3-26-698/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

29.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-698

Haldusasi

F.N-i kaebus tühistada Maksu- ja Tolliameti

22.12.2025 korraldus nr 13-11/95904 ja 13.02.2026

vaideotsus

Menetlusosalised

Kaebaja F.N , esindaja v.adv Kaimo Räppo

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aldi Alev

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.05.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

F.N-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.05.2026 määrus ja teha asjas uus määrus,

millega peatada Maksu- ja Tolliameti 22.12.2025 korralduse nr 13-11/95904

täitmine.

2. Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

Selgitused

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7 teine lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) andis F.N-ile 22.12.2025 korralduse nr 13-11/95904 tasuda

Norras tasumata nõue 120 523,20 eurot kümne päeva jooksul korralduse saamise päevast

arvates. Korralduse andmise põhjuseks on asjaolu, et Norra pädev asutus pöördus Eesti

maksuhalduri poole. Korralduse alusel tasumisele kuuluvate nõuete loetelu ning nõuete

täitmisele pööramist lubav ühtne juriidiline dokument on toodud korralduse lisas.

Korraldusele saab Eestis esitada vaide või kaebuse vaid osas, mis puudutab võla

rahvusvahelise ametiabi korras sissenõudmise ja sundtäitmise eelduste olemasolu ja nende

menetlusreeglite järgimist (maksukorralduse seaduse (MKS) §-d 511–514 ja 13. peatükk) ning

MTA haldusaktidele esitatavaid üldisi nõudeid. Kuna korraldusega nõutav võlg tuleneb

ühtsest juriidilisest dokumendist, siis võla kehtivust isik Eestis vaidlustada ei saa. MKS § 514

lg 7 kohaselt tuleb vaie või kaebus ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamiseks esitada Norra

pädevale asutusele. Vastavalt MKS § 514 lg-le 9 peatatakse rahvusvahelise ametiabi

osutamisel sundtäitmine, kui välisriigi pädeva asutuse esitatud ühtse juriidilise dokumendi

3-26-698

aluseks olev täitedokument on välisriigis vaidlustatud ning MTA saab huvitatud isikult või

välisriigi pädevalt asutuselt sellekohase teabe.

2. MTA jättis 13.02.2026 vaideotsusega F.N-i vaide rahuldamata.

3. F.N esitas 13.03.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada 22.12.2025

korraldus nr 13-11/95904 ja 13.02.2026 vaideotsus. 06.05.2026 taotles kaebaja esialgset

õiguskaitset.

4. Tallinna Halduskohus jättis 22.05.2026 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. F.N esitas määruse peale määruskaebuse, mille vastustaja palub jätta

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Halduskohtu 22.05.2026 määrus

tuleb tühistada ning asjas tuleb teha uus määrus, millega rahuldada kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlus ja peatada HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 ning § 251 lg 1 p 1 alusel MTA

22.12.2025 korralduse nr 13-11/95904 täitmine kuni haldusasjas menetlust lõpetava

kohtulahendi jõustumiseni.

6. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajale negatiivsete tagajärgede

ärahoidmiseks ei piisa üksnes tulevikus tehtavast kohtuotsusest. Norra maksuhalduri taotlusel

sissenõutav maksusumma 120 523,20 eurot on 10 päeva jooksul tasumiseks väga suur summa

peaaegu iga inimese jaoks, sõltumata tema majanduslikust seisundist. Ringkonnakohtul ei teki

kahtlust, et 120 523,20 euro kohene tasumine võib kaebajale tekitada raskusi ja

ebameeldivusi. Vahendite puudumise korral võib see eeldada kuluka laenu võtmist, kui selle

saamine peaks üksikisikul üldse võimalikuks osutuma. Kui vara käsutamise piirangute

seadmine ei pruugi kaasa tuua väga raskeid tagajärgi, siis pangakonto arestimine on inimese

jaoks eeldatavasti märkimisväärselt koormav tagajärg. Asjaolu, et vabaks kasutamiseks jääb

elatusmiinimumile vastav rahasumma, ei kõrvalda kindlasti isiku esialgse õiguskaitse

vajadust. Olukorras, kus ei ole välistatud, et maksusumma sissenõudmine on õigusvastane,

tekitaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebajale raskeid ning keeruliselt

heastatavaid tagajärgi. MTA väide esialgse vajaduse puudumise kohta on vastuolus HKMS §

2 lg-ga 1, mille kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitse

õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Seega on esialgse õiguskaitse

vajadus usutav, kui mitte ilmselge.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebusel tugevad eduväljavaated (HKMS § 249 lg 3).

Praeguses asjas nõuab MTA sisse Norra maksuhalduri taotlusel Norras tekkinud maksuvõlga,

s.o tegemist on MKS 31. peatükis reguleeritud rahvusvahelise ametiabiga. Rahvusvahelist

ametiabi taotletakse ja osutatakse välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides

sätestatud korras ja ulatuses (MKS § 511 lg 3). Maksuasjades vastastikuse haldusabi

konventsiooni (edaspidi konventsioon) art 11 lg 2 sätestab: „Lõiget 1 kohaldatakse ainult

maksunõudele, mille kohta on olemas abi taotlevas riigis selle sissenõudmist lubav dokument

ja nõuet ei ole vaidlustatud; kui asjaomased konventsiooniosalised ei ole kokku leppinud

teisiti. Kui nõue on suunatud isiku vastu, kes ei ole abi taotleva riigi resident, kohaldatakse

lõiget 1 ainult juhul, kui nõuet ei ole enam võimalik vaidlustada; see ei kehti, kui asjaomased

konventsiooniosalised on kokku leppinud teisiti.“

Vastustaja on 27.05.2026 esitanud halduskohtule Norra maksuhalduri sissenõudmist käsitleva

taotluse (algne kuupäev 18.12.2025), millel on 3. osas „Teave taotluse kohta“ märgistatud

lause „Nõue/nõuded ei ole vaidlustatud“, kuid jäetud märgistamata lause „Nõuet/nõudeid ei

saa enam vaidlustada halduskaebusega / kohtule esitatava kaebuse teel“. Sellest järeldab

2(3)

3-26-698

ringkonnakohus, et Norra maksuhalduri kinnitusel sai kaebaja taotluse esitamise ajal Norra

õigusnormide järgi Norras veel vaidlustada nõudeid „halduskaebusega / kohtule esitatava

kaebuse teel“. MTA väidab 12.06.2026 vastuses ringkonnakohtu nõudele, et Eesti Vabariigi

ja Norra Kuningriigi vahel 14.05.1993 sõlmitud tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise

vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (edaspidi leping) art 28 lg 4

võimaldab saata ka veel vaidlustatava maksunõude teisele lepinguosalisele, sh

mitteresidendile esitatud nõude korral. Ringkonnakohus ei nõustu selle seisukohaga. Lepingu

art 28 lg 4 ei käi maksusumma sissenõudmise, vaid lõplikult kindlaks määramata

maksunõude puhul ajutiste meetmete võtmise kohta (s.o MKS järgi täitmist tagavad

toimingud). Maksusumma sissenõudmist (lõplikult kindlaksmääratud maksude kogumist

lepingu sõnastuses) reguleerivad lepingu art 28 lg-d 1–3, mitte lg 4. Siinses asjas vaidlustatud

haldusakti näol ei ole tegemist täitmist tagavate toimingute menetlusega, vaid maksuvõla

sissenõudmisega.

Järelikult võib asjas olla tegemist konventsiooni art 11 lg 2 teises lauses toodud olukorraga,

ehk Norra residendiks mitteoleva isiku suhtes ei saanud Norra palvel Eestis sisse nõuda

maksunõudeid, mida isikul oli veel võimalik Norras vaidlustada. Kuna kaebaja elab Eestis, ei

ole ta tõenäoliselt Norra resident. Asjas pole tõendeid, et kaebaja oleks Norra resident. MTA

on teinud selle kohta järelepärimise Norra maksuhaldurile. Seega asjaolud veel selguvad, kuid

kaebuse eduväljavaated on esialgsel hinnangul ülekaalukad.

Õige on MTA 25.06.2026 vastuses esitatud seisukoht, et Eesti maksuhaldur ei pea maksuvõla

sissenõudmise eeldusena asuma üle kontrollima taotluse esitanud riigi maksunõude

põhjendatust ja õiguspärasust. Kuid ülal toodud seisukohad ei nõuagi seda. Nõutav on üksnes

kontrollida, kas Norra maksuhaldur on Eesti maksuhaldurile teada andnud, et ta tegeleb

lepingu tähenduses lõplikult kindlaksmääratud maksude kogumisega ning palub Eestilt abi

selle sisse nõudmisel. Siinses asjas pole Norra maksuhaldur sellist kinnitust Eesti

maksuhaldurile andnud, vaid on andnud teada, et kaebaja saab nõudeid Norras veel

vaidlustada. Kokkuvõttes: seda, kas maksumaksja vaie või kaebus on põhjendatud, ei saa

MTA otsustada, kuid seda, kas Norra maksuvõla sissenõudmise taotlus on nõuetekohane ja

võimaldab maksu sisse nõuda, saab MTA kontrollida ning tulenevalt põhiseaduse §-s 3

sätestatud seaduslikkuse põhimõttest peab seda tegema.

8. Kaebuse eduväljavaated ja kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus kaaluvad üles avaliku

huvi, et riikide piiriülene koostöö maksude sissenõudmisel toimiks tõhusalt. Maksu ei ole

lubatav sisse nõuda viisil, milleks puudub õiguslik alus, ja selleks ei saa ka olla avalikku huvi.

Kuna kaebaja pangakonto praegusest arestist laekuv summa on nagunii väike, siis lükkuvad

kaebuse rahuldamata jätmise korral need laekumised kohtumenetluseks kuluva aja võrra

lihtsalt edasi. See ei kahjusta avalikku huvi tugevalt. Muude toimingutega nõude rahuldamise

võimalikkust asjast praeguse seisuga ei nähtu.

9. Esialgse õiguskaitse raames ei lahenda kohus lõplikult põhivaidlust (RKHKo nr 3-21-

2241/11, p 15). Seega ei ole siinses määruses võetud seisukohad põhiasja lahendavale kohtule

siduvad.

10. Määruskaebus tuleb seega rahuldada.

11. Ringkonnakohus ei otsusta Norra esitatud dokumentidele juurdepääsupiirangu seadmise

üle, see on põhiasja lahendava kohtu pädevuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)