2-26-108376/5 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Legislator summary
AI generatedL.Y (hageja, laps) esitas 9. aprillil 2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I.H (kostja, lapse isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Kostja vastuväite tõttu andis
Legislator headnote
AI generated2-26-108376/5 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: L.Y (hageja, laps) esitas 9. aprillil 2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I.H (kostja, lapse isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Kostja vastuväite tõttu andis
Full text
K O H T U M Ä Ä R U
S
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Addis Tammiku
Kohtujurist
Kaja Aljama
Määruse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2026, Paide
Tsiviilasja number
2-26-108376
Tsiviilasi
L.Y hagi elatise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosaline ja tema esindaja
Hageja L.Y (isikukood XXX), seaduslik esindaja V.P
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Keelduda tsiviilasjas nr 2-26-108376 L.Y hagi elatise väljamõistmiseks
menetlusse võtmisest.
2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud
puuduvad.
3. Toimetada määrus kätte hagejale.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.
ASJAOLUD JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1. L.Y (hageja, laps) esitas 9. aprillil 2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse
avalduse I.H (kostja, lapse isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Kostja vastuväite tõttu andis
kohtunikuabi asja 22. mai 2026 määrusega üle hagimenetlusse.
2. Hageja esitas 19. mail 2026 Pärnu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista
kostjalt enda kasuks välja edasiulatuva elatise 320 eurot. Hagiavalduse kohaselt elavad
vanemad lahus. Lapse ravimitele kulub igakuiselt 100 eurot. Lisaks on lapsel muud kulud.
3. Kohus määras asjas 17. juuni 2026 istungi hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks ja hagi
menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohus selgitas hageja seaduslikule esindajale, et
tsiviilasjas nr 2-20-18052 on 29.01.2021 määrusega lapsele välja mõistetud isalt igakuine
elatis 200 eurot. Seega tuleb hagi esitada väljamõistetud elatise suurendamiseks ja
põhjendada, millised asjaolud on võrreldes viidatud kohtulahendi tegemise aja seisuga
oluliselt muutunud. Kohus selgitas hageja seaduslikule esindajale, et kui elatist nõutakse
perekonnaseaduse §-s 101 sätestatust suuremas määras, tuleb hagejal esile tuua lapse
igakuised vältimatud püsikulud ja neid tõendada. Samuti selgitas kohus, et hagis tuleb
märkida lastetoetuse suurus ja kummale vanemale see laekub ning kui palju aega veedab laps
aasta jooksul keskmiselt igakuiselt lahuselava vanemaga.
Kohus määras, et hagi puudused tuleb kõrvaldada hiljemalt 25. juunil 2026.
4. Hageja esitas 24. juunil 2026 kohtule uuesti 19. mai 2026 hagiavalduse (allkirjastatud
teistkordselt 24. juunil 2026).
5. Kohus tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et selle menetlemisest tuleb
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 alusel (koosmõjus TsMS § 371 lg 1 p-ga
9) keelduda.
6. Kohus märgib, et elatise asja lahendab kohus hagimenetluses. Kohtule esitatud avaldus
peab vastama TsMS §-des 338 ja 363 sätestatud vormi- ja sisu miinimumnõuetele. Puuduste
kõrvaldamiseks määratud kohtuistungil juhtis kohus hageja seadusliku esindaja tähelepanu
sellele, et hageja kasuks on elatis välja mõistetud tsiviilasjas nr 2-20-18052. Seetõttu saab
hageja esitada hagi üksnes väljamõistetud elatise suurendamiseks. Lisaks selgitas kohus, et
elatist saab nõuda kindla rahasummana või muutuva suurusena. Juhul kui elatist nõutakse
PKS §-s 101 sätestatud miinimumsummast suuremas ulatuses, tuleb lapse vajadusi
kohtumenetluses tõendada. Veel palus kohus hagejal märkida hageja igakuised vältimatud
püsikulud ja lahuselava vanemaga koosveedetud aeg. Praegusel juhul on hagi esitatud elatise
väljamõistmiseks, mistõttu on see nõue ebaselge. Lisaks on hagi asjaolud ebaselged. Hagist ei
nähtu, millised on konkreetse hageja vältimatud püsikulud ja kui palju veedab hageja aega
lahuselava vanemaga. Hagis on märgitud nelja lapse kulud ja lahuselava vanemaga
koosveedetud aeg, täpsustamata, milline nendest lastest on hageja. Kohus selgitas
kohtuistungil, et hagejal tuleb esile tuua igakuised vältimatud püsikulud ja neid tõendada või
vähemalt viidata tõenditele, millega nimetatud kulusid plaanitakse tõendada. Hageja seda
vaatamata kohtu määratud tähtpäevale puuduste kõrvaldamiseks ja hoiatustele ei teinud (dtl
46-50).
7. TsMS § 363 lg 1 p-de 1-3 kohaselt peab hagist nähtuma hageja selgelt väljendatud nõue ja
selle aluseks olevad asjaolud. Lisaks tuleb hagis viidata tõenditele, millega oma väiteid
plaanitakse tõendada. Hagimenetluses kohus omal algatusel üldjuhul tõendeid ei kogu ega saa
hageja eest nõuet sõnastada (vt TsMS § 5) ja selle aluseks olevaid asjaolusid täiendada.
Praegusel juhul ei ole haginõue ega nõude aluseks olevad asjaolud selged. Samuti puuduvad
viited tõenditele. Kohus sellist hagi TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi menetleda ei tohi.
Lisaks märgib kohus, et hagi puuduste kõrvaldamiseks määratud istungil kinnitas hageja
esindaja, et kostja maksab lapsele igakuiselt elatist vähemalt 240 eurot. Seda arvestades ei ole
hagis toodud asjaoludel hagi ka õiguslikult perspektiivikas, sest kostja täidab
ülalpidamiskohustust. Hageja ei väitnud ega tõendanud, et on kostjalt suuremat elatist küsinud
või et see on põhjendatud. Kohus juhib hageja seadusliku esindaja tähelepanu veel sellele, et
maksekäsu kiirmenetluse avaldusele esitatud vastuväites pakkus kostja, et on nõus
kokkuleppel maksma elatist lapsele 280 eurot kuus (dtl 17). Kohus märgib, et
perekonnaseaduse kohaselt peavad vanemad last võrdselt ülalpidama.
8. Ülaltoodut arvestades on hagejal võimalik oma nõue läbi mõelda ja soovi korral korrektselt
esitada. Siinses asjas aga keeldub kohus TsMS § 3401 lg 2 alusel (koosmõjus § 371 lg 1 p-ga
9) hagiavalduse menetlemisest, kuna on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Tegemist
on absoluutse hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusega, mistõttu kohtul puudub selles
osas kaalutlusõigus.
9. Ülaltoodu põhjendustel tuleb hagi menetlemisest keelduda.
10. Kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et
avaldust ei ole esitatud ja avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Seega on
hagejal võimalik soovi korral kohtule esitada uus nõuetekohane ja perspektiivikas hagi.
11. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagi
menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
Kindlaksmääratavad menetluskulud toimiku kohaselt puuduvad.
12. Määruse peale saab esitada määruskaebuse TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Addis Tammiku, kohtunik