2-26-13114/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-26-13114

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

A.M hagi F.D vastu elatise maksmise lõpetamiseks

Tsiviilasja number

2-26-13114

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlemisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.M (isikukood: XXX, e-post: ).

Kostja: F.D (isikukood: XXX).

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata A.M hagi F.D vastu elatise maksmise lõpetamiseks.

2. Jätta menetluskulud A.M kanda. Kindlaksmääravad menetluskulud puuduvad.

Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. A.M (hageja) esitas 15.06.2026 Tartu Maakohtule hagi F.D (kostja) vastu, milles palub

tunnistada ülalpidamiskohustus kostja suhtes lõppenuks kostja 18. aastaseks saamisest ja

vabastada hageja tsiviilasjas nr 2-16-4932 väljamõistetud elatise maksmise kohustusest.

Hagiavalduse kohaselt saab kostja 19.06 täisealiseks. Kostja ei ole viimase kahe aasta

jooksul reaalselt õppetööst osa võtnud ning tal on omandamata põhiharidus.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust

menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

3. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Maakohus 17.09.2012 (jõustunud samal päeval)

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-19922 kinnitanud F.D seadusliku esindaja H.C S. ja

A.M kompromissi, mille p 1 kohaselt kohustus A.M tasuma alates 01.09.2012 F.D-le elatist

120 eurot kuus ja p 3 kohaselt alates 02.09.2014 elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tartu Maakohtu 30.09.2016

määrusega tsiviilasjas nr 2-16-4932 on kinnitatud F.D, A.M ja H.C vahel 29.09.2016

sõlmitud kompromiss, mille p 2.7 kohaselt maksab A.M F.D-le alates jaanuarist 2017 elatist

200 eurot kuus, iga kuu 10. kuupäevaks. Määrus on jõustunud 18.10.2016.

4. Kohtumäärustes on märgitud elatise tasumise kord ning tähtaeg (TsMS § 445 lg 1), mille

kohaselt on hageja kohtulahendite alusel kohustatud kostjale maksma elatist kuni kostja

täisealiseks saamiseni s.o kuni xxxxxxxxxx. Pärast nimetatud kuupäeva ei ole hagejal enam

kohustust kostjale elatist tasuda. Seadus ei näe ette ning puudub ka vajadus tunnistada

kohtulahendiga väljamõistetud kohustus lõppenuks olukorras, kus lahendis endas on

tähtpäev kindlaks määratud ning see on saabunud.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 näeb ette, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes

täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid

mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

6. Täisealiseks saanud lapse puhul tekib vanemal PKS § 97 p 2 järgi ülalpidamiskohustus

üksnes juhul, kui on täidetud ka muud seaduses sätestatud tingimused. PKS § 97 p 2 järgne

elatisenõue on iseseisev nõue, mitte n-ö PKS § 97 p 1 järgse nõude jätk. Nende nõuete

aluseks olevad asjaolud on erinevad (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 13).

7. Hagis esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole PKS § 97 p 2 nimetatud asjaolusid saabunud ning

kohus ei saa neid ka tuvastada, mistõttu ei ole hagiga võimalik taotletavat eesmärki

saavutada. Ülalpidamisnõude saab kohtule esitada täisealine laps ise PKS § 97 p 2 eelduste

esinemisel ja kui ta seda vajalikuks peab. Olukorras, kus hagejal ei ole hagis esitatud

asjaoludest nähtuvalt ülalpidamiskohustust tekkinud, ei saa kohus hagejat sellest ka PKS §

103 järgi vabastada, sest selliseid asjaolusid ei ole hageja hagis välja toonud.

8. Eeltoodust tulenevalt, on kohus seisukohal, et A.M hagi F.D vastu elatise maksmise

lõpetamiseks tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, sest sellega ei ole

võimalik soovitud eesmärki saavutada.

9. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja

et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

Menetluskulud

10. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle.

11. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna menetluskulusid

tekkinud ei ole, puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik