Legislator Case Law & Legislation
2-26-108376/5 AI generated

2-26-108376/5 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 2-26-108376/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

L.Y (hageja, laps) esitas 9. aprillil 2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I.H (kostja, lapse isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Kostja vastuväite tõttu andis

Legislator headnote

AI generated

2-26-108376/5 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: L.Y (hageja, laps) esitas 9. aprillil 2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I.H (kostja, lapse isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Kostja vastuväite tõttu andis

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U

S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2026, Paide

Tsiviilasja number

2-26-108376

Tsiviilasi

L.Y hagi elatise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosaline ja tema esindaja

Hageja L.Y (isikukood XXX), seaduslik esindaja V.P

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda tsiviilasjas nr 2-26-108376 L.Y hagi elatise väljamõistmiseks

menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.

ASJAOLUD JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. L.Y (hageja, laps) esitas 9. aprillil 2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse I.H (kostja, lapse isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Kostja vastuväite tõttu andis

kohtunikuabi asja 22. mai 2026 määrusega üle hagimenetlusse.

2. Hageja esitas 19. mail 2026 Pärnu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista

kostjalt enda kasuks välja edasiulatuva elatise 320 eurot. Hagiavalduse kohaselt elavad

vanemad lahus. Lapse ravimitele kulub igakuiselt 100 eurot. Lisaks on lapsel muud kulud.

3. Kohus määras asjas 17. juuni 2026 istungi hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks ja hagi

menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohus selgitas hageja seaduslikule esindajale, et

tsiviilasjas nr 2-20-18052 on 29.01.2021 määrusega lapsele välja mõistetud isalt igakuine

elatis 200 eurot. Seega tuleb hagi esitada väljamõistetud elatise suurendamiseks ja

põhjendada, millised asjaolud on võrreldes viidatud kohtulahendi tegemise aja seisuga

oluliselt muutunud. Kohus selgitas hageja seaduslikule esindajale, et kui elatist nõutakse

perekonnaseaduse §-s 101 sätestatust suuremas määras, tuleb hagejal esile tuua lapse

igakuised vältimatud püsikulud ja neid tõendada. Samuti selgitas kohus, et hagis tuleb

märkida lastetoetuse suurus ja kummale vanemale see laekub ning kui palju aega veedab laps

aasta jooksul keskmiselt igakuiselt lahuselava vanemaga.

Kohus määras, et hagi puudused tuleb kõrvaldada hiljemalt 25. juunil 2026.

4. Hageja esitas 24. juunil 2026 kohtule uuesti 19. mai 2026 hagiavalduse (allkirjastatud

teistkordselt 24. juunil 2026).

5. Kohus tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et selle menetlemisest tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 alusel (koosmõjus TsMS § 371 lg 1 p-ga

9) keelduda.

6. Kohus märgib, et elatise asja lahendab kohus hagimenetluses. Kohtule esitatud avaldus

peab vastama TsMS §-des 338 ja 363 sätestatud vormi- ja sisu miinimumnõuetele. Puuduste

kõrvaldamiseks määratud kohtuistungil juhtis kohus hageja seadusliku esindaja tähelepanu

sellele, et hageja kasuks on elatis välja mõistetud tsiviilasjas nr 2-20-18052. Seetõttu saab

hageja esitada hagi üksnes väljamõistetud elatise suurendamiseks. Lisaks selgitas kohus, et

elatist saab nõuda kindla rahasummana või muutuva suurusena. Juhul kui elatist nõutakse

PKS §-s 101 sätestatud miinimumsummast suuremas ulatuses, tuleb lapse vajadusi

kohtumenetluses tõendada. Veel palus kohus hagejal märkida hageja igakuised vältimatud

püsikulud ja lahuselava vanemaga koosveedetud aeg. Praegusel juhul on hagi esitatud elatise

väljamõistmiseks, mistõttu on see nõue ebaselge. Lisaks on hagi asjaolud ebaselged. Hagist ei

nähtu, millised on konkreetse hageja vältimatud püsikulud ja kui palju veedab hageja aega

lahuselava vanemaga. Hagis on märgitud nelja lapse kulud ja lahuselava vanemaga

koosveedetud aeg, täpsustamata, milline nendest lastest on hageja. Kohus selgitas

kohtuistungil, et hagejal tuleb esile tuua igakuised vältimatud püsikulud ja neid tõendada või

vähemalt viidata tõenditele, millega nimetatud kulusid plaanitakse tõendada. Hageja seda

vaatamata kohtu määratud tähtpäevale puuduste kõrvaldamiseks ja hoiatustele ei teinud (dtl

46-50).

7. TsMS § 363 lg 1 p-de 1-3 kohaselt peab hagist nähtuma hageja selgelt väljendatud nõue ja

selle aluseks olevad asjaolud. Lisaks tuleb hagis viidata tõenditele, millega oma väiteid

plaanitakse tõendada. Hagimenetluses kohus omal algatusel üldjuhul tõendeid ei kogu ega saa

hageja eest nõuet sõnastada (vt TsMS § 5) ja selle aluseks olevaid asjaolusid täiendada.

Praegusel juhul ei ole haginõue ega nõude aluseks olevad asjaolud selged. Samuti puuduvad

viited tõenditele. Kohus sellist hagi TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi menetleda ei tohi.

Lisaks märgib kohus, et hagi puuduste kõrvaldamiseks määratud istungil kinnitas hageja

esindaja, et kostja maksab lapsele igakuiselt elatist vähemalt 240 eurot. Seda arvestades ei ole

hagis toodud asjaoludel hagi ka õiguslikult perspektiivikas, sest kostja täidab

ülalpidamiskohustust. Hageja ei väitnud ega tõendanud, et on kostjalt suuremat elatist küsinud

või et see on põhjendatud. Kohus juhib hageja seadusliku esindaja tähelepanu veel sellele, et

maksekäsu kiirmenetluse avaldusele esitatud vastuväites pakkus kostja, et on nõus

kokkuleppel maksma elatist lapsele 280 eurot kuus (dtl 17). Kohus märgib, et

perekonnaseaduse kohaselt peavad vanemad last võrdselt ülalpidama.

8. Ülaltoodut arvestades on hagejal võimalik oma nõue läbi mõelda ja soovi korral korrektselt

esitada. Siinses asjas aga keeldub kohus TsMS § 3401 lg 2 alusel (koosmõjus § 371 lg 1 p-ga

9) hagiavalduse menetlemisest, kuna on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Tegemist

on absoluutse hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusega, mistõttu kohtul puudub selles

osas kaalutlusõigus.

9. Ülaltoodu põhjendustel tuleb hagi menetlemisest keelduda.

10. Kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Seega on

hagejal võimalik soovi korral kohtule esitada uus nõuetekohane ja perspektiivikas hagi.

11. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagi

menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud toimiku kohaselt puuduvad.

12. Määruse peale saab esitada määruskaebuse TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku, kohtunik