2-25-130350/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-130350

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi D.M vastu

võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. veebruari 2026 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

D.M apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja D.M (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast D.M apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 23.

veebruari 2026 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-25-130350.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele

käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud D.M kanda.

Osaühingul EUROPARK ESTONIA puuduvad kindlaksmääratavad

menetluskulud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest alates.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses

sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 18.12.2025

maksekäsu kiirmenetluse avalduse D.M (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kostja esitas

makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 02.01.2026 määrusega anti nõue üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 21.01.2026 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 110 euro saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt parkis kostja tema kasutuses olnud sõidukid numbrimärgiga 111XXX

ja 222XXX hageja opereeritavatel parkimisaladel parkimistingimusi rikkudes. Sõiduk

111XXX oli 25.04.2025 pargitud asukohas Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn selleks mitte

ettenähtud kohale ning sõiduk 222XXX oli 22.01.2025 pargitud asukohas Mustamäe tee 17,

Tallinn parkimistasu maksmata. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et

parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Hageja esitas koheselt pärast

parkimistingimuste rikkumist kostjale leppetrahvinõuded, paigutades need sõidukite

kojamehe vahele. Kummagi rikkumise eest nõuab hageja leppetrahvi 55 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Parkimistingimused olid ebaselged ja vastuolulised

ning rikkumine on tõendamata. Leppetrahvid on ebaproportsionaalsed ja neid tuleb

vähendada.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 23.02.2026 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

leppetrahvid 110 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud 450 eurot ja viivise.

5. Otsuse kohaselt puudub vaidlus, et kostja oli sõidukite numbrimärgiga 111XXX ja

222XXX tegelik kasutaja parkimistrahvide tegemise ajal, s.o vastavalt 25.04.2025 ja

22.01.2025. Kohus luges tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga

111XXX parkis 25.04.2025 hageja poolt opereeritaval parkimisalal aadressil Ülemiste Põhja-

Lõuna, Tallinn ja sõiduk numbrimärgiga 222XXX parkis 22.01.2025 hageja poolt

opereeritaval parkimisalal aadressil Mustamäe tee 17, Tallinn. Kohus leidis, et tsiviilasja

materjalidega on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 25.04.2025 ja 22.01.2025

parkimislepingud liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, st kostjale pidi olema aru

saada, et tegemist on hageja poolt opereeritavate tasuliste parkimisaladega.

6. Maakohus tuvastas, et kostjale kuuluv sõiduk 111XXX oli pargitud Ülemiste Põhja-Lõuna,

Tallinn parkimisalale selleks mitteettenähtud kohale, s.o parkimist keelava kollase joone taha.

Sellega rikkus kostja parkimistingimuste punkti, mis näeb ette, et sõiduki kasutaja peab

parklat kasutama vastavalt liiklusreeglitele.

7. Kohus tuvastas, et kostjale kuuluv sõiduk 222XXX oli pargitud Mustamäe tee 17, Tallinn

parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, kuna sõiduk oli pargitud parkimistasu maksmata.

Parkimistingimustest nähtub selgelt, et tegemist on tasulise parkimisalaga, kus on võimalik

parkida üksnes parkimise eest tasu makstes. Kostja sõidukil oli küll parkimiskellaga

fikseeritud parkimise algusaeg, kuid parkimistingimused ei näinud ette võimalust parkida

tasuta parkimise algusaja fikseerimisel parkimiskellaga. Kostja esitatud väljavõttest Bliss

Hambakliiniku kodulehelt nähtub, et kliiniku külastajatele on võimaldatud 2 tundi tasuta

parkimist Mustamäe tee 17, Tallinn parkimisalal parkimise registreerimisel kliiniku

administraatori juures. Kostja ei ole esitanud aga tõendeid selle kohta, et ta oli registreerinud

parkimise kliiniku administraatori juures.

8. Maakohus leidis, et leppetrahv summas 55 eurot rikkumise eest ei ole kostjat ebamõistlikult

kahjustav.

Apellatsioonkaebus

9. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.

Ühtlasi palus kostja menetlusabi riigilõivust vabastamiseks hagiavalduse esitamisel. Kui

kohus seda taotlust ei rahulda, siis vabastada kostja riigilõivust osaliselt või võimaldada

tasuda riigilõivu osamaksetena.

10. Maakohus luges tüüptingimused lepingu osaks ilma, et oleks tuvastanud, milline

tingimuste versioon kehtis. Kohapealsel infotahvil märgitud tingimused ja tahvlil viidatud

QR-koodi kaudu avanevad tingimused erinevad üksteisest. Maakohtul tulnuks kontrollida, kas

tüüptingimused said lepingu osaks, samuti nende võimalikku ebamõistlikku kahjustavust.

11. Mustamäe tee 17 asuva parkla puhul jättis kohus tuvastamata, kas tasuta parkimise

registreerimise kord oli kostjale selgelt teatavaks tehtud. Ülemiste Põhja-Lõuna asuva parkla

osas jättis kohus hindamata vastuolu kollase joone ja valge parkimismärgistuse vahel ja

järeldas keeluala olemasolu ebapiisava tõendibaasi põhjal.

12. Juhul kui kohus leiab, et parkimislepingud ja leppetrahvi kokkulepped on kehtivad, taotleb

kostja leppetrahvi vähendamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

14. Ringkonnakohus märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas

palub hageja mõista kostjalt välja 110 eurot. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud

piirmäärasid, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

15. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus on otsuses märkinud, et

ta ei anna luba edasikaebamiseks.

16. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama

pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud

viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning

maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt

rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud

minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või

tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Määruse pikemalt

põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu 10.04.2019

määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).

17. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas maakohtu poolseid selgeid

materiaalõiguse või menetlusõiguse normi rikkumisi (sh tõendite hindamisel), mis oleks

võinud oluliselt mõjutada lahendit. Mis puudutab kostja viidatud erinevustesse parkimistahvlil

olevate parkimistingimuste ja parkimistahvlil viidatud QR-koodi kaudu avanevate

parkimistingimuste vahel, siis maakohtu tuvastatud lepingurikkumised on rikkumised ka QR-

koodi kaudu avanevate lepingutingimuste kohaselt ning ka nende järgi on hagejal õigus nõuda

leppetrahvi hagis nõutud määras (dtl 122-126). Seega ei mõjutanud viidatud erinevused

maakohtu lahendi lõpptulemust.

18. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus

on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus selle tagastamiseks.

19. Arvestades, et ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, siis

puudub vajadus lahendada menetlusabi taotlust.

20. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud

kaebuse esitaja kanda (TsMS § 168 lg 1). Kuna kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse

ega edastada seda hagejale, siis puuduvad hagejal ringkonnakohtus menetluskulud, mida

rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)