2-26-8837/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. juuni 2026

Tsiviilasja number

2-26-8837

Tsiviilasi

M.Z-i maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): M.Z (isikukood XXX; elukoht XXX

xx–xx,

Tartu;

e-post ; tel: xxxxxxxxx)

Usaldusisik: Ly U.C (isikukood: XXX; Väike-Ameerika

8–203,

Tallinn;

e-post: , tel: 50 97 383)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku M.Z-i maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja M.Z-i pankrot 29. juunil 2026 kell 13.00 ning algatada M.Z-i

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada M.Z-i pankrotihalduriks Ly U.C (isikukood: XXX; Väike-Ameerika 8–

203, Tallinn; e-post: , tel: 50 97 383). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur.

4. Kohustada M.Z-i andma võlgniku vande 20. juulil 2026 kell 10.00 (asukohas

Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, saal 215). Võlgniku ilmumata

jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti

kuni kolmeks kuuks.

5. Anda M.Z-ile luba pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist

Eestist lahkuda.

6. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 20. juuli 2026. a kell 10.00

(asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, saal 215).

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

8. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

rahuldatakse viimases järgus.

Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus).

9. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

10. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

11. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

12. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 29. juunil 2027

(olenevalt, kumb tähtpäev saabub varem). Edaspidi tuleb menetluse jätkumisel aruanne

esitada iga aasta 29. juuniks.

13. Jätta menetluskulud M.Z-i kanda.

14. Määrata usaldusisik Ly U.C tasuks 1550 eurot, millele lisandub käibemaks 372

eurot, s.o kokku 1922 eurot.

15. Anda M.Z-ile menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks ning hüvitada Ly U.C

usaldusisiku tasu 818 eurot 40 senti (käibemaksuga) menetlusabi korras Eesti Vabariigi

vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (Osaühing Sentire MK

(registrikood 10539935), konto nr EE452200221011718199 Swedbank AS-is).

16. Mõista M.Z-i pankrotivara arvelt välja usaldusisik Ly U.C tasu 1103 eurot 60

senti (käibemaksuga), mis tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (Osaühing

Sentire MK (registrikood 10539935), konto nr EE452200221011718199 Swedbank AS-

is).

17. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

18. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

19. Toimetada määrus kätte M.Z-ile ja Ly U.C-le ning saata täitmiseks resolutsiooni

p 15 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu

määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD

1. M.Z (avaldaja, võlgnik) esitas 20. aprillil 2026 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse,

milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Avalduse kohaselt pole võlgnik suutnud võetud laene tagasi maksta juba kahe aasta vältel.

Põhjuseks on töö puudumine. Võlgnik on kandideerinud paljudele kohtadele, kuid tööandjad,

saades teada täiturite nõuetest, ei soovi lepinguid sõlmida. Võlgniku abikaasa suhtes on 16.

jaanuaril 2025 välja kuulutatud pankrot ja algatatud kohustustest vabastamise menetlus.

Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnikul on kohustusi ligi 15 000 eurot.

2. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Võlgnikul on teadaolevalt kohustusi vähemalt 16 216 euro 96 sendi ulatuses. Võlgnikul

teadaolevalt igasugune vara ja tagasivõitmise võimalused puuduvad.

3. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 29. juunil 2026 ära. Võlgnik jäi avalduse juurde.

Võlgnik sai menetluse kestel tööle ning tema töötasuks on 1900–2000 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku avaldus tuleb

rahuldada, välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise

menetlus.

5. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus

algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole

sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

6. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Usaldusisiku aruande

kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 16 216 eurot 96 senti, millest kõik on

muutunud sissenõutavaks.

Võlgnik sai menetluse kestel tööle ning tema sissetulekuks hakkab saama 1900–2000 eurot,

võlgnik on veel katseajal. Võlgnikul puudub väärtuslik vara. Võlgniku abikaasa nimel on

sõiduauto, kuid võlgniku abikaasa suhtes on kuulutatud välja pankrot ja algatatud kohustustest

vabastamise menetlus. Võlgnikul on kaks alaealist last.

Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid

välja on kujunenud püsiv maksejõuetus.

7. Asja materjalidest ei nähtu FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus selgitas võlgnikule tema kohustusi

menetluse kestel. Kohtu hinnangul näitas võlgnik ärakuulamisel piisavat motivatsiooni ning

valmidust oma kohustusi menetluse kestel täita.

FIMS § 45 lg 3 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist,

seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine.

Võlgniku pangakonto väljavõttetest nähtuvalt on võlgnik kulutanud raha hasartmängudele,

mis on käsitletav vara raiskamisena FIMS § 45 lg 3 p 4 tähenduses. Võlgnik kinnitas 29. juuni

2026. a ärakuulamisel, et seab sama päeva õhtuks endale maksimaalseks ajaks, s.o kolmeks

aastaks, hasartmängukeeldu. Kohtu hinnangul näitab see võlgniku soovi ja valmidust oma

kohustusi menetluse kestel täita.

Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal

algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest

keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist

(FIMS § 49 lg 8).

8. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (oma

finantsvõimet ületavate kohustuste võtmine, vastutustundetu ja läbimõtlematu

finantskäitumine), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

9. Kohus nimetab pankrotihalduriks Ly U.C-d, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks.

FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

10. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast

pankrotivara. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete

täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pankroti

väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik,

sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud

kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti

väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse

kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule

kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab

osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel

kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega

sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui

võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub

pankrotivara käsutamise keeldu).

11. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 20. juuli 2026. a kell

10.00 (PankrS § 78 lg 1).

12. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

13. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged.

Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus määrab vande andmise ajaks 20. juuli 2026. a kl 10.00.

14. PankrS § 88 lg 1 kohaselt ei tohi võlgnik kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning

enne vande andmist Eestist lahkuda.

Kuivõrd võlgnik sai menetluse kestel tööle veoautojuhina ning tema töö seisneb muuhulgas

vedude korraldamises välismaal (Euroopas), võlgniku sissetuleku teenimine on võlgniku

põhiliseks kohustuseks, siis on põhjendatud praegusel juhul anda võlgnikule luba pärast

pankroti väljakuulutamist, kuid enne vande andmist Eestist lahkuda.

15. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli

aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada

oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe

aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses

(FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud.

PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri

või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus

lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku

vara arvelt).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku

enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid

talle ei hüvitata.

17. Usaldusisiku tasu taotluse kohaselt on usaldusisikul kulunud oma ülesannete täitmiseks 10

tundi, usaldusisiku tunnitasu on 155 eurot, seega tasu on 1550 eurot, millele lisandub

käibemaks. Usaldusisik taotles võlgniku nimel menetlusabi ja tasu hüvitamist osaliselt riigi

vahenditest.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23

lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei

jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt arvestab kohus

tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab

esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise

halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

18. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi tunnitasuga

155 eurot, millele lisandub käibemaks, tasu kokku koos käibemaksuga 1922 eurot.

Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete

mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja

keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku ajakulu 10 tundi on vajalik ja

põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära

(praegusel hetkel piirmäär 189 eurot 20 senti).

PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh

juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole, s.o

Osaühingule Sentire MK, mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel on Osaühing Sentire MK

käibemaksukohustuslane (nr EE101022741). Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasu koos

käibemaksuga.

19. Usaldusisik taotles tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse

raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja

kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole

piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks

määrata usaldusisiku tasu hüvitamine osaliselt riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi

vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

Arvestades usaldusisiku poolt kulutatud aega 10 tundi, oleks riigi vahenditest hüvitatavaks

tasuks 660 eurot (10*33*2), mis ei ületa piirmäära. Seega tuleb usalduslikule riigi vahenditest

hüvitada 660 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o koos käibemaksuga 818 eurot 40 senti.

Ülejäänud ulatuses 1103 eurot 60 senti (koos käibemaksuga) (1922 – 818,40) tuleb

usaldusisiku tasu mõista välja pankrotivara arvelt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik