2-25-7240/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

26.06.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-7240

Kohtuasi

X hagi Q, Y ja W vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse

keelamiseks ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 23.03.2026 hagi menetlusse võtmisest

keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 23.03.2026 määrus ja saata asi maakohtule

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 12.05.2025 Pärnu Maakohtule Q (kostja I), Y (kostja II) ja W (kostja III)

vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja

kahju hüvitamiseks. Hageja esitas hagiavaldusega ka menetlusabi taotluse hagilt tasumisele

kuuluva riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Maakohus jättis 09.01.2026 määrusega hagiavalduse käiguta ja määras puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja. Maakohus selgitas, et hageja esitatud hagiavaldus on esitatud nõuete,

faktiliste asjaolude ja tõendite osas äärmiselt puudulik. Hagejal tuli hagis selgelt iga kostja

osas eristada faktiväiteid (väited, mille tõesus või väärus on tõendatav ja kontrollitav)

2-25-7240

väärtushinnangutest, mida on üksnes võimalik põhjendada, ent mida ei ole võimalik tõendada.

Hagejal tuli põhjendada, miks tuleb midagi avaldatust pidada ebaõigeks faktiväiteks või

põhjendamatuks/ebakohaseks väärtushinnanguks. Hagejal tuli hagiavalduse nõuetest jätta

välja kõik väärtushinnangud, kuna seadus lubab hagejal nõuda üksnes ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamist. Hagejal tuli selgelt välja tuua, millisel viisil tuleb kohustada kostjat

ebaõigeid faktiväited ümber lükkama. Maakohus selgitas, et eelkõige saab andmete

ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Ümberlükkav

tekst ei saa sisaldada ilmsete väärtushinnangute ümberlükkamist. Selgelt tuleb väljendada,

millisel viisil iga ebaõige faktiväide tuleks ümber lükata. Hagejal tuli täpsustada ka

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 alusel esitatud kahju tekitava tegevuse keelamise nõuet

ja tuua välja iga kostja osas nõude kohaldamise eeldused ja selge nõue. Hagejal tuli eelpool

viidatut arvestades kõrvaldada nõuetest ebaselgus ja formuleerida nõuded, mis on selged,

konkreetsed, täidetavad ja kooskõlas seadusega. Hagejal tuli põhjendada iga kostja osas

kahjusumma kujunemist ja suurust. Maakohus selgitas, et iga kostja osaleb menetluses hageja

suhtes iseseisvalt. Hageja ei esitanud kostjate vastu solidaarnõudeid, vaid eraldiseisvad

nõuded. See tähendab, et kohus saab menetleda kostjate vastu esitatud eraldiseisvaid nõudeid

ühe hagimenetluse raames, ent iga kostja osas tuleb määrata eraldi hagihind ning igale

eraldiseisvale hagihinnale vastab eraldiseisev riigilõivu summa.

3. Hageja esitas 09.02.2026 hagiavalduse täienduse.

3.1. Kostja I on avaldanud poolte ühistele tuttavatele, hageja esindajatele ja kostja enda

tuttavatele (määratlemata isikute ringile) hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid

väärtushinnanguid. Kostjad osalesid koos XX.XX.XXXX kell 20.00 TV3 eetris olnud saates

"XXX". Kostja I avaldas TV3 saatejuhile Ä-le, kanal TV3 toimetusele (AS All Media Eesti)

ja saate kaudu kogu Eesti avalikkusele hageja isikuandmed (nime, perekonnanime, foto) ja

hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid: hageja on valetaja, petis, ebausaldusväärne, hageja süül

on hageja eksabikaasal ja tema emal võlad, hageja kasutab ära naisi laenude võtmiseks, hageja

nõuab kohtu kaudu põhjendamatult 400 000 eurot; ebakohaseid väärtushinnanguid: hageja on

värdjas, jõletis. Hageja on pidanud tundma inimeste ees häbitunnet, teda on inimeste ees

sildistatud negatiivsete sõnadega, hageja mainet on kahjustatud ja hageja peab õiglaseks

hüvitiseks 3000 eurot, mis tuleb kostjalt I välja mõista.

Hageja taotleb kohtult kohustada kostjat I hiljemalt 2 nädala jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest avaldama TV3 saatejuhile Ä-le ning TV3 saates "XXX" suuliselt avalikkusele

järgneva teksti: "Mina Q osalesin koos W, Y ja Fga XX.XX.XXXX kell 20.00 TV3 eetris

olnud saates "XXX" ning avaldasin Ä-le, TV3 kanali toimetusele ja avalikkusele X kohta

järgnevad faktiväited ja väärtushinnangud: hageja on valetaja, petis, ebausaldusväärne,

värdjas, jõletis, tema süül on hageja eksabikaasal ja tema emal võlad, ta kasutab ära naisi

laenude võtmiseks, ta nõuab mult kohtu kaudu põhjendamatult 400 000 eurot, mis ei vasta

tõele ja on ebaõiged. Hageja taotleb kohtult, keelata kostjal I alates kohtuotsuse jõustumisest

hageja maine kahjustamine märgitud ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute

avaldamisega ning keelata nende avaldamine tulevikus.

3.2. Kostja II on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid

väärtushinnanguid nii isiklikes vestlustes, telefoni, Facebook suhtluses kui e-posti teel

suheldes. Kostja II avaldas XX.XX.XXXX kell 20.00 TV3 eetris olnud saates "XXX" TV3

saatejuhile Ä-le, kanal TV3 toimetusele (AS All Media Eesti) ja saate kaudu kogu Eesti

avalikkusele hageja isikuandmed ja foto ning hageja kohta järgmised ebaõigeid faktiväiteid:

hageja on valetaja, ta pidevalt valetab, hageja on petis, hageja süül on kostjal II võlad, hageja

süül on hageja emal võlad, hageja otsib lollikesi naisi, kellega abiellub ja et nad võtaksid talle

2-25-7240

laenu, hageja elab naiste kulul, hageja süül pidi kostja III ajavahemikul oktoober 2017–2019

koos lastega kolima ja end peitma, hageja võttis ka vanglas enda peale ühe tapmise, tema

Facebookis avaldatud foto on tehtud meie abielu registreerimisel, ta nõuab kostjalt kohtus

põhjendamatult summasid, mida ta pole mulle andnud, kostja sai aru, et hageja petab kostjat

ning andis lahutuse sisse, hageja on haige inimene, hageja ähvardas kostjat, et kui ta vanglast

välja saab, võtab ta kostja esimesena ette, ning ebakohaseid väärtushinnanguid: hageja on

täielik värdjas ja jõletis. Kostja II tegevus teotab hageja au, kahjustab mainet ja rikub eraelu

puutumatust, sellega on tekitatud hagejale moraalset kahju, mille tõttu taotleb hagejal kostjalt

hüvitisena 3000 eurot.

Hageja taotleb kohtult kohustada kostjat II hiljemalt 2 nädala jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest avaldama TV3 saatejuhile Ä-le ning saates "XXX" suuliselt avalikkusele

järgneva teksti: "Mina W osalesin koos Q, Y ja Fga XX.XX.XXXX.a kell 20.00 TV3 eetris

olnud saates "XXX" ning avaldasin Ä-le, TV3 kanali toimetusele ja avalikkusele X kohta

järgnevad faktiväited ja väärtushinnangud: X on valetaja. Ta pidevalt valetab, ta on valetaja ja

petis, tema süül on mul võlad, tema süül on tema emal võlad, ta otsib naisi, kellega abielluda

ja kasutab neid ära laenude võtmiseks, ta elab naiste kulul, ta on täielik värdjas ja jõletis, tema

süül pidin ajavahemikul oktoober 2017–2019 koos lastega kolima ja end peitma, ta võttis ka

vanglas enda peale ühe tapmise, tema Facebookis avaldatud foto on tehtud meie abielu

registreerimisel, ta nõuab mult kohtus põhjendamatult summasid, mida ta pole mulle andnud,

ta pole kunagi mulle raha andnud ega mind ülal pidanud, ta on ebausaldusväärne, sain aru, et

X petab mind ning panin lahutuse sisse, ta on haige inimene, ta ähvardas mind, et kui ta välja

saab, siis võtab ta mind esimesena ette - mis ei vasta tõele ja on ebaõiged. Hageja taotleb

kohtult, keelata kostjal II alates kohtuotsuse jõustumisest hageja maine kahjustamine märgitud

ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega ning keelata nende

avaldamine tulevikus.

3.3. Kostja III on avaldanud nii poolte ühistele lastele, kui ka suurele ringile eraisikutele ja

ametiasutustele ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Kostja III osales XX.XX.XXXX

kell 20.00 TV3 eetris olnud saates "XXX" ning avaldas kanal TV3 saatejuhile Ä-le, TV3

toimetusele (AS All Media Eesti) ja saate kaudu kogu Eesti avalikkusele hageja isikuandmed

ja hageja kohta järgnevaid ebaõiged faktiväited: X on valetaja, ta pidevalt valetab, hageja on

petis, hageja on organiseerinud kostja tapmist, hageja ei ole kunagi lastele midagi ostnud ega

neid toetanud, hageja süül on kostjal võlad, hageja süül on hageja emal võlad, hageja otsib

lollikesi naisi, kellega abiellub ja et nad võtaksid talle laenu, hageja süül on hageja

eksabikaasal võlad, hageja süül on kostja emal võlad, hageja on elab naiste kulul, hageja

korraldas minu abikaasa Ü peksmise, hageja helistab kostja tööandjatele ning mustab kostjat,

võtsin kostjalt ära tema vanemlikud õigused, ja väärtushinnanguid: hageja on jõletis. Kostja

III põhjustas hagejale laimamise, maine kahjustamise ja eraelu puutumatuse rikkumise tõttu

moraalse kahju ja taotleb kostjalt III selle eest hüvitist 3000 eurot.

Hageja taotleb kohtult kohustada kostjat III hiljemalt 2 nädala jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest avaldama TV3 saatejuhile Ä-le ning saates "XXX" suuliselt avalikkusele

järgneva teksti: "Mina Y osalesin koos Q, W ja Fga XX.XX.XXXX.a kell 20.00 TV3 eetris

olnud saates "XXX" ning avaldasin Ä-le, TV3 kanali toimetusele ja avalikkusele X kohta

järgnevad faktiväited ja väärtushinnangud: X on valetaja. Ta pidevalt valetab. X on petis, ta

on organiseerinud minu tapmist, ta ei ole kunagi lastele midagi ostnud ega neid toetanud,

tema süül on minul võlad, tema süül on hageja emal võlad, ta otsib naisi, kellega abiellud ja

kasutab neid ära laenude võtmiseks, tema süül on ta eksabikaasal Wl võlad, tema süül on

minu emal võlad, ta on isik, kes elab naiste kulul, ta on jõletis, võtsin Xlt ära tema laste

hooldusõiguse, ta helistab minu tööandjatele ja laimab mind, ta organiseeris minu tapmise, ta

2-25-7240

organiseeris minu abikaasa peksmise – mis ei vasta tõele ja on ebaõiged. Hageja taotleb

kohtult, keelata kostjal III alates kohtuotsuse jõustumisest hageja maine kahjustamine

märgitud ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega ning keelata

nende avaldamine tulevikus.

3.4. Hageja märgib, et saab tõendada kostjate õigusvastast tegevust TV3 eetris

XX.XX.XXXX kell 20.00 olnud saate "XXX" videoga ja e-kirjadega kui ka erinevate

tunnistajate ütlustega.

Maakohtu määrus

4. Maakohus jättis 23.03.2026 määrusega hagiavalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda. Lisaks jättis

maakohus rahuldamata hageja 13.01.2026 vastuväite kohtu tegevusele ja tagastas hagejale

korduvalt 10.02.2026 esitatud hagiavalduse täpsustuse.

4.1. Hageja tõi hagi asjaoludes välja üksnes üldsõnaliselt, et kostja I on avaldanud poolte

ühistele tuttavatele, hageja esindajatele ja kostja enda tuttavatele (määratlemata isikute

ringile) hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid; kostja II on

avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid nii isiklikes

vestlustes, telefoni, Facebook suhtluses kui e-posti teel suheldes; kostja III on avaldanud nii

poolte ühistele lastele kui ka suurele ringile eraisikutele ja ametiasutustele ebaõigeid

faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Kõik eelmärgitu oli maakohtu hinnangul konkretiseerimata

ja ebaselge – hagis ei toodud välja, mida täpselt, kellele, millal ja mil moel on iga kostja

avaldanud. Hagiavalduses puudub asjaolude kirjeldus ja nõue. Esitatud asjaolud on niivõrd

pealiskaudsed ja puudulikud, et kostjatel ei ole võimalik esitada selles osas ka vastuväiteid ja

kohus ei saaks hinnata, kas ja mida iga kostja on väidetavalt avaldanud või mitte.

4.2. Hageja märkis, et lisaks eeltoodule osalesid kostjad XX.XX.XXXX kell 20.00 TV3 eetris

olnud saates "XXX" ning avaldasid TV3 saatejuhile Ä-le, TV3 toimetusele (AS All Media

Eesti) ja saate kaudu kogu Eesti avalikkusele hageja isikuandmed ja foto ning hageja kohta

ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnangud.

4.3. Maakohus leidis, et hagi täpsustuses esitatu alusel ei olnud jätkuvalt selgelt aru saada,

millal täpselt (kellaajaliselt) on iga kostja avaldanud hageja osas konkreetse hagis viidatud

lause XX.XX.XXXX kell 20.00 TV3 eetris olnud saates "XXX“, mida hageja peab kas

ebaõigeks faktiväiteks või ebakohaseks väärtushinnanguks. Hageja ei viidanud hagis täpselt

ühelegi saate osale, mille alusel oleks iga kostja väidetavalt avaldatut võimalik kontrollida ja

millele oleks kostjatel võimalik vastuväiteid esitada. Lisaks on hagis hageja nt omistanud

igale kostjale samasisulise väidetavalt saates kõlanud lause: hageja on valetaja, petis, hageja

on värdjas, jõletis, hageja tõttu on hageja eksabikaasal ja tema emal võlad, kuid hagist ei ole

aru saada, millises saate osas täpselt iga kostja konkreetse lause avaldas, millises täpses

sõnastuses iga kostja vastava lause avaldas. Hageja ei selgitanud, kuidas oli võimalik, et

kostjad samas saates täpselt ühel ja samal ajal täpselt samas sõnastuses avaldasid hageja kohta

hageja välja toodud sõnastuses lauseid.

4.4. Kõike eelnevat arvesse võttes keeldus maakohus hagi menetlemisest, sest esitatud kujul

puudub hageja hagil perspektiiv. Hageja ei toonud esile asjaolusid, mille alusel saaks

järeldada, et iga kostja on iga hageja väidetud lause viidatud saates avaldanud. Esitatud hagi

pinnalt ei ole võimalik kohtul hinnata, kas hagis esitatud asjaoludel (eeldades nende õigsust),

2-25-7240

on hageja õiguste rikkumine iga hageja väidetud lause osas võimalik ja kas hageja nõue on

esitatud asjaoludel (eeldades nende õigsust) õiguslikult põhjendatud.

4.5. Hageja ei lisanud hagile ühtegi tõendit, märkides, et saab tõendada kostjate õigusvastast

tegevust TV3 eetris XX.XX.XXXX kell 20.00 olnud saate "XXX" videoga ja e-kirjadega kui

ka erinevate tunnistajate ütlustega.

4.6. Ringkonnakohus on sarnases asjas (tsiviilasi nr 2-25-931) välja toonud, et tunnistajate

ütlustega asjaolusid menetlusse tuua ei saa, tunnistajad saavad tulla tõendama hagiavalduses

esitatud konkreetset faktiväidet.

4.7. Hageja hagiavaldus on jätkuvalt esitatud puudustega, mistõttu keeldus kohus selle

menetlemisest. Sarnaselt on ringkonnakohus leidnud ka tsiviilasjades nr 2-25-931 ja

2-25-20527.

4.8. Kuna kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei lahendanud kohus

menetlusabi taotlust.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

5.1. Hagejal on põhiseadusest tulenev õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise

korral kohtusse. Hageja hagi nõude õiguslikuks aluseks võib siinsel juhul olla PS §-d 17 ja 26

ning VÕS § 1055 lg 1 koosmõjus VÕS § 1055 lg-ga 2, §-ga 1043, § 1045 lg 1 p-ga 7 ja lg-ga

3 ning isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 ja isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) art

85 lg-te 1 ja 2, art 10 või VÕS § 1055 lg 1 koosmõjus VÕS § 1055 lg-ga 2, VÕS §-ga 1043, §

1045 lg 1 p-ga 4 ja §-ga 1046. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude (PS § 25, VÕS § 127 lg

1, § 128 lg 5, § 134 lg-d 2, 5 ja 6) aluseks saavad olla kõik eelnimetatud õigusnormide alusel

tuvastatud rikkumised, kusjuures mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks piisab

ühest rikkumisest.

5.2. Hageja tõi selgelt välja, et vaidluse all on üksnes kostjate poolt TV3 saates osalemine ja

seal ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamine ning seeläbi hageja maine

kahjustamine. Hageja ei pea hagi esitamisel tõendeid (saate videot) hagile lisama, kuivõrd ei

ole veel teada, kas kostjad vaidlevad hagile vastu või võtavad selle õigeks. Menetlusse

võtmisest keeldumisel ei olnud kohtule teada, millised asjaolud vaidluse alla tulevad ning

mida on vaja hagejal tõendada. Maakohus rikkus menetlusnorme, kui nõudis hagejalt tõendeid

hagi menetlusse võtmise etapis. Maakohus ei saanud hagi menetlusse võtmisel tõendeid

hinnata.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

tsiviilasi saata samale maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus

rahuldab määruskaebuse.

2-25-7240

8. Hageja esitas maakohtule hagiavalduse ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju

tekitava tegevuse keelamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Maakohus

keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

9. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 2 järgi tähendab hagi tagasi

lükkamist kohtu antava materiaalõigusliku hinnangu alusel, lähtudes eeldusest, et hagis

esitatud faktilised asjaolud vastavad tõele. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel

menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning

menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet

võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 13.09.2017, 2-16-17452, p

11).

10. Ringkonnakohus leiab, et ebakohaste väärtushinnangute või ebaõigete faktiväidete

avaldamise korral näeb õiguskord üldjoontes ette võimaluse saada õiguskaitset (VÕS § 1046

ja VÕS § 1047). Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude peamiseks

materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4, mille kohaselt on isikul, kelle kohta on

avaldatud ebaõigeid andmeid, lisaks §-st 1043 tulenevale kahju hüvitamise nõudele võimalik

nõuda ka ebaõigete andmete ümberlükkamist sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli

õigusvastane. Nii au teotava väärtushinnangu kui ka muude isiklike õiguste rikkumise korral

on kannatanul põhimõtteliselt õigus nõuda talle tekitatud varalise või mittevaralise kahju

hüvitamist (VÕS § 131 ja § 134 lg 2). Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse

tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et

kõnealused andmed on hageja au teotavad ja au teotavate andmete avaldamine on

õigusvastane. Isikuõiguste rikkumisega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõude

suuruse põhjendatust tuleb hinnata VÕS § 134 lg 2 alusel.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagis esitatud asjaoludest järeldada, et hagiavalduses

esitatud nõuded oleksid täies ulatuses õiguslikult perspektiivitud. Samuti ei ole

ringkonnakohtu hinnangul siinsel juhul võimalik asuda seisukohale, et hagis esile toodud

asjaolud ja nõuded on esitatud sedavõrd pealiskaudselt ja puudulikult, et kohus saaks

hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda.

12. Ringkonnakohus möönab, et hageja saanuks vastavalt kohtu juhistele esitada oma nõuded

selgemalt, kuid sellegipoolest ei saa nõustuda maakohtu järeldusega, et hagi menetlusse

võtmisest saab keelduda põhjendusega, et kui hageja ei too hagis konkreetselt esile, millal

täpselt (kellaajaliselt) on iga kostja avaldanud hageja osas konkreetse hagis viidatud lause

XX.XX.XXXX kell 20.00 TV3 eetris olnud saates "XXX“, on hagi TsMS § 371 lg 2 p 2

mõttes õiguslikult perspektiivitu. Hagi õiguslikku perspektiivi hinnates lähtub kohus sellest,

kas hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral saaks hagi mõnel õiguslikul alusel rahuldada

või mitte.

13. Maakohus viitas, et hageja sarnased hagid jäid menetlusse võtmata tsiviilasjades nr

2-25-931 ja nr 2-25-20527. Tegemist on küll sarnaste hagiavaldustega, kuid keeldumise

põhjused olid teised.

Tsiviilasjas nr 2-25-20527 keeldus maakohus hagejale menetlusabi andmisest ja hagi

menetlusse võtmisest tulenevalt sellest, et hageja ei tasunud riigilõivu. Viidatud asjas leidis

kohus, et ei ole alust eeldada, et hageja kavandatav menetluses osalemine osutub talle

2-25-7240

piisavalt edukaks TsMS § 181 lg 1 p 2 ja lg 2 tähenduses, samuti ei ole tegemist hagiga, mille

menetlemist saab menetlusosaliste ja riigi huve kaaludes pidada hagejale sedavõrd tähtsaks, et

hagejale tuleks tagada riigi arvel võimalus hagi esitada sõltumata hagi eduväljavaatest. Hagi

õigusliku perspektiivi ja hageja õiguskaitsevajaduse hindamine TsMS § 371 lg 2 p 2

tähenduses ja hagi edulootuse hindamine TsMS § 181 lg 1 p 2 ja lg 2 tähenduses on erinev.

Olukorras kus kohus peab hagi edulootust väheseks, võib kohus jätta menetlusosalisele riigi

arvel menetlusabi andmata, kuid vähene edulootus ei anna alust jätta hagi menetlemata.

Tsiviilasjas nr 2-25-931 nõustus ringkonnakohus hagist keeldumisel maakohtu põhjendustega

selles, et hageja ei toonud hagis esile, millal ja kus hageja kohta ebaõigeid andmeid avaldati.

Siinsel juhul on hagis esile toodud, et ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid

väärtushinnanguid avaldati osaliselt XX.XX.XXXX kell 20.00 TV3 eetris olnud saates

"XXX“.

14. Tuginedes eeltoodule tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

Hagi menetlusse võtmist uuesti otsustades tuleb maakohtul hinnata, kas hageja iga nõue iga

kostja vastu on õiguslikult perspektiivikas, st kas iga nõude saaks esile toodud asjaolude

õigsust eeldades mõnel õiguslikul alusel rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

välistatud, et hagis nimetatud kostjate väljaütlemised võivad riivata hageja au ning kui

kostjate hinnangud ei ole põhjendatud ja väited ei vasta tõele, võib hagejal olla kostjate vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Samas ei pruugi hageja ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõue kostjate vastu olla õiguslikult perspektiivikas, kui see sisaldab üksnes

hageja kohta kostjate antud hinnangute ümberlükkamist. Selline nõue oleks õiguslikult

perspektiivitu, sest VÕS § 1047 lg 4 järgi on isikul õigus nõuda üksnes valede faktiväidete,

mitte ebakohase hinnangu ümberlükkamist.

Mh tuleb maakohtul hagi menetlusse võtmist uuesti kaaludes hinnata ka seda, millisel

eesmärgil on hagi esitatud. Kui hagi on esitatud kostjate vaigistamiseks või neile ebakohase

surve avaldamiseks, ei ole hagi esitatud eesmärgil, millele riik andma õiguskaitset TsMS §

371 lg 2 p 2 tähenduses.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et enne hagi menetlusse võtmist tuleb maakohtul esmalt

uuesti lahendada hageja menetlusabi taotlus ja hinnata eeltoodud selgituste valguses hageja

nõudeid eristades, kas on piisav alus eeldada, et hageja kavandatav menetluses osalemine on

iga nõude puhul edukas TsMS § 181 lg 1 p 2 ja lg 2 tähenduses ning kas tegemist võib olla

hagiga, mille menetlemist saab menetlusosaliste ja riigi huve kaaludes pidada hagejale

sedavõrd tähtsaks, et hagejale tuleks tagada riigi arvel võimalus hagi esitada sõltumata hagi

eduväljavaatest. Juhul, kui hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuded ei ole

õiguslikult perspektiivikad ning mittevaralise kahju hüvitamise ja rikkumisest hoidumise

nõuete puhul oleks hagejale menetlusest tulenev kasu olematu või ebamõistlikult väike

võrreldes riigi eeldatava menetlusabikuluga ning kohtumenetluse vastaspoolel vaidluse tõttu

tekkivate võimalike menetluskuludega, ei saaks hageja menetluses osalemist riigi kulul pidada

TsMS § 181 lg 1 p 2 tähenduses piisavalt edukaks ning hagejale tuleks menetlusabi andmisest

keelduda, kuna selliste nõuete kohtus maksmapanekut ei saa pidada hageja jaoks eluliselt

tähtsaks.

15. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.

2-25-7240

16. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada.

(allkirjastatud digitaalselt)