2-25-1122/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

30.06.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-1122

Kohtuasi

Pärnu linna avaldus X.C kinnisesse lasteasutusse

paigutamise pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 12.03.2026 määrus (parandatud Pärnu

Maakohtu 24.03.2026 määrusega)

Kaebuse esitaja ja liik

X.C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (eestkostja) Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse

kaudu), lepingulised esindajad R.O ja M.P

Puudutatud isik (alaealine laps) X.C, (isikukood XXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Mirjam Frey

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 12.03.2026 määrus (parandatud Pärnu Maakohtu

24.03.2026 määrusega) muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda, v.a riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud, mis jätta Eesti

Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-25-1122

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.C (puudutatud isik, laps) on paigutatud Pärnu Maakohtu 12.03.2025 määruse alusel

kinnisesse lasteasutusse kuni 12.03.2026.

2. Lapse eestkostja Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) (avaldaja, eestkostja) esitas

02.03.2026 avalduse lapse suhtes kinnise lasteasutuse teenuse pikendamiseks üheks aastaks.

2.1. Avalduse kohaselt on Pärnu Maakohtu 13.05.2024 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-23-

XXX lapse vanemate hooldusõigus täies ulatuses ära võetud ning lapse eestkostjaks on

määratud avaldaja. Laps on suunatud asendushooldusteenusele tugikeskusesse. Laps on alates

02.04.2025 kuni käesoleva ajani viibinud kinnise lasteasutuse teenusel.

2.2. Lapsel on diagnoositud raske puue, domineerib psüühikahäire, aga kaasuvad diagnoosid

on ATH, posttraumaatiline stressihäire, depressioon sümptomite ja eneseregulatsiooni

häiretega, reaktiivne kiindumushäire, muud täpsustatud segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäired,

spetsiifilised segatüüpi häired. Laps on minevikus olnud korduvalt hospitaliseeritud Tallinna

Lastehaiglasse ja Viljandi Haigla lastepsühhiaatria osakonda, peamiselt agressiivsuse ja

märatsushoogude tõttu. Ka kinnise lasteasutuse teenusel viibides on tal olnud vägivalla ja

agressiivsuspuhanguid. Tegemist on riskikäitumisega noorega, kes vajab toetavaid piire.

Tema käitumine on olnud ohuks tema tervisele ja heaolule. Juhul kui laps naaseb Pärnusse

perekoju, siis suure tõenäosusega ilmnevad varasemad riskikäitumised ja omavolilised mujal

ööbimised, kuna tugikeskus ei ole kinnine asutus. Laps on kinnise asutuse teenusel olles

ennast vigastanud lõikumisega. Kinnise lasteasutuse teenusel viibimisel on lapsele tagatud

erinevate spetsialistide teenused, kindel päevakava ja rutiin ning võimalus haridust omandada

lapsele jõukohases õppevormis. Lapse käitumises ei ole jõudnud positiivsed muutused veel

kinnistuda. Endiselt on vajalik vähendada riskikäitumist ja seada toetavad piirid, et ta suudaks

paremini ennast reguleerida, mitte ei vastaks agressiivsusega. Laps vajab psühholoogilist abi,

teraapiaid ja toetavaid teenuseid. Ta on hakanud regulaarselt käima talle sobiva psühholoogi

juures, kuid hetkel on veel vara edusammudest rääkida. Laps on ka alates selle aasta

jaanuarist hakanud käima psühhiaatri juures, kes muutis ta raviskeemi oluliselt ja hetkel on

protsess pooleli. Psühhiaater on öelnud, et uue antidepressandiga harjumine võtab aega ja

lapse vaimse tervise seisund võib minna üleminekuperioodil kriitilisemaks – selletõttu ta

vajab suuremat jälgimist ja vajadusel teenuste kiiret kättesaadavust.

3. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) toetas lapse kinnise lasteasutuse teenuse pikendamist

osaliselt. Lapse käitumises on lühiajalisi positiivseid muutusi olnud stabiilses keskkonnas

viibides (haiglas, turvakodus, õpilaskodus, kinnise lasteasutuse teenusel), kuid

võrgustikuliikmete hinnangul ei ole käesolevaks ajaks need muutused niivõrd hästi

kinnistunud, et tagasilanguse ohtu teenuse lõppedes ei ole. Sotsiaalkindlustusamet soovitab

pikendada kinnise lasteasutuse teenust käesoleva õppeaasta lõpuni (s.o 2026 augusti lõpuni).

Selleks ajaks peab olema tagatud lapsele koolikoht kodukohas, mis vastab tema vajadustele ja

suutlikkusele ning rehabilitatsiooniteenused tuleb samuti üle tuua Pärnu linna, et ta oleks

igakülgselt toetatud tema abivajadusest lähtuvalt.

4. Lapsele määratud esindaja märkis, et laps on vanuses (XX-aastane), kus kombatakse piire

ja sel ajal on oluline, et noorel oleks olemas kindel rutiin ja isikud enda ümber, kes temast

hoolivad ning suudavad teda õigele teele suunata. Kindla rutiini kinnistumisel on enam

tõenäoline, et noor saab ka vabaduses olles hakkama. Alaealise aju ei ole sedavõrd välja

arenenud, et võiks rääkida enda suhtes täieliku vastutuse võtmisest. Lapse kinnisesse

lasteasutusse paigutamisel võetakse talt vabadus, võimalus vabale eneseteostusele ja tal

2-25-1122

puudub võimalus tõestada, et ta suudab elada seaduskuulekalt ja käia korralikult tavakoolis.

Sügisel soovib laps katsetada, kas saab sellega hakkama ning lapsele määratud esindaja toetab

seda.

5. Maakohus kuulas lapse ära 11.03.2026. Laps selgitas, et ta on Pärnu linna eestkostel, tema

koduks on tugikeskus. Viibib kinnises lasteasutuses, õppekeskuses, seal on väga karmid

reeglid ja kohe karistatakse. Õppida seal saab, õppimisega raskusi pigem ei ole.

Kaasõpilastega läbi ei saa, kõiki iseloomustab negatiivselt. Tal on sõbranna ja sõbranna ema,

kelle juurde teda aeg-ajalt külla lubatakse. Pärnu linna küsimustele vastates selgub, et ta on

viimase külaskäigu ajal teinud tätoveeringu. Ta teadis, et see on talle keelatud, kuid tahtis ja

tegi. Ütles, et tugikeskuses on lihtsam kui õppekeskuses, kuna tugikeskuses pole mingeid

reegleid. Enesekontroll oma tegemiste ja seos tegude ning tagajärgede vahel ilma kohe

järgneva piiranguta kohtu vestluse põhja antud hinnangul seni puudub.

6. Õppekeskuse iseloomustuse kohaselt toetaks last veel üks aasta kinnise lasteasutuse

teenusel, kuna vastasel juhul jätkab ta oma käitumismustreid, mis seavad ohtu teda ennast ja

teisi tema ümber. Samuti ei ole perekodu praeguses olukorras suuteline üksi seadma piisavalt

selgeid ja tugevaid piire, mis on muutuste püsimiseks vältimatult vajalikud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Pärnu Maakohus rahuldas 12.03.2026 määrusega (vaidlustatud määrus), mida on

parandatud 24.03.2026 määrusega, avalduse ja pikendas lapse kinnise lasteasutuse teenusel

viibimise tähtaega kuni üks aasta alates kohtumääruse tegemisest s.o kuni 12.03.2027. Määrus

kuulub täitmisele alates määruse kättetoimetamisest eestkostjale. Maakohus jättis alaealisele

antud riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda, menetlusosaliste muud võimalikud kulud

menetlusosaliste endi kanda.

7.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on täidetud kinnisesse lasteasutusse paigutamise

eeldused (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1302 lg 1): lapse käitumine seab ohtu tema

enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik

kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega.

7.2. Laps on varasemalt paigutatud kinnisesse asutusse eelkõige seetõttu, et kohus on

analüüsinud tema käitumist ja leidnud, et see kujutab ohtu nii lapsele enesele (sealjuures

mastaapselt, ohustades nii lapse füüsilist kui vaimset tervist, hariduse omandamist, eakohast

arengut) kui ka teda ümbritsevatele teistele isikutele (agressiivsus, impulsiivsus, hoolimatus

ühiskonna ja ühiselu reeglite suhtes, sobimatu ja riskantne seksuaalkäitumine). Kohus,

avaldaja, SKA ja Emajõe õppekeskus ning lapse esindaja on ühisel seisukohal, et ükski

nendest asjaoludest ei ole käesolevaks juhuks ära langenud ning laps vajab jätkuvalt viibimist

kinnise lasteasutuse teenusel.

7.3. Laps paigutati kinnisesse lasteasutusse aprillis 2025. Alates paigutamisest kuni

oktoobrikuuni 2025 (7 kuu vältel) ei ole laps korduvalt allunud reeglitele ning on vältavalt

jätnud kodukülastustest tagasi tulemata. Alles viimaste kuude vältel (alates oktoobrist 2025)

on Lapse käitumises ilmnenud mõningad positiivsed muutused – ta on nõus teenusel olema ja

tähtaegselt teenusele naasma. Õppeasutus hindab, et positiivsete muutuste ulatus ei ole püsiv,

ning kõigi asjaomaste isikute hinnangul ja ka lapse enda kohtuistungil antud selgitustest

nähtuvalt ei tule noor praegu toime ilma tugevalt struktureeritud ja piirava keskkonnata.

Hetkel on lapses kinnistunud seos reegli ja tema jaoks piirava tagajärje vahel, kuid

tavatingimustes, kus tagajärg jääb saabumata, noor reeglite olemasolu ei hooma. Näiteks ei

2-25-1122

mõista noor senini, et tema kodus (tugikeskuses) kehtivad tema ja kõigi teiste jaoks samuti

käitumisreeglid. Lapse agressiivsus ja konfliktid ning tema käitumisest tulenev ohtlikkus

teistele noortele ja ka temaga tegelevatele täiskasvanutele ei ole vähenenud ka kinnises

asutuses viibides. Viimane füüsiline konflikt oli kaasõpilasega 20.12.2025 ning töötajaga

11.11.2025.

7.4. Oht lapse tervisele läbi tema enese tegevuse ei ole vähenenud. Laps ei ole endiselt

enesele teadvustanud ravimite pideva tarvitamise tähtsust ning nt kodukülastustel enese sõnul

“unustab pidevalt“ ravimite võtmise. Laps eirab jätkuvalt kinnise lasteasutuse reegleid

sigarettide ja mokatubaka osas, tuues keelatud esemeid enesega kaasa ja neid tarvitades.

Viimase kodukülastuse ja sõbranna juures viibimise ajal lasi noor enesele salaja teha

tätoveeringu, samuti on laps ise enda keha augustanud ehete paigutamiseks, mis on otseselt

ohtlik tervisele. Kohtule selgitas laps, et ta tegi tätoveeringu, teades, et see on keelatud. On

ilmne, et laps teab, et tegemist on keelatud toimingutega, kuid kuna sellele ei järgne tema

jaoks vältimatut kahjulikku tagajärge, siis pole vaja piirangut järgida. Emajõe Õppekeskuse

kokkuvõttest selgub, et teenusel viibimise ajal on noor regulaarselt käinud psühholoogi,

psühhiaatri ja logopeedi vastuvõttudel ning järginud talle raviarsti poolt koostatud raviskeemi,

kuid ka siin nähtub, et need muudatused on praegu tekkinud üksnes kinnise teenuse

keskkonnas ja ei ole kinnistunud ega laienenud koduvisiitide käigus toimuvale.

7.5. Ohtu riskikäitumisele (teenuselt omavolilised lahkumised) hindab teenuse osutaja endiselt

olemasolevaks, positiivne muutus on alanud, kuid ei saa väita, et see oleks käesolevaks ajaks

kinnistunud.

7.6. Laps õpib XXX kooli 5. klassis riikliku õppekava alusel. Kool on õppetöös toimetulekut

hinnanud varieeruvaks, tundides osalemise motivatsioon ja koostöö on kõikuvad ja pigem

madalad. Õpiharjumused ja õppeainete baasteadmised ebaühtlased ning vajavad süsteemset

järeleaitamist. Laps on alles uuesti koolirutiiniga harjumas; järjepidev osalus on paranemas

tänu toetavale keskkonnale ja selgele struktuurile. Samas vajab rutiin veel juurdumiseks

sihipärast sekkumist ja järjepidevat toetamist, et kujuneks püsiv õpiharjumus. Segajate

olemasolul on tal raskusi tähelepanu hoidmisega ning pingelistes olukordades võib reageerida

impulsiivselt, sh verbaalse ja füüsilise agressiooniga. On kirjeldatud korduvaid konflikte

klassikaaslaste, järelevalve ja õpetajatega ning juhtumeid, kus on kahjustatud klassiruumi

vara.

7.7. Seega esineb maakohtu hinnangul lapse käitumises vältavalt oht hariduse omandamisele

ja eakohasele arengule (noorel on vanuse kohta oluline hariduslik mahajäämus, mis takistab

tema toimetulekut edasises elus). Kohus asus veendumusele, et lapse käitumine kujutab

endiselt ohtu tema enda elule, tervisele, arengule, teiste isikute elule ja tervisele ning

käesoleval juhul ei ole see ohtlikkus maandatud ka kinnisel teenusel viibimise tingimustes ühe

aasta vältel. Maakohus märkis, et siiski on ka käesolevalt juba võimalik sedastada positiivsete

muutuste tekkimist lapse käitumises kinnises lasteasutuses viibimise korral, kuid

kodukülastuste fooni hinnates ei ole need muudatused kinnistunud ka lühiajaliste

eemalviibimiste korral kinniselt teenuselt. Seega on lapse puhul ainuvõimalik ohukäitumisest

hoidumine kinnises lasteasutuses teenusel viibimise jätkamise läbi. Mistahes muud meetmed

ei ole käeoleval ajal piisavad ohu ärahoidmiseks. Kinnises asutuses on võimalik jätkata

toimetulekuoskuste, käitumismustrite ja emotsioonide juhtimise harjutamist ning tagada

ravimite korrapärane võtmine, spetsialistide teenuste järjepidevus ja kindel päevakava.

7.8. Avaldaja taotles teenuse viibimisel pikendamist veel üheks aastaks, kuid SKA soovitus

oli määrata teenus käesoleva õppeaasta lõpuni (31.08.2026). Kinnise lasteasutuse teenuse

2-25-1122

osutaja hinnangul vajab laps veel vähemalt ühe aasta teenusel viibimist, sest vastasel juhul on

suur tõenäosus, et ta naaseb varasemate ohtlike käitumismustrite juurde ning perekodu ei

suuda praeguses olukorras pakkuda piisavalt tugevaid ja järjepidevaid piire. Meetmete

kohaldamisega on võimalik kõrvaldada esinevad taandarengud või negatiivsed ilmingud,

kinnistada positiivsed tulemused ja edasi areneda, et laps suudaks järgida ja täita ühiskonnaelu

reegleid, põhihariduse omandamine. Positiivsed muudatused lapse käitumises on ilmnenud

alles alates oktoobrist 2025, kuid muutused ei ole püsivad – laps on endiselt ohtlik nii

iseendale kui ka teda ümbritsevatele alaealistele ja isegi temaga tegelevatele täiskasvanutele

(viimane intsident novembris 2025). Samuti arvesse võttes noore varasemat käitumist

koolivaheajal teenusele korduvat ja pikaajalist mittenaasmist ja sellega kaasnenud

riskikäitumist (sh mitteeakohane seksuaalkäitumine, sellega kaasnevad terviseriskid ning oht

langeda seksuaalse kuritarvitamise ohvriks), ei ole kõrvaldatavad lühema tähtajaga, kui seda

on maksimaalne ehk üheaastane täiendav teenusel viibimise tähtaeg.

Määruskaebus

8. Laps esitas talle määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub peatada lapse

suhtes kohaldatud kinnisesse lasteasutusse paigutamine kuni 12.03.2027, kui laps täidab

alljärgnevaid kohustusi:

1) kooliajal ööbib peremajas ja on hiljemalt 20.30 tagasi tugikeskuses;

2) täidab koolikohustust 100% ulatuses, v.a kui ta on haigestunud või on mõni muu

mõjuv põhjus;

3) hoidub tubakatoodete tarvitamisest;

4) võtab osa teraapiatest ja psühholoogi visiitidest, kuhu eestkostja ta suunab, eestkostja

poolt määratud ajal ja kohas.

8.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud arvestamata lapsele määratud esindaja

seisukoha ning vaidlustatud määruses on kajastatud kellegi teise arvamus esindaja asemel.

8.2. Uue lahendi tegemisel tuleb arvesse võtta, et asja juures on olemas küllaldaselt

positiivseid tõendeid selle kohta, et lapse käitumine on viimasel ajal tunduvalt paranenud.

Laps on igati püüdnud korralikult käituda ja reeglitest kinni pidada. Tema motivatsiooniks on

olnud nädalavahetustel koju ja sõbranna juurde minek. Ta on teenusele tagasi pöördunud

tähtaegselt.

8.3. Kohtumääruse tutvustamisel 19.03.2026 selgitas laps, et ta soovib kõigile tõestada, et ta

saab sügisest hakkama elamisega perekodus Pärnus ja kohalikus koolis käimisega. Kui

teenust pikendatakse kuni aastaks, ei ole tal võimalust näidata, et ta vabaduses hakkama saab.

Perekodus on praegu suhted korras ja ta püüab igati reeglitest kinni pidada. Vahel on tekkinud

arusaamatusi Emajõe keskuses päevakava täitmisega. Tegemist on teismelise isikuga, kelle

aju ei ole veel piisavalt välja arenenud, et sellistes konfliktisituatsioonides korrektselt käituda.

Sellistes olukordades peavad alaealisele toeks olema täisealised isikud, kes aitavad tal õigele

teele tagasi pöörduda. Laps soovib klassi õppekeskuses ära lõpetada ja kui võimalik, siis käiks

õppekeskuses järgi vastamas, eksameid tegemas ning saaks niiviisi klassi lõpetatud.

Septembrist sooviks minna tavakooli Pärnus.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

9. Avaldaja ei toeta määruskaebust.

2-25-1122

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

12. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult rahuldanud avalduse kinnise lasteasutuse

teenusele paigutamise pikendamiseks ja ei ole seejuures rikkunud materiaal- või

menetlusõiguse norme ega hinnatud selgelt ebaõigesti tõendeid. Kolleegium nõustub TsMS §

654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. SHS § 1301 lg 2 järgi on kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk toetada lapse

psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada

püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt

toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist

kahjustava käitumiseta. SHS § 1302 lg 1 kohaselt paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse

ainult juhul, kui tema käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute

elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Noore

kinnisesse lasteasutusse paigutamine on asjakohane meede, kui see aitab tagada noore heaolu,

piirata tema kahjustavat käitumist ja saavutada teenusega taotletud eesmärke olukorras, kus

vähem piiravate meetmete rakendamine ei oleks tulemuslik (RKTKm 12.12.2018, 2-18-5333,

p 19).

14. Määruskaebemenetluses puudub vaidlus selle üle, et lapse suhtes on täidetud tema

kinnisesse lasteasutusse paigaldamise eeldused (SHS § 1302 lg 1). Vaidlus seisneb selles, kas

on alust peatada kinnisesse asutusse paigutamine kuni 12.03.2027, kui laps täidab

määruskaebuses loetletud ja vajadusel kohtu määratud täiendavaid kohustusi.

14.1. Kohus võib TsMS § 540 lg 1 alusel (koosmõjus SHS § 1302 lg-ga 2) lapse kinnisesse

lasteasutusse paigutamise määrusega kuni üheks aastaks peatada ning peatamisega võib

siduda tingimusi ja kohustusi. Peatamise saab määrata siis, kui kinnisesse asutusse

paigutamise eeldused on iseenesest täidetud, kuid arvestades konkreetse isiku tervislikku

seisundit oleks võimalik tema vabadusse jätmine kohtuliku kontrolli all. Seega on TsMS §

540 lg 1 eesmärk võimaldada kohtutel kohaldada isiku õigusi oluliselt vähem piiravat

alternatiivi isiku kinnisesse asutusse paigutamisele või tema sealt vabastamata jätmisele

(RKTKm 20.03.2019, 2-16-10435, p 19).

14.2. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on ennatlik kinnisesse lasteasutusse

paigutamine peatada. Maakohus põhjendas määruses, et positiivsete muudatuste kinnistumise

korral, mil lapsele on taas võimalik kohaldada vähem piiravaid meetmeid, võib olla alus

kinnisesse asutusse paigutamine peatada või lõpetada edaspidi, kuid see saab põhineda üksnes

eeldusel, et need positiivsed muudatused on kinnistunud ja laps ei kujuta enam ohtu enesele

ning teistele isikutele. Kolleegium nõustub selle seisukohaga. Maakohtu arvamus põhineb nii

avaldaja avaldusel kui ka Emajõe keskuse esitatud iseloomustel, mille järgi on laps teinud

kinnises lasteasutuses viibides edusamme, kuid kuna käitumise paranemise periood on olnud

võrdlemisi lühike (alates 2025. aasta oktoobrist, kusjuures laps saabus kinnise lasteasutuse

teenusele juba 02.04.2025), siis on oht piirangute kaotamisel tagasilanguseks. Vähem

2-25-1122

kontrollitud keskkonnas varasemate käitumismustrite kordumist ilmestavad muuhulgas

kodukülastustel nikotiinitoodete tarvitamine ja tätoveeringu tegemine, samuti iseseisvalt

kehaaugustuste tegemine. Kuigi avalduse esitamise ajaks oli laps püsivamalt naasnud

kodukülastustelt teenusele tagasi nõuetekohaselt, siis nähtub avaldusest, et viimati oli laps

jooksus 14.08–06.10.2025. Siinses tsiviilasjas 12.03.2025 tehtud määruse kohaselt oli sarnane

probleem ka varasemalt, enne kinnisesse lasteasutusse paigutamist, kuivõrd laps ööbis

pidevalt omavoliliselt tugikeskusest eemal ja koolis laps ei käinud (dtl 402).

14.3. Lapse õpiedukus on paranenud samuti võrdlemisi lühikese aja jooksul, mistõttu on

veenvad avaldaja, SKA ja Emajõe keskuse edastatud arvamused, et õpiharjumused ja teenusel

viibimise perioodil alanud positiivsed muutused ei ole tänaseks veel kinnistunud ning

piirangute kadumisel võivad senised pingutused luhtuda. Varasemast menetlusest siinses asjas

nähtub, et laps ei käinud 2025. aasta alguses ühtegi päeva koolis (dtl 4, 402) ja 2024/2025.

õppeaasta I trimestri hinded olid 1–2, eesti keel ja kirjandus ainsana 3 (dtl 9). Emajõe

õppekeskuse 11.03.2026 edastatud iseloomustusest ja klassitunnistuselt nähtub, et lapse

järjepidev osalus koolis on paranemas tänu toetavale keskkonnale ja selgele struktuurile (dtl

543) ning tema hinded on varasemaga võrreldes oluliselt paranenud (dtl 540). Laps on mitmes

aines hindeks isegi 5 saanud. Ärakuulamisel ütles laps, et praeguses koolis on tal lihtsam ja

õpetajad on arusaavamad (dtl 559). Seega on kinnises lasteasutuses viibimine mõjunud lapse

õpiharjumustele ja -edukusele positiivselt. Samas on laps saanud korduvalt märkusi ning seda

ka vaid mõned päevad enne vaidlustatud määruse tegemist (11.03.2026 esitatud väljavõtte

järgi viimati 02.03.2026, kuna laps ei teinud tunnis kaasa) (dtl 547). 06.10.2025–02.03.2025

sai laps kokku 25 märkust ja 9 kiitust. Märkused on peamiselt tunnis kaasa töötamata jätmise

või vara lõhkumise tõttu. Kuivõrd harjumuste kinnistamise protsess on pooleli ning hariduse

omandamine on vaieldamatult lapse huvides, siis on talle vajalik keskkond, mis ühtib tema

vajaduste ja seisundiga ning võimaldab tal edukalt haridust omandada. Korduvad märkused

ilmestavad, et lapse positiivsed muutused on tingitud peamiselt kontrollitud keskkonnast,

kuivõrd väljaspool kinnist lasteasutust oleks lapsel võimalik tundidest taas omavoliliselt

puududa, kui laps tunnis kaasa teha ei soovi.

14.4. Ühtlasi tuleb arvestada, et kinnise lasteasutusse paigutamise lõpetamisel peaks laps

vahetama taas spetsialiste. Asja materjalidest nähtuvalt on lapsel raskusi koostöö ja usalduse

saavutamisega, kuivõrd ta on nõus töötama vaid talle sobivate isikutega. Mitmed tugiteenused

on jäänud pooleli või lõppenud seetõttu, et laps ei ole nõus isikuga koostööd tegema. Emajõe

keskuse iseloomustuse kohaselt on laps praegu kinnise lasteasutuse teenusel viibides loonud

usalduslikke suhteid turvaliste täiskasvanutega ning on hakanud end järjest enam avama, ta

suudab üha paremini oma käitumist analüüsida ja teha järeldusi, mis loob eeldused

sihipäraseks muutuseks. Samas vajab ta jätkuvalt turvalist, stabiilset ja etteaimatavat

keskkonda, kus on selged kokkulepped ja piirid ning täiskasvanute reageerimine on rahulik ja

järjepidev. Lapse toimetulek on parem struktuuri ja tegevuspõhise juhendamise korral (dtl

545–546). Varasemalt oli laps talle määratud psühholoogist keeldunud ja ravimeid ei võtnud

(dtl 402). Nüüdseks aga on laps käinud regulaarselt nii psühholoogi kui ka psühhiaatri

vastuvõttudel ja on alustatud uue raviskeemiga, mis võib psühhiaatri sõnul

üleminekuperioodil põhjustada tugevaid meeleoluhäireid ning seetõttu võib lapsega koostöö

olla hetkel raskendatud (dtl 424, 545). Kuivõrd koostöö psühholoogi ja psühhiaatriga on

praeguseks toimunud vähe aega, ei ole lapse tervisega seonduvalt veel püsivaid muutusi

saavutatud ning laps vajab jätkuvalt stabiilset ja turvalist keskkonda, kus on tagatud teenused

spetsialistidega, kelle juures on laps nõus käima, ning laps võtab talle määratud ravimeid.

Kodukülastustel on laps ravimite võtmist unustanud (dtl 560), mistõttu toetab käesolevalt

kinnise lasteasutuse keskkond lapsel ka talle määratud ravi saamist ning kinnise lasteasutusse

paigutamise peatamisel on oht, et laps võib ravi katkestada.

2-25-1122

14.5. Seega on kinnise lasteasutuse teenusel viibimise tähtaja pikendamisega võimalik tagada

ravimite korrapärane võtmine, lapse jaoks juba tuttavate spetsialistide teenuste jätkumine,

kindel päevakava ja rutiin ning võimalus haridust omandada talle jõukohases õppevormis.

Kolleegium nõustub avaldajaga, et mida pikem on korrapäraselt koolikohustuse täitmise aeg,

seda suurem on tõenäosus, et laps suudab edasi käia koolis ka keskkonnas, kus esineb rohkem

vabadust, teiste mõjutusi ja ahvatlusi. Eespoolkirjeldatut arvestades, kuigi laps on juba teinud

tublilt edusamme ja pingutanud selle nimel, et kinnisesse lasteasutusse paigutamine lõpetataks

või peatataks, on hetkel veel ennatlik kinnisesse lasteasutusse paigutamine peatada. Lapsel on

seega võimalik jätkata seniseid püüdlusi ning näidata, et ta suudab korrektselt käituda ja

reeglitest kinni pidada püsivalt, pikema aja vältel. Kinnisesse lasteasutusse paigutamise

peatamata jätmine ei tähenda, et lapse pingutused oleksid tehtud asjata, vaid nii maakohtu kui

ka ringkonnakohtu seisukoht põhineb asjas esitatud arvamustel, et püsivate muutuste

kinnistumine on vajalik senisest mõnevõrra pikema aja jooksul. Kui lapse käitumisest tingitud

oht tema arengule langeb ära enne kohtu määratud tähtaja saabumist, võib kohus TsMS § 539

lg 1 teise lause alusel kinnisesse asutusse paigutamise lõpetada isiku enda või tema eestkostja

või isiku elukoha järgse valla- või linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel. Seejuures peab

TsMS § 539 lg 3 kohaselt kinnine asutus viivitamata kohtule teatama, kui tema arvates ei ole

isikut vaja kinnises asutuses hoida kohtu määratud tähtaja lõppemiseni. Samuti saab kohus

kaaluda uuesti kinnisesse lasteasutusse paigutamise peatamist TsMS § 540 järgi.

15. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ekslikult eelmise menetluse riigi õigusabi

korras määratud esindaja arvamuse kajastamine praeguse esindaja arvamuse asemel.

Maakohus on 24.03.2026 määrusega vaidlustatud määrust parandanud. Vaidlustatud

määrusest ei nähtu, et kohus oleks üksnes lapse esindaja arvamusele tuginedes pidanud

põhjendatuks kinnise lasteasutusse paigutamise pikendamist ja seda maakohtu määratud

tähtajaks. Vastupidi, määrusest on ilmne, et maakohus arvestas kõiki esitatud arvamusi ja

tõendeid kogumis ning argumenteeris muuhulgas pikendamise tähtaja pikkust.

16. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 esimese lause alusel

menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud,

mis jäävad riigi kanda.

17. Määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 543 lg 1 koosmõjus SHS § 1302 lg-ga

2 ja § 696 lg-ga 1).

(allkirjastatud digitaalselt)