3-26-1915/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

09.07.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1915

Haldusasi

J.P kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – J.P

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.07.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

J.P määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse J.P määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.07.2026 määruse

peale haldusasjas nr 3-26-1915.

2. Rahuldada J.P määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.07.2026 määrus haldusasjas nr 3-26-1915 ning

saata J.P esialgse õiguskaitse taotlus menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.

4. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.P esitas 26.06.2026 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (hiljem

täiendatud) kohustada Tallinna Vanglat andma talle hommikuti arsti määratud tablette.

Taotluse kohaselt ei ole ametnikud talle 25.06.2026 ja 26.06.2026 arsti määratud tablette

andnud. Samuti palus kaebaja kohustada vanglat remontima kambri selektori – kaebaja ei saa

helistada valveruumi, lülitada raadiot ega punast häirenuppu.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 07.07.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2

alusel, kuna kaebusega ei oleks võimalik saavutada selle eesmärki ning jättis esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebaja on esitanud kohtule kohustamiskaebuse, paludes Tallinna Vangla kohustamist

väljastada talle arsti määratud ravimid, samuti Tallinna Vangla kohustamist remontima

3-26-1915

kaebaja kambriterminali / selektori. Asjaoludest nähtuvalt ei eita Tallinna Vangla kohustust

väljastada kaebajale arsti määratud ravimid ning kinnitab arsti poolt kaebaja ravimipinalisse

pandud ravimite kättesaadavaks tegemist kaebajale. Samuti ei eita Tallinna Vangla kohustust

remontida kaebaja kambriterminali / selektori – Tallinna Vangla on 01.07.2026 kinnitanud, et

vastav remonditöö on tellitud ja ka teostatud. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) on

kinnitanud 03.07.2026 kohtule, et kõik arsti määratud ravimid on tervishoiuteenuse osutaja

poolt kaebajale üleandmiseks komplekteeritud ning Tallinna Vanglale üle antud. Tallinna

Vangla ja LTKH seisukohtadest nähtuvalt ei täida kaebaja kohustamisnõue eesmärki.

Puudub alus kahelda Tallinna Vangla ja LTKH kinnituses, et kaebajale antakse ravimeid

nõuetekohaselt (arsti määratud viisil). Kaebaja paljasõnalised väited, et Tallinna Vangla ja

LTKH valetavad kohtule, ei ole piisavad selle kahtluse alla seadmiseks. Seega ei nähtu

kohtule ka alust ega vajadust mingi muu nõude esitamiseks kaebaja poolt kohustamisnõude

asemel (seejuures näevad vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-d 5 ja 8 ette kohustusliku

kohtueelse menetluse ning kaebaja on avaldused 26.06.2026 ja 30.06.2026 Tallinna Vanglale

ka esitanud). Iseenesest saab alati eitada millegi saamist, ükskõik milliseid vastupidiseid

tõendeid esitataks. Sellekohaste tõendite kogumiseks ja analüüsimiseks peaks aga esinema

mingisugune eluliselt usutav kahtlus, et vastustaja ei täida enda kohustusi ja valetab kohtule.

Sellist usutavat kahtlust praegusele juhul kohtule ei nähtu. Tallinna Vanglalt ei saa seejuures

eeldada, et kaebajale ravimite üleandmist tuleks filmida või üleandmise aktiga vormistada.

Kaebaja sellesisuliste väidete jätkumisel (et arsti määratud ravimeid talle ei väljastata), võib

see aga olla kaalutav.

Olukorras, kus Tallinna Vangla ega LTKH ei eita enda kohustusi ega ole keeldunud nende

täitmisest, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus kohustamisnõude tagamiseks

(HKMS § 249 lg-d 1 ja 3). Seega jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. J.P palub 07.07.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.07.2026

määrus.

Taotleja esitas halduskohtule 26.06.2026 esialgse õiguskaitse taotluse, mitte kaebuse. Kohus

on piirdunud vangla ja vangla arstide selgitusega. Halduskohus on ignoreerinud taotlust

väljastada vanglaametniku rinnakaamera videofailid, mis tõendavad, et taotlejale ei ole

tablette andnud. Taotleja on kannatab tablettide andmata jätmise tõttu selja- ja peavalu,

psüühikahäirete, depressiooni, närvilisuse, apaatia ja psühhoosi käes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg

1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

5. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on J.P esitanud 26.06.2026 halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse (hiljem täiendatud) Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada talle

esialgse õiguskaitse korras arsti määratud tabletid ning remontida kambriterminal /selektor.

Asjas ei ole esitatud kohustamiskaebust (HKMS § 37 lg 2 p 2). Tallinna Vangla on koos

01.07.2026 vastusega halduskohtule esitanud J.P 26.06.2026 ja 29.06.2026 pöördumised

2(3)

3-26-1915

Tallinna Vanglale, milles taotleja on viidanud temale 25.06.2026 ja 25.06.2026 väljastamata

jäetud ravimitele ning mittetöötavale (remonti vajavale) kambriterminal / selektorile (dtl

12,13). Vangla on 01.07.2026 vastuses kinnitanud, et vaidemenetlus nende pöördumiste osas

on pooleli (dtl 9˗10). Seega oli tegemist esialgse õiguskaitse taotlusega, mis esitati

halduskohtule kohustusliku kohtueelse menetluse ajal (HKMS § 249 lg 2, HKMS § 47 lg 1,

VangS § 11 lg 5). Eelneva tõttu on halduskohus vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 1

ennatlikult tagastanud kaebuse, mida pole kohtule esitatudki.

6. HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ja selle tasumist tuleb kohtul

kontrollida kohe esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kaebaja 26.06.2026 taotlusest

nähtuvalt on ta taotlenud riigilõivu tasumisest vabastamist. Seda taotlust halduskohus

lahendanud ei ole. HKMS § 55 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta

vormi- või sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, sealhulgas

kui tasumata on riigilõiv, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab menetlusosalisele tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Seega, kui esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on tasumata

seaduses ettenähtud riigilõiv, peab kohus nõudma puuduse kõrvaldamist ja riigilõivu tasumist

või menetlusabi taotluse esitamise puhul selle esmalt lahendama. Kohtute infosüsteemist ei

nähtu, et J.P oleks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasunud riigilõivu või halduskohus

oleks lahendanud tema menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

Seetõttu oli täitmata esialgse õiguskaitse taotluse menetluslik lubatavuse eeldus ja

halduskohus lahendas ka esialgse õiguskaitse taotluse ennatlikult.

7. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu

07.07.2026 määruse ning saadab J.P esialgse õiguskaitse taotluse menetluse jätkamiseks

tagasi Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)