3-25-3252/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedC.G esitas Maardu Linnavalitsusele 11.09.2025 taotluse 2025. a septembri eest toimetulekutoetuse saamiseks. Maardu Linnavalitsus määras 23.09.2025 otsusega nr
Legislator headnote
AI generated3-25-3252/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: a septembri eest toimetulekutoetuse saamiseks. Maardu Linnavalitsus määras 23.09.2025 otsusega nr
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Janar Jäätma ja
Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-25-3252
Haldusasi
C.G kaebus tühistada Maardu Linnavalitsuse 23.
septembri 2025. a otsus nr 25280623265 ja kohustada
Maardu linna lahendama tema taotlus uuesti
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10. oktoobri 2025. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – C.G
Vastustaja – Maardu linn
Menetluse alus ringkonnakohtus
C.G määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta menetlusse C.G määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10. oktoobri 2025. a
määruse peale haldusasjas nr 3-25-3252.
2. Rahuldada C.G määruskaebus.
3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 10. oktoobri 2025. a määrus haldusasjas nr 3-25-
3252 ja teha tühistatud osas uus määrus, millega saata kaebus halduskohtule
tagasi ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
4. Jõustunud määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. C.G esitas Maardu Linnavalitsusele 11.09.2025 taotluse 2025. a septembri eest
toimetulekutoetuse saamiseks. Maardu Linnavalitsus määras 23.09.2025 otsusega nr
25280623265 C.G-le toimetulekutoetuse 65,88 eurot. Otsuse kohaselt kuuluvad taotleja
leibkonda taotleja C.G, tema noorem poeg XX (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2025
otsus nr 3-23-2046) ja taotleja isa XY Taotleja eestkostel olev vanem poeg XC elab samas
elamus, kuid sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 12 kohaselt ei arvestata teda
leibkonna koosseisu. Elamu kommunaalkulud on jagatud võrdselt kõigi samas elamus elavate
3-25-3252
isikute vahel. Taotleja leibkonna kulukoormus on määratud ühe isiku osa alusel, korrutades
selle leibkonnaliikmete arvuga. Sellest tulenevalt kujunes välja toetuse arvestamisel kasutatud
kulusumma.
2. C.G esitas Tallinna Halduskohtule 06.10.2025 kaebuse
Maardu
Linnavalitsuse
23.09.2025 otsuse nr 25280623265 tühistamiseks ja Maardu linna kohustamiseks vaadata
tema 2025. a septembri toimetulekutoetuse taotlus uuesti läbi. Kaebaja isa XY on ebaõigesti
arvestatud kaebaja leibkonna hulka, mille tulemusena vähenes toetuse summa. Kaebaja elab
koos üksnes oma poja XX ning samal aadressil elav XY ei kuulu nende leibkonna hulka (s.o
ei panusta sellesse ega saa sellest kasu). XY-l on omaette sissetulek ning ta ei jaga kaebaja ja
tema pojaga kulusid toidule ja majapidamistarvetele. Kaebaja ja XY ainus kokkupuutepunkt
on elamine samas elamus ja kommunaalkulude proportsionaalne jagamine, mis on tavaline ka
paljude kortermajade korteriomanike puhul. Vastustaja loogikat laiendades moodustaksid
ühise leibkonna ka kortermaja elanikud, kes jagavad kulusid küttele, prügiveole jms. Samuti
tuleks sel juhul lugeda kaebaja leibkonna koosseisu samal aadressil elav XC
3. Tallinna Halduskohus tagastas 10.10.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21
alusel läbivaatamatult. Kaebaja peab vaidlustatud otsust õigusvastaseks põhjusel, et kaebaja
isa XY on loetud tema leibkonna liikmeks SHS § 131 lg 7 tähenduses. Asjaoludest tulenevalt
on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, sest kohtud on ka varem kaebaja samalaadseid
kaebusi lahendades tuvastanud, et XY tuleb arvata kaebaja leibkonna koosseisu (vt
haldusasjad nr 3-23-2046, 3-24-1408, 3-24-1808). Vaidlusalune otsus riivab kaebaja õigusi
väheintensiivselt. Kui jätta kaebaja isa vanaduspension leibkonna sissetulekute hulgas
arvestamata, oleks kaebaja ja tema poja sissetulek kokku 761,30 eurot. Arvestades kahe
inimese toimetulekupiiriga (360 eurot) ja samade eluasemekuludega (1043 eurot), oleks
toimetulekutoetus eelduslikult 641,70 eurot. Erinevus praegusel juhul vaidlustatud
toimetulekutoetusega oleks 575,82 eurot, mis jääb alla 1000 euro (vt HKMS § 133 lg 1 teine
lause).
4. C.G palub 16.10.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi
halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Halduskohus ei ole vaidlusaluse perioodi
(2025. a septembri) osas kaebaja leibkonna koosseisu sisuliselt kontrollinud, vaid on lähtunud
automaatselt varasematest kohtulahenditest, milles XY arvati kaebaja leibkonna liikmeks.
Praeguse kaebuse rahuldamise tõenäosust ei saa hinnata üksnes varasemate lahendite pinnalt,
sest leibkonna koosseis ja elukoha asjaolud võivad muutuda. Halduskohus ega vastustaja ei
ole konkreetseid faktilisi asjaolusid kontrollinud. Asjaolust, et vaidlusalune summa jääb alla
1000 euro, ei saa järeldada, et õiguste riive on väheintensiivne. Tegemist on
toimetulekutoetusega, mille puhul ei saa kaebaja õiguste riive põhimõtteliselt olla
väheintensiivne. Otsusel on otsene ja igakuine mõju kaebaja ja tema lapse esmavajaduste
rahuldamisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse
esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne
(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse
esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
6. Halduskohus tagastas C.G kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel läbivaatamatult.
Kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel peavad samal ajal olema täidetud kaks
tingimust: kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on
2(4)
3-25-3252
kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (nt Riigikohtu 22.06.2026 määrus nr 3-25-511, p 19;
08.10.2025 määrus nr 3-24-2091, p 17; 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Kaebaja
õiguste riive on väheintensiivne, kui kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või
leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega
(vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22–23). Varaliselt hinnatava hüve puhul
on riive vähese intensiivsusega siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse piirmäära
(1000 eurot – vt HKMS § 133 lg 1 ls 2), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga
õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411,
p 12).
7. Ringkonnakohus on iseenesest leidnud, et toimetulekutoetuse asjades on täidetud
HKMS § 133 lg-s 1 märgitud asja lihtmenetluses läbivaatamise eeldus, kui taotluse
rahuldamise korral ei ületaks makstav toetus 1000 eurot (nt Tallinna Ringkonnakohtu
05.11.2024 määrus nr 3-24-929, p 17; 05.11.2024 määrus nr 3-23-2644, p 12). Sellest, et
vaidlusalune summa jääb allapoole lihtmenetluse piirmäära (siinsel juhul 575,82 eurot) ja
kohus võib asja läbi vaadata lihtsustatud korras, ei järeldu samas automaatselt, et kaebusega
kaitstava õiguse riive on HKMS § 121 lg 2 p 21 tähenduses väheintensiivne. Kaebajaga tuleb
nõustuda, et toimetulekutoetuse määramata jätmisega ja ebaõige maksmisega seotud
vaidlustes ei saa vaidlusaluse toetussumma suurusest olenemata üldjuhul asuda seisukohale, et
kaitstava õiguse riive on sedavõrd väheintensiivne, et kaebuse võib HKMS § 121 lg 2 p 2 1
alusel tagastada. Kaebusega kaitstakse põhiseaduse § 28 lg-st 2 tulenevat õigust riigi abile
puuduse korral ja toimetulekutoetuse eesmärk on SHS § 131 lg 1 järgi tagada leibkonnale
minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (vrd Tallinna Ringkonnakohtu
28.01.2025 määrus nr 3-24-3161, p 14; 29.11.2024 määrus nr 3-24-2894, p 15). Kui kaebaja
peaks jääma toetuse määramata jätmise tõttu ilma mis tahes elatusvahenditest, riivaks see
tugevasti tema mitmeid põhiõigusi. Kuna kaebusega kaitstava õiguse riivet ei saa pidada
väheintensiivseks, siis on üks HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldustest täitmata ja
kaebust ei saanud sellel alusel tagastada.
8. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga ka selles, et esitatud kaebuse perspektiivitust ei saa
järeldada ainuüksi varasemates haldusasjades tehtud lahendite pinnalt, sest asjaolud võivad
olla muutunud. Halduskohtu viidatud varasemad lahendid puudutasid oluliselt vanemaid
perioode (nt haldusasjas nr 3-23-2046 käsitleti toimetulekutoetuste taotlusi ajavahemikust
2023. a juuni–detsember, haldusasi nr 3-24-1408 puudutas 2024. a aprilli toimetulekutoetuse
taotlust ning haldusasjas nr 3-24-1808 oli vaidlusaluseks perioodiks 2024. a juuni), mistõttu ei
ole nendes tuvastatu ilma sisuliste põhjendusteta vahetult üle kantav 2025. a septembri
toimetulekutoetuse taotluse menetlusse ja selle üle toimuvasse vaidlusesse. Samuti ei saanud
halduskohus aluseks võtta 2025. a jaanuari (haldusasi nr 3-25-117) ja veebruari (haldusasi nr
3-25-436) kohta tehtud lahendeid, sest ka need perioodid olid üsna kauged ja lisaks ei ole
kohtuotsused nendes asjades jõustunud, sest kaebaja apellatsioonkaebused on ringkonnakohtu
menetluses. Halduskohus on teinud hiljem otsused mh kaebaja 2025. a märtsi, aprilli ja juuni
(haldusasi nr 3-25-2102) ning 2025. a juuli ja augusti (haldusasi nr 3-25-2536) taotlustega
seonduvalt, leides järjepidevalt, et kaebaja leibkonna liikmeks tuleb arvata ka XY. Siin asjas
esitatud kaebuse tagastamisel ei olnud siiski võimalik nendele tugineda, sest otsused on tehtud
vaidlustatud määrusest hiljem, samuti on kaebaja ka need otsused ringkonnakohtus
vaidlustanud ja menetlused on pooleli. Teistes asjades tehtud kohtuotsused ei ole siinset asja
lahendavale kohtule ka siduvad. Vaidlus faktiliste asjaolude tuvastamise üle tuleb üldjuhul
lahendada asja sisulise läbivaatamise käigus, sh pärast eelmenetluses asjaolude uurimist ja
tõendite kogumist (vt HKMS § 122), mitte aga ettevalmistavas menetluses, kus kontrollitakse
eeskätt kaebuse vorminõudeid, lubatavust jms (vt HKMS § 120 lg 1).
3(4)
3-25-3252
9. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus C.G määruskaebuse ja tühistab Tallinna
Halduskohtu 10.10.2025 määruse. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega
saadab C.G kaebuse halduskohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks.
10. HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel
asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)