt

Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas 2-15-15909, p 12). Kuna hageja palub kostjalt

välja mõista elatise miinimummääras, siis lapse kulusid ei tule tõendada.

6. Jaanuarist 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele

olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on

igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Kohus märgib, et

alates 01.04.2025 on elatis 341,74 eurot (elatise miinimummäär).

7. Kohtupraktika kohaselt üldjuhul alla miinimummäära elatise last üleval pidada pole

võimalik. Riigikohtu juhiste järgi tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi

vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et

mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimumsuuruses (nt 3-2-1-35-17, p 27).

8. Hagiavalduse punktis 11.6. on hageja välja toonud enda kulunimekirja. Hageja kulud

Tallinna Lastekodus on järgmised ühes kalendrikuus:

-

toit – kokku 127,10 eurot;

-

riided/jalanõud – 56,2 eurot;

-

vaba aeg/huvitegevus – 58,72 eurot kuus;

-

isiklikud hügieenivahendid, ravimid – 10,62 eurot kuus;

-

õppevahendid – 7,23 eurot kuus.

Hageja kulud on keskmiselt kokku summas 259,87 eurot kuus.

9. Hageja nõuab elatisena 341,74 eurot kuus. Esitatud kulunimekirja põhjal on aga lapse

põhjendatud igakuised kulud kokku 259,87 eurot. Kohus lähtub elatise suuruse

määramisel lapse tegelikest ja põhjendatud vajadustest ning mõistab välja üksnes

põhjendatud kulud. Seetõttu puudub alus rahuldada nõuet osas, mis ületab 259,87 eurot

kuus.

10. Riigikohus on leidnud, et vanema töötus ja sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus,

mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (vt

RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 16). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks

vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma

laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p

21.4; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p-d 14–15). Seejuures on vanemal kohustus teenida

sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal

ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (nt RKTKo 25.04.2018, 2-16-

100215, p 20; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15).

9. Arvestades hageja kulusid tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 259,87

eurot.

10. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

11. Elatis tuleb tasuda X arvelduskontole XXXXXXX Swedbank AS.

12. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

13. Hagihind on TsMS § 129 lg 2 mõistes 2338,83 eurot (259,87 *9).

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik