3-25-2311/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

29.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2311

Haldusasi

F.E kaebus Nõmme Linnaosa Valitsuse 13.06.2025

toimetulekutoetuse määramise otsuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja F.E , esindaja riigi õigusabi korras v.adv Anu

Toomemägi-Kivistik

Vastustaja Tallinna linn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.10.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

F.E määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta F.E määruskaebus menetlusse.

2. Rahuldada F.E määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 10.10.2025 määrus ning saata asi halduskohtule

ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

4. Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.E esitas 09.06.2025 Nõmme Linnaosa Valitsusele taotluse toimetulekutoetuse

saamiseks 2025. a juuni eest. Nõmme Linnaosa Valitsus määras 13.06.2025 otsusega

F.E-le toimetulekutoetuse 139 eurot ja 52 senti (menetluse nr 25278851045).

2. F.E esitas 12.07.2025 Tallinna Halduskohtus kaebuse Nõmme Linnaosa Valitsuse

13.06.2025 otsuse peale. Kaebaja märkis, et ei saa digiallkirja anda. Selleks peaks ta

minema mitmekümne kilomeetri kaugusele. Tal pole selleks aega, jaksu, raha ega

transpordivõimalust. Kaebaja arvas, et saab allkirja anda 15. juulil.

3. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 15.09.2025 määrusega käiguta ning andis 15

päeva kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Selleks tuli kaebajal põhjendada, miks ta leiab,

et kaevatav otsus on ebaõige, ning esitada kohtule allkirjastatud kaebus. Kohus selgitas,

3-25-2311

et kaebaja ei pea kaebust allkirjastama digitaalselt, vaid võib allkirjastada kaebuse

paberkandjal ning saata selle kohtule posti teel või kohtumajja tuua. Kohus teavitas

17.09.2025 kaebajat, et loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel

kaebuse käiguta jätmise määruse kätte toimetatuks 23.09.2025. Samal päeval palus

kaebaja saata määrus sellises PDF-vormingus, mida on võimalik avada vanemas arvutis.

Kaebaja esitas kohtule 23.09.2025 avalduse, milles selgitas, et sai määruse PDF-faili

avatud, kuid asjasse süvenemine seisab tal veel ees. Kaebaja soovis mh teada, kas kohtu

kantseleis on talle töökoht, kus ta saab oma asju allkirjastada. Halduskohus vastas

kaebajale 29.09.2025, selgitades, et kaebajal tuleb kaebus allkirjastada ja põhjendada,

miks ta leiab, et Nõmme Linnaosa Valitsuse otsus pole õige. Kohus märkis, et kaebajal

tuleb puudused kõrvaldada hiljemalt 08.10.2025. Kohus lisas, et kantseleis pole

kaebajale arvutiga töökohta. Kaebaja palus 08.10.2025 e-kirjas esitada dokumendi nr 3-

25-2311/2 PDF-vormingus, mida tal oleks võimalik avada vanemas arvutis. Kaebaja

märgib, et ta on seda kohtult küsinud, kuid tal ei ole seda. Kaebaja soovis uut tähtpäeva

puuduste kõrvaldamiseks, sest ta ei ole saanud tutvuda kohtumääruse sisuga.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 10.10.2025 määrusega kaebuse puuduste

kõrvaldamata jätmise tõttu (HKMS § 121 lg 1 p 2).

Kaebaja kinnitas 23.09.2025 e-kirjas kohtule, et ta on saanud käiguta jätmise määruse PDF-

vormingus avada. Kaebaja kinnitusest lähtuvalt on põhjendatud lugeda kaebajale määrus kätte

toimetatuks 23.09.2025. Kaebaja 08.10.2025 esitatud väide, et tal pole 15.09.2025

kohtumäärust, ei ole seega usutav. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, miks tal määrust enam

pole, kuigi 23.09 kinnitas ta selle avamist. Viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli

08.10.2025, nagu kohus kaebajale ka 29.09.2025 vastuses selgitas. Kaebaja ei ole puuduseid

tähtaegselt kõrvaldanud. Kaebaja palus 08.10.2025 puuduste kõrvaldamiseks uue tähtaja

määramist, kuid see ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus on kaebajale määruses

selgitanud, et ta ei pea kaebust digitaalselt allkirjastama, vaid võib paberkandjal allkirjastatud

kaebuse kohtule ka posti teel saata või kohtusse tuua. Kaebaja ei ole seda teinud. Samas ei ole

kaebaja väide, et tal pole võimalik kaebust digitaalselt allkirjastada, veenev ja usutav. Kaebaja

esitas haldusasjas nr 3-25-3150 kohtule kaebuse 24.09.2025 ja esialgse õiguskaitse taotluse

01.10.2025. Nii kaebus kui ka taotlus on digitaalselt allkirjastatud. Kohus jättis kaebuse

käiguta, kuna kaebaja pole põhjendanud, miks ta leiab, et Nõmme Linnaosa Valitsuse

13.06.2025 otsus pole õige (HKMS § 38 lg 1 p 7). Samuti oli kaebus allkirjastamata (HKMS §

50 lg 1, § 54 p 7). Kuigi mõlemad puudused on olulised, takistab asja läbivaatamist eeskätt

kaebuse allkirjastamata jätmine. Kohtul pole võimalik menetleda kaebust, mis ei ole

allkirjastatud, sest sellisel juhul pole võimalik veenduda, kas kaebaja on soovinud ise kaebuse

kohtusse esitada, ja mitte keegi teine tema eest. Kohus tagastab kaebajale tema kaebuse, kuna

kaebaja ei ole määratud tähtaja jooksul kaebuse puuduseid kõrvaldanud ja kaebuse

allkirjastamata jätmine takistab asja läbivaatamist.

5. F.E esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 10.10.2025

määruse peale.

Kohus jättis kaebaja 08.10.2025 taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks enne

kaebuse tagastamist lahendamata, mis on oluline menetlusnormide rikkumine, seda eriti veel

olukorras, kus kohtule oli teada kaebaja tervislik seisukord (sh vaimne puue) ning kohus ei

olnud lahendanud ka kaebaja 23.09.2025 taotlust õigusabi saamiseks. Kuna kaebaja on vaimse

puudega (tuvastatud raske puue), siis tema tervislik seisund ongi iga päev väga muutuv,

mistõttu on asjakohatud halduskohtu põhjendused, et kaebaja on leidnud võimaluse

allkirjastada dokumente 24.09.2025 ja 01.10.2025. Arvestamata on jäetud kaebaja tervislik

seisund ja kaebaja selgitused majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast (23.09.2025 e-kiri).

Kaebaja juhindus kohtu selgitustest ning käis Tallinna Halduskohtus, et allkirjastada kaebust,

2(4)

3-25-2311

kuid see ei õnnestunud põhjusel, et kaebaja tegevus oli takistatud – ukse pealt ei lastud kaebajat

sisse (vt 24.10.2025 avaldus Tallinna Ringkonnakohtule). Kaebaja tervislik seisukord (nii

materiaalne kui tervislik) ei võimalda ette võtta korduvaid käimisi. Vastustaja otsus on

õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

7. Tallinna Ringkonnakohus hindas 10.06.2026 määruses kaebaja avalduste ja

käitumise järgi, et ta ei saa tulenevalt oma tervislikust seisundist omal käel hakkama

oma huvide eest seismisega ja vajab asjatundlikku abi. Kaebajal on vaimupuude tõttu

tuvastatud raske puue. Eksperthinnangu kohaselt on F.E töövõimetu ning vajab

tugiisikut; välistatud, takistatud või piiratud on järgmised tegevused: probleemide

lahendamine; igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine; stressi ja muu vaimse

koormusega toimetulek; ametlikud suhted; mitteametlikud sotsiaalsed suhted. Seetõttu

määras ringkonnakohus kaebajale riigi õigusabi.

8. HKMS § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Selle

sätte kohaldamisel on halduskohtul kaalutlusõigus – mitte iga puudus ei tingi

automaatselt kaebuse tagastamise, vaid tuvastada tuleb, et mõistlikult pole võimalik

puudusi ületada, sh on teatud juhtudel võimalik puudusi kõrvaldada eelmenetluse käigus

(vrd ka RKHKm 3-23-1278/26, p-d 11 ja 13). Arvestada tuleb, et kaebuse esitamisel

vorminõuete järgimine on küll oluline, kuid see ei tohi kaasa tuua halduskohtusse

pöördumise põhiõiguse ebaproportsionaalset riivet. Puuetega inimeste õiguste

konventsiooni artikkel 13 „Juurdepääs õigusemõistmisele“ lg 1 nõuab puuetega

inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääsu õigusemõistmisele, võimaldades ka

menetluslikke või vanusele vastavaid abinõusid, et hõlbustada nende otsest ja kaudset

osalemist kõigis kohtumenetlustes. Sellest sättest tulenevalt peab kohus puudega

inimese kaebuse menetlemisel arvestama, kuidas korraldada menetlus tema puudele

vastavalt, tagades samal ajal olulise menetlusnõuete järgimise. Eriti oluline on see

tagada halduskohtumenetluses, mille eesmärk on kaitsta üksikisikut täitevvõimu

omavoli eest (HKMS § 2 lg 1), iseäranis arvestades praeguse vaidluse sisu – inimene

soovib kaitsta oma väidetavalt rikutud õigust elatusmiinimumile. Kohtulikku kaitset

peab saama iga inimene, sõltumata tema vaimupuudest ja asjaajamise võimekusest, ning

seda tuleb arvestada ka menetlusnormide kohaldamise raames kaalutlusõiguse

teostamisel. Digitaalallkirja andmist ei ole igal inimesel igas olukorras alati jõukohane

korraldada. Praegusel juhul oli võimalik lasta kaebajal kaebusele allkiri anda

kohtuistungil, mida kaebaja oli selles asjas soovinud. Samuti on kaebuse menetlusse

võtmise küsimuse otsustamiseks võimalik vajadusel korraldada kaebaja ärakuulamine,

mille käigus saab kaebaja allkirja anda (HKMS § 120 lg 4). Kaebaja on kogu aeg

rõhutanud, et kirjalik suhtlus on temale väga keeruline ning ta eelistab suulist menetlust.

Kaebaja on ka väitnud, et üritas tulla allkirja andma kohtumajja, kuid teda ei lastud

sisse.

9. Ringkonnakohus märgib, et kaebuse allkirjastamise nõue on eeskätt oluline selleks,

et tagada selge vastutus kohtusse pöördumisega kaasnevate tagajärgede eest – nõude

esitamine võib teatud juhtudel tekitada õiguslikke tagajärgi ja kahju nii kaebajale endale

kui ka teistele isikutele. Praeguses toimetulekutoetuse asjas sellist ohtu aga ei ole. Mis

puudutab argumenti, et kaebaja eest võis kaebuse esitada keegi teine, siis see on siinses

3(4)

3-25-2311

ning teistes kaebajaga seotud kohtumenetlustes toimunud suhtlust arvestades

ebatõenäoline. Vaevalt et kellelgi peale kaebaja enda saab olla huvi algatada vaidlus

kaebajale toimetulekutoetuse maksmise üle.

10. Kokkuvõttes tuleb nentida, et halduskohus saanuks tagada vorminõude järgimise ka

kaebaja tervislikku ja sotsiaalset seisundit arvestavamal moel, võttes kaebusele allkirja

edasise menetluse käigus. Seega oli kaebuse tagastamine pelgalt vorminõude järgimata

jätmise tõttu, mis ei omanud siinse vaidluse asjaoludel ka erilist tähtsust,

ebaproportsionaalne.

11. Eelneva põhjal tuleb halduskohtu määrus tühistada ning saata asi tagasi

halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)