2-26-8668/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2026. a, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-26-8668

Tsiviilasi

C.R hagi L.W, P.E.K C.G vastu

Menetlustoiming

Menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: C.R (isikukood XXX), alaealise (seaduslik)

esindaja: S.N (isikukood XXX, e-post: XXX), alaealise

(seaduslik) esindaja: C.R-i (isikukood XXX)

Kostja: L.W (isikukood XXX);

Kostja: P.O (isikukood XXX);

Kostja: C.G (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda C.R hagi L.W, P.E.K C.G vastu menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda; hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda riigilõivu 70 eurot.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus

1. Pärnu Maakohtule on 16.04.2026 esitatud C.R hagi L.W, P.E.K C.G vastu.

Hagiavalduse kohaselt hageja on alaealine C.R, keda esindavad vanemad S.N ja C.R-i.

Pärandaja K S.N jättis testamendiga (kodune testament) C.R-ile annakuna XXXXX) ja

“tehnika”. Testamendis on tingimus, et P.O-l on õigus elada ja majandada X talus nii kaua,

kui ta soovib või jaksab. Kinnisasi on praegu kantud pärijate (S.N, C.G, L.W) nimele. Pärijad

ei saa annakut üle anda, sest P.O ei nõustu sõlmima kasutusõiguse lepingut, millele tuginedes

2-26-8668

kinnisasi koormata ja annaku üleandmine vormistada. P.O ei luba C.R-i ega tema esindajaid

kinnistule, keeldub kinnistu ja hoonete seisukorra fikseerimisest ning on ebaselge, milline

“tehnika” kuulub pärandvara koosseisu.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses

märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue

(hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse. Ebaselge

nõude puhul jääb kohtule ning kostjatele arusaamatuks, mida hageja tegelikkuses taotleb.

Kohtu hinnangul ei võimalda hageja nõue praegusel kujul hageja taotletavat eesmärki

saavutada.

3. Kohus on seisukohal, et esitatud hagiavaldus on hulgipuudustega. Kui menetlusosalise

esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude

puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab

kohus TsMS § 340¹ lg 1 kohaselt tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi

seniks käiguta. Kohtule esitatud hagiavalduse puudused on sedavõrd ulatuslikud, et sisuliselt

tuleb hagejal esitada täiesti uus hagiavaldus, seega ei pea kohus otstarbekaks anda hagejale

tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.

4. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja

koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks,

koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole

notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine

kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1

järgi on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek,

kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on

kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või

viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust

andma.

5. Pärimisseaduse (PärS) § 56 lg 1 sätestab, et kui testaator ei ole määranud isikule kogu

oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma

õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise

korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme

üleandmist. AÕS § 225 lg 1 sätestab, et isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et

isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama

kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. AÕS § 227 lg

1 sätestab, et isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks

see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.

6. Iseenesest on võimalik hagi esitamine annaku üleandmiseks kohustamiseks.

Tulenevalt PärS § 57 lg 1 teisele lausele tuleb annaku täitmise nõue esitada kõigi pärijate

vastu. Annaku täitmise kohustus lasub kõigil pärijatel. Hagi on suunatud kahe pärija (C.G,

L.W) vastu. Pärijad peavad olema kaasatud kostjatena, v.a kui hageja selgitab ja tõendab,

miks nõue ei ole suunatud kõigi pärijate vastu. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus

tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega

kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohtu hinnangul ei ole tingimata vajalik, et hagi esitatakse

kõigi pärijate vastu, kui mõni pärijatest on väljendanud nõusolekut anda vabatahtlikult annaku

üleandmiseks vajalikud tahteavaldused. Siiski selgitab kohus, et kinnistu omandi

üleandmiseks on vaja pärijate ühiseid tahteavaldusi. Eelnev tähendab, et kui üks pärija ei anna

hiljem vabatahtlikult annaku üleandmiseks vajalikke tahteavaldusi, siis ei saa hageja asjas

2-26-8668

tehtava kohtulahendi alusel annaku täitmist kõigilt pärijalt nõuda. Seda juhul, kui hageja

otsustab hagi esitada vaid L.W ja C.G vastu. Lisaks on S.N samaaegselt alaealise esindaja ja

pärija (potentsiaalne kostja), mis võib tekitada huvide konflikti.

7. Samuti märgib kohus, et hagejal tuleb kinnisasja üleandmiseks taotleda kohtult, et

kostjad annaksid nii asjaõiguslepingu sõlmimiseks vajaliku tahteavalduse kinnisasja

omandiõiguse üleandmiseks kui nõusolekud kinnisasja senise omanikukande kustutamiseks ja

uue kande tegemiseks, millega kantakse hageja kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse.

Kuivõrd pärijad peavad tahteavaldused andma ühiselt, siis tuleb hagejal ka ühiste

tahteavalduste andmist taotleda.

8. Täiendavalt märgib kohus, et hagilt hinnaga 200 000 eurot kuulub tasumisele riigilõiv

2520 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 20 eurot.

9. Kui hageja soovib esitada hagi annaku üleandmiseks, tuleb esitada uus hagiavaldus,

kus on esitatud selge nõue, märgitud kõik andmed pärandaja, pärijate ning annakusaajate ja

testamendi kohta, samuti märgitud kõik andmed annakuks oleva kinnistu kohta. Kohus ei otsi

ise andmeid avalduse lisadest. Kui alaealise C.R vanemad soovivad kohtu nõusolekut

tehingute tegemiseks, tuleb kohtule esitada vastav avaldus kohtu nõusoleku saamiseks. Kuna

annaku üleandmine annakusaajale ei kujuta endast pärandvara jagamist pärijate vahel, ei saa

käesolevas olukorras pidada tehingut selliseks, mis nõuab kohtu eelnevat nõusolekut PKS §

188 lg 1 tähenduses. Võttes arvesse, et üheks pärijaks on ka alaealise ema, tuleb avaldajal

kaaluda, kas ta soovib erieestkostja määramist (sel juhul märkida, kes määrata erieestkostjaks)

või tahteavalduste asendamist (sel juhul peavad avalduses sisalduma tahteavaldused sellise

täpsusega, et nende alusel oleks võimalik notariaalse lepingu sõlmimine ja kinnistusraamatu

kannete tegemine).

10. PärS § 56 lg 1 kohaselt annab annak selle saajale nõudeõiguse. Kohus märgib, et

üldjuhul annakusaajal ega pärijatel ei ole võimalik kohustada teist annakusaajat, kellele on

antud pärandvara kasutamise õigus, sõlmima isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut.

11. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui

avaldus ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset ning avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki

saavutada.

12. Tulenevalt TsMS §-st 372 lg 4, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast,

tagastab kohus hagiavalduse koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise

määrusega hagejale. Kuna hagi oli esitatud elektrooniliselt, siis kohus seda hagejale ei tagasta.

13. Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja

tagastab selle määrusega, loetakse, et hagiavaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu

menetluses.

14. Juhindudes TsMS § 168 lg 1, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS §

178 lg 1).

15. Kohus selgitab, et kuivõrd hageja on tasunud riigilõivu 20 eurot, on hagejal õigus

taotleda riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui

avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu, kelle

menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus

või kelle eest riigilõiv tasuti. Hagejal on õigus taotleda peale menetlusse võtmisest keeldumise

määruse jõustumist tasutud riigilõivu 20 eurot tagastamist (märkida tagastamise taotlusesse

2-26-8668

vähemalt, millal ning kelle kontolt on riigilõiv tasutud ning kelle kontole tagastada ning konto

number).

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik