2-25-1008/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-1008

Kohtuasi

Keila Linnavalitsuse avaldus täisealisele isikule Xle

eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.11.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Keila linna määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Keila linn (Keila Linnavalitsuse kaudu,

registrikood 75014422), esindaja Keila Linnavalitsuse

sotsiaaltööspetsialist Janne Sutting

Puudutatud isik I: X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Oksana

Morozova

Puudutatud isik II: Y (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik III: W (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 19.11.2025 määrus ja saata tsiviilasi samale

maakohtule uueks lahendamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

2-25-1008

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Keila linn (Keila Linnavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 20.01.2025 Harju Maakohtule

avalduse ja 07.03.2025 avalduse täpsustuse X (puudutatud isik I) eestkoste seadmiseks ja

eestkostja määramiseks ning ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamiseks kohtumääruse

alusel. Avaldaja palub määrata isiku eestkostjaks Keila Linnavalitsuse. Avaldaja palub

määrata eestkostja ülesanneteks isiku esindamine varaliste tehingute tegemisel, isiku varaliste

ja isiklike õiguste ning huvide kaitse, isiku elu korraldamine, hoolitsemine, et isik saaks

toimetulekuks vajalikku kõrvalabi, vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid ja isiku

järelevalve tagamine. Avaldaja palub jätta puudutatud isikule I valimisõiguse ja pisitehingute

tegemise õiguse igakuiselt 30 eurot.

2. Maakohus eraldas praegusest tsiviilasjast eraldi menetlusse avaldaja avalduse puudutatud

isiku I ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamiseks, millist taotlust vaadati läbi

tsiviilasjas nr 2-25-2932.

2.1. Avalduse kohaselt elab puudutatud isik I aadressil XXX oma emale Yle (puudutatud isik

II) kuuluvas korteris. Puudutatud isik I on rahvastikuregistri andmetel vallaline ja tal ei ole

lapsi. Puudutatud isikule I on määratud Sotsiaalkindlustusameti poolt raske puue kehtivusega

kuni 27.11.2026 ja Töötukassa poolt puuduv töövõime kehtivusega kuni 27.11.2026.

2.2. Puudutatud isiku I peret toetas ja nõustas 2016.–2017. aastatel avaldaja lastekaitsetöötaja

seoses puudutatud isiku I ennastkahjustava käitumisega. Lapsevanem avaldas viidatud

perioodil, et puudutatud isikul I on psühhiaatri poolt diagnoositud aktiivsus- ja

tähelepanuhäire, segatüüpi häire ja aspergeri sündroom. Puudutatud isikut I hakkasid

03.01.2019 toetatama Keila Sotsiaalkeskuse sotsiaaltöötajad. Isiku toetamiseks määrati talle

03.01.2019 ka tugiisik. Puudutatud isik I oli 01.10.2020–26.08.2023 suunatud

Sotsiaalkindlustusameti otsusega toetatud elamise teenusele Keila Sotsiaalkeskusesse.

Puudutatud isik I on Sotsiaalkindlustusameti erihoolekandeteenuse suunamisotsusega nr

T00089506 suunatud toetatud elamise teenusele perioodiks 27.08.2023–14.08.2028. Toetatud

elamise teenuse raames on puudutatud isikul I olnud oma tegevusjuhendaja, kes on teda

nõustanud igapäevaelu korraldamisel, eelarve planeerimisel ja vaimse tervise küsimustes,

jälginud tervist ja vajadusel suunanud arsti juurde, aidanud ametiasutustega suhtlemisel ning

juhendanud kodu korrashoiul ja söögi valmistamisel. Erihoolekande aruandest selgub, et

alates 03.01.2019 on isiku käitumises esinenud ahistamist endiste poiss-sõprade ja sõprade

suunas, kokkulepetest mitte kinnipidamist, sagedasi meeleolulangusi, depressioonihoogusid,

ähvardavat käitumist teiste inimeste suhtes, karjumist lähedaste ja tegevusjuhendaja peale

ning korduvaid ravimite üledoosist tingitud enesetapukatseid. Samuti on puudutatud isikul I

väljakujunenud alkoholi liigtarvitamine, ta ei võta sageli ravimeid määratud skeemi järgi, ei

suuda hoida töökohti, kodu korrashoiu eest hoolitseda ega planeerida raha kasutust.

2.3. Puudutatud isikul I on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru

saada või seda juhtida, sellele lisanduvad sõltuvusprobleemid. Isikul esinevad raskused

igapäevaeluga toimetulekul. Puudutatud isik I ei suuda hoida töökohti ega ole võimeline

iseseisvalt oma kuueelarvet planeerima. Isik kulutab enamasti ära oma sissetuleku mõne

päevaga endale meeldivate asjade peale ning seejärel hakkab raha nõudma enda emalt ja

vanaemalt. Puudutatud isik I ei tasu ise oma elukohaks oleva korteri kommunaalkulusid, kuigi

tema ema seda soovib. Eestkoste seadmine aitab tagada, et puudutatud isik I ei kuluta oma

sissetulekut, milleks on töövõimetoetus ja puude toetus, mõne päevaga ära ebavajalikele

2-25-1008

ostudele, mille tõttu ei jagu raha temale vajalikele ravimitele, eluasemekulude eest tasumiseks

ja toidu jaoks. Samuti aitaks eestkoste seadmine pikendada vajadusel puudutatud isiku I

haiglaravi psühhiaatriahaiglas, kuhu ta läheb küll vabatahtlikult, kuid tema enda soovi korral

kirjutatakse ta haiglast välja.

2.4. Avaldaja palub puudutatud isiku I eestkostjaks määrata Keila linnavalitsuse, kuna isiku

ema puudutatud isik II ei soovi isiku eestkostja olla.

3. Tsiviilasjas nr 2-25-2932 otsustas maakohus puudutatud isiku I suhtes läbi viia

kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Seejuures tugines kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 522 lg-le 1² ja määras ühise ekspertiisi eestkoste seadmise vajalikkuse ja kinnisesse

asutusse paigutamise eelduste kohta.

4. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 7.1-3/180 nähtuvalt on puudutatud isikul I

psüühilise arengu spetsiifiline häire pervasiivne häire (F84.8) ja aktiivsus- ja tähelepanuhäire

(F90.0), mis kogumina moodustavad raske psüühikahäire. Puudutatud isik I ei ole raske

psüühikahäire tõttu kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, ta

pole võimeline enda elu iseseisvalt korraldama. Isik vajab pidevat psühhiaatrilist ravi ja ta

saab aru ravivajadusest, kuid ta pole olnud järjekindel raviskeemide järgimisel. Ravita

jäämisel võib isiku psüühika oluliselt halveneda, tal võib tekkida ärevuse foonil depressiivne

afekt ning ta võib sooritada suitsiidkatse. Puudutatud isik I ei ole võimeline hoolitsema enda

varaliste õiguste eest, ta võib tekitada endale majanduslikku kahju. Isik ei suuda aru saada

abielu sõlmimise jm perekonnaõiguslike tehingute tagajärgedest. Puudutatud isik I ei ole

võimeline sõlmima lepinguid ja tegema tehinguid, v.a. pisitehinguid. Isik võib teostada

valimisõigust.

5. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldas 23.05.2025 seisukohas,

et külastas puudutatud isikut I 21.05.2025 tema viibimiskohas Psühhiaatriakliiniku IV

osakonnas. Puudutatud isik I oli kohtumisel ärev ja veidi närviline. Siiski orienteerus ta ajas,

kohas ja isikus. Ta teatas, et pöördus ise haiglasse. Tal oli kaasas 15.05.2025 kohtumäärus

tsiviilasjas nr 2-25-2932, mille kohaselt otsustas kohus paigutada ta tema tahte vastaselt

psühhiaatriahaiglasse, et kohaldada talle tahtevastast psühhiaatrilist ravi kuni kolmeks kuuks,

alates 15.06.2025 kuni 15.09.2025. Ta muretses väga, kas tal on võimalik haiglast varem

lahkuda, kuna ta leiab, et ei vaja nii pikaajalist ravi. Määratud esindaja arutas puudutatud

isikuga I eestkoste sisu. Puudutatud isik I ei olnud esialgu eestkoste seadmisega nõus, väites,

et ta saab oma eluga ise hästi hakkama. Ta ütles, et saab kuus umbes 700 eurot toetusi ning

elab Keilas oma emale kuuluvas korteris koos koeraga (haiglas viibimise ajal hoolitseb koera

eest vanaema, kellega tal on head suhted). Korteri eest tasub ema, kes elab Soomes.

Puudutatud isik I tööl ei käi. Puudutatud isik I ei osanud vastata, millega ta igapäevaselt

tegeleb. Puudutatud isiku I sõnul tal võlgnevusi ei ole. Vestluse käigus tunnistas ta siiski, et

vajab abi. Samas ei nõustunud ta avaldaja ettepanekuga seada pisitehingute piiriks 30 eurot

kuus. Puudutatud isik I pakkus esialgu, et võiks saada taskurahaks 150 eurot kuus, kuid hiljem

täpsustas soovitud summaks 200 eurot. Tema arvutuste järgi jääks sel juhul veel 500 eurot

alles.

5.1. Puudutatud isik II selgitas vestluses, et ta elab Soomes juba kaks aastat. Puudutatud isik I

on elanud iseseisvalt alates täisealiseks saamisest. Puudutatud isik II ei tule tütre toetamisega

toime. W (puudutatud isik III, puudutatud isiku I isa) ei ole kunagi koos nendega elanud ega

ole osalenud puudutatud isiku I elus. Puudutatud isikuga I on tegelenud sotsiaaltöötajad juba

aastaid, talle on määratud tugiisik. Ta ei suuda iseseisvalt oma elu korraldada ega rahaasju

planeerida. Puudutatud isik I vajab pidevat abi ja järelevalvet. Ta on olnud korduvalt ravil

2-25-1008

psühhiaatriakliinikus, kuid pärast haiglast lahkumist ei järgi ta korralikult raviplaani ning

tema vaimne seisund halveneb taas ja ta muutub ebastabiilseks.

5.2. Riigi õigusabi korras määratud esindaja on tutvudes menetlusdokumentidega ning

suheldes puudutatud isikuga I ja tema emaga, seisukohal, et puudutatud isik I ei ole võimeline

igapäevaeluga iseseisvalt toime tulema, ta vajab kindlasti kõrvalabi ja järelevalvet. Ta ei

suuda iseseisvalt oma õigusi kaitsta ega oma tegudest täielikult aru saada. Seetõttu on vajalik

eestkoste seadmine ja eestkostja määramine. Eestkostja ülesanneteks oleks eelkõige

puudutatud isikule I vajaliku ravi tagamine ja vajalike raviotsuste tegemine, samuti vajaliku

hoolduse ja sotsiaalteenuste korraldamine ning tema varaliste õiguste ja huvide kaitse (sh

tema sissetuleku kasutamine tema huvides). Puudutatud isikul I võiks säilida õigus teha

eestkostja nõusolekuta pisitehinguid. Pisitehingute lubatud summa vajab menetluse käigus

täpsustamist, kuid see võiks olla suurem kui 30 eurot kuus.

5.3. Kuna puudutatud isikul I puuduvad lähedased isikud, kes oleksid nõus ja sobiksid

eestkostja ülesandeid täitma, on põhjendatult määrama eestkostja ülesandeid täitma Keila

Linnavalitsuse.

6. Maakohus kuulas puudutatud isiku I ära 13.08.2025.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 19.11.2025 määrusega puudutatud isikule I eestkoste seadmata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.

8. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 ja perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1

kohaselt on eestkoste seadmise eelduseks, et isik kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või

neid juhtida. Kestvalt tähendab püsivalt, katkematult, permanentselt, mitte aga vahetevahel

või mööduvalt. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku I suhtes täidetud TsÜS § 8 lg-s 2 ja

PKS § 203 lg-s 1 ja 2 sätestatud eeldused eestkoste seadmiseks. Kohus tuvastas

ärakuulamisel, et puudutatud isik orienteerub ajas, kohas ja isikus ning saab ümbritsevast ja

toimuvast adekvaatselt aru. Tema raviskeemi on muudetud, mistõttu on toimunud ka tervise

paranemine. Kohtu hinnangul ei too ainult diagnoositud psüühikahäire kaasa kestvat

suutmatust oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kohus järeldas, et ilmselgelt nendel

aegadel, kui puudutatud isik peaks viibima nt PERH Psühhiaatriakliinikus ravil, ei suuda isik

oma tegudest aru saada ja neid juhtida, kuid sellise seisundi esiletulek oli ärakuulamisel

tuvastatust lähtuvalt mööduv. Asjaolu, et isik peab aeg-ajalt käima psühhiaatri või

psühholoogi vastuvõtul või viibima ajutiselt vabatahtlikul või tahtevastasel ravil ning et tal on

vaimne haigus, ei ole piisvaks aluseks eestkoste seadmiseks. Samuti ei ole eestkoste seadmise

piisavaks aluseks väidetav vajadus pääseda ligi isiku pangakontole. Kohus järeldas, et isiku

huve saab vajadusel kaitsta volituse andmise või muude abiliste kaudu.

Määruskaebus

9. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja määrata

puudutatud isikule I eestkoste ja eestkostjaks avaldaja. Avaldaja palub jätta puudutatud isikule

I valimisõigus ja määrata eestkostja ülesanneteks isiku esindamine varaliste tehingute

tegemisel, isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitse, isiku elu korraldamine,

hoolitsemine, et isik saaks toimetulekuks vajalikku kõrvalabi, vajalikul määral ravi- ja

sotsiaalteenuseid ja isiku järelevalve tagamine. Puudutatud isikul I oleks õigus teha eestkostja

nõusolekuta pisitehinguid 30 euro eest kuus. Avaldaja palub menetluskulud jätta riigi kanda.

2-25-1008

10. Avaldaja väitel kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi.

10.1. Kohtupsühhiaatrilises ekspertiisis on välja toodud, et puudutatud isik I ei ole raske

psüühikahäire tõttu kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, ta

pole võimeline enda elu iseseisvalt korraldama. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka varasem

Keila linna sotsiaaltöötajate pikaajaline kogemus puudutatud isiku I sotsiaalnõustamisel ja

toetavate teenuste pakkumisel, mille raames on selgunud, et isik ei suuda mõista oma tegude

tähendusi ja ise oma elu korraldada ennast kahjustamata. Puudutatud isik I ei suuda iseseisvalt

jälgida raviskeemi, tagada endale elukohta ja ülalpidamist, sh toidu ja ravimite ostmist,

sealjuures tehes endale kahjulikke rahalisi tehinguid (kallite asjade ostmine ja järelmaksu

kasutamine). Isiku ülalpidamise, sh tema emale kuuluva korteri kulude tasumise ning toidu ja

ravimite ostmise, on taganud suures osas isiku ema ja vanaema, kes seda teha ei soovi, kuid

isiku nõudmiste tõttu, on seda teinud.

10.2. Avaldaja ei nõustu maakohtu väitega isiku tervise paranemise kohta. Puudutatud isik I

on viibinud tahtevastasel haiglaravil, kus tema tervislik seisund ei ole oluliselt paranenud ja ta

ei ole tervislikust seisundist tulenevalt võimeline oma käitumist juhtima ja teeb endale

kahjulikke otsuseid, sh kahjulikke rahalisi otsuseid. Viidatud arvamust toetab ka

psühhiaatrilises ekspertiisis välja toodud arvamus, et puudutatud isik I ei ole võimeline

hoolitsema enda varaliste õiguste eest, ta võib tekitada endale majanduslikku kahju.

Ekspertiisiaktis on välja toodud, et puudutatud isik I ei ole võimeline sõlmima lepinguid ja

tegema tehinguid v.a pisitehinguid.

10.3. Esineb vajadus puudutatud isikule I eestkoste määramiseks, sest esineb kestev ja aastaid

kestnud suutmatus oma raske psüühikahäire tõttu oma käitumist juhtida ja elu korraldada

ennast kahjustamata. Puudutatud isik I viibib alates 24.11.2025 kohtumäärusega kinnisel

ööpäevaringsel teenusel. Avaldaja ei nõustu ka maakohtu järeldusega, et eestkoste seadmise

piisavaks aluseks ei ole vajadus pääseda ligi isiku pangakontole. Puudutatud isik I vajab

käesoleval ajal kinnist kohtumäärusega ööpäevaringset teenust ja igapäevaselt ravimeid, kuid

tema ise ei mõista oma teenuse vajadust ning keeldub seetõttu teenuse ja ravimite eest

maksmast.

10.4. Avaldaja ei nõustu maakohtuga ka selles, et puudutatud isiku I huve saab kaitsta volituse

andmise või muude abiliste kaudu. Puudutatud isik I oli enne viimast haiglaravi Keila

Sotsiaalkeskuse toetatud elamise teenusel, kus tal oli oma tegevusjuhendaja-tugiisik, kuid

teenusest ei piisanud puudutatud isiku I toetamiseks ja huvide kaitsmiseks.

10.5. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et kohus oleks ära kuulanud puudutatud isiku I ema ja

vanaema, kelle ära kuulamine ja kelle arvamus on eestkoste määramise seisukoha

kujundamisel olulise tähtsusega.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

11. Puudutatud isikule I määratud esindaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta see

rahuldamata. Puudutatud isikul I võib esineda küll raske psüühikahäire, aga isiku huve saab

kaitsta muul viisil kui eestkoste seadmisega.

12. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

2-25-1008

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusõiguse

normide olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

14. Kohus määrab PKS § 203 lg 1 järgi täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvõi

osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma

tegudest aru saada või neid juhtida, st kui tal on piiratud teovõime TsÜS § 8 lg 2 teise lause

mõttes. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema

õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Eestkostja määramiseks tuleb kohtul

esmalt tuvastada, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik

oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet (vt RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-

15, p 13; 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p-d 20 ja 21).

15. Isiku eestkostevajaduse ja selle ulatuse tuvastab kohus asjas kogutud tõendite alusel.

Kohtul peab tõendite alusel olema võimalik piisavalt täpselt tuvastada, millises osas on isiku

teovõime psüühikahäire tõttu piiratud ning millises osas suudab isik hoolimata oma

psüühikahäirest oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Selleks peab kohus TsMS § 232 lg-te

1 ja 2 järgi hindama seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (vt RKTKm 09.11.2011, 3-

2-1-87-11, p 20). Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus puudutatud isiku I

eestkostevajaduse hindamisel kõiki asjas esitatud tõendeid nõuetekohaselt hinnanud ning on

jätnud vaidlustatud määruse olulises ulatuses põhjendamata. Maakohus on puudutatud isiku I

eestkostevajaduse hindamisel tuginenud sisuliselt vaid puudutatud isiku ärakuulamisele ning

on jätnud analüüsimata muud asjas esitatud tõendid.

16. Maakohus määras tsiviilasjas nr 2-25-2932 TsMS § 522 lg 1² alusel ühise ekspertiisi

eestkoste seadmise vajalikkuse ja kinnisesse asutusse paigutamise eelduste kohta.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et ekspertiis on eestkostja määramisel menetluse keskne

toiming. Ekspert tuvastab ekspertiisi käigus nii isiku psüühilise häire või haiguse kui ka

sellest tuleneva eestkostevajaduse. Samuti peaks ekspertiis aitama kohtul leida vastuse

küsimusele, kas ja millises ulatuses meditsiinilisest seisukohast lähtudes on isikule eestkoste

seadmine vajalik (TsMS komm III, § 522 p 1, p 3.1.a, p 3.4.c). Samas on maakohus jätnud

siinses asjas sisuliselt analüüsimata kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti, milles leiti, et

puudutatud isikul I esinevad psüühilise arengu spetsiifiline häire (pervasiivne häire, F84.8) ja

aktiivsus- ja tähelepanuhäire (F90.0). 03.04.2025 ekspertiisiakti kohaselt on need

psüühikahäired antud juhtumil isikut ja tema toimetulekut sügavalt dekompenseeriva

iseloomuga, mistõttu nad moodustavad kogumina muu raske psüühikahäire. Eksperdi

hinnangul ei ole puudutatud isik I raskest psüühikahäirest tulenevalt võimeline aru saama oma

tegude tähendusest ja neid juhtima, ta pole võimeline enda elu iseseisvalt korraldama.

Maakohus on jätnud ka analüüsimata eksperdi väited, et puudutatud isik I ei ole võimeline

hoolitsema enda varaliste õiguste eest, ta võib tekitada endale majanduslikku kahju, ta ei

suuda aru saada abielu sõlmimise jm perekonnaõiguslike tehingute tagajärgedest, ta ei ole

võimeline sõlmima lepinguid ja tegema tehinguid v.a pisitehinguid (dtl-id 79–80). Kuigi

ekspertiisiakt on üks tõenditest ja sellel ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, ei tähenda see, et

kohus ei peaks ekspertiisiakti analüüsima ja sisuliselt põhjendama, miks ta ekspertiisiaktiga ei

nõustu. Seda ka olukorras, kus eksperdiarvamus väljendab teistsugust seisukohta kui isiku

ärakuulamisel kohtu enda vahetu mulje põhjal tekkinud veendumus. Maakohus ei ole

praegusel juhul põhjendanud, miks kohus eksperdi arvamusega ei nõustunud. Samuti ei ole

2-25-1008

maakohus võtnud põhjendatud seisukohta avaldaja ja ka riigi õigusabi korras määratud

esindaja esitatud väidete osas, mis puudutavad puudutatud isiku I eestkostevajadust. Ka

ekspertiisiaktist nähtuvalt on puudutatud isik I eksperdile ise väljendanud, et ta vajab

eestkostjat, kes aitaks korraldada tema elu ja rahaasju (dtl 77).

17. TsMS § 463 lg 2 ja 442 lg 8 järgi tuleb määruses märkida kohtu tuvastatud asjaolud. PKS

§ 203 lg 1 kohaselt on eestkoste seadmise tingimuseks, et täisealine ei suuda vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid

juhtida. Maakohus on praegusel juhul puudutatud isiku ärakuulamisel saadud vahetu mulje

põhjal asunud seisukohale, et puudutatud isikul I ei esine PKS § 203 lg-s 1 ja TsÜS § 8 lg-s 2

sätestatud eeldusi, mistõttu tuleb jätta eestkoste seadmata.

18. Maakohus on määruses sedastanud, et puudutatud isiku I huve saab kaitsta vajadusel

volituse andmise või muude abiliste kaudu. Sealjuures ei ole maakohus põhjendanud, milliste

muude abiliste kaudu saaks puudutatud isiku huve kaitsta. Asja materjalidest nähtuvalt on

puudutatud isiku suhted oma perekonnaliikmete, eeskätt ema ja emapoolse vanaemaga

raskendatud. Puudutatud isiku I ema ja vanaema ei tule isiku hooldamisega toime, see käib

neil üle jõu, mistõttu ei soovi nad puudutatud isiku I eestkostjad olla (mh dtl-d 28, 72, 91).

Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul ka eeldada, et puudutatud isiku I huve saab kaitsta

perekonnaliikmete kaudu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole puudutatud isiku

eestkostevajadust nõuetekohaselt hinnanud.

19. Ülaltooduga on maakohus rikkunud TsMS § 463 lg-st 2 ja 442 lg-st 8 tulenevat kohustust

analüüsida kõiki tõendeid ning põhjendada, miks ta menetlusosalise faktiliste väidetega ei

nõustu. Ühtlasi on maakohus rikkunud tõendite hindamise põhimõtteid (TsMS § 232 lg 1).

20. Ülaltoodut arvestades on määruskaebus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ning

maakohtu määrus tuleb tühistada. Kuna maakohus jättis tõendid olulises osas hindamata, ning

tõusetuda võib vajadus koguda ka täiendavaid tõendeid, mh väljaselgitamiseks, milles

puudutatud isiku I eestkostevajadus konkreetselt seisneb (vt ka RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-

87-11, p 20), siis peab ringkonnakohus põhjendatuks saata tsiviilasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud

muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata tuvastama asjaolusid ja esimesena

hindama sisuliselt tõendeid olukorras, kus maakohus jätnud selle olulises osas tegemata.

21. Avaldaja esitas koos määruskaebusega ja 20.03.2026 uued dokumentaalsed tõendid. Kuna

ringkonnakohus ei tee asjas uut sisulist lahendit, vaid asi saadetakse maakohtule uueks

läbivaatamiseks, tuleb uute tõendite vastuvõtmine otsustada maakohtul.

22. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese

lause mõttes, jaotab menetluskulud maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

23. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuivõrd tegemist

ei ole menetlust lõpetava määrusega, ei saa määruse peale esitada määruskaebust (TsMS §

696 lg 3; vt ka RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14 p-d 11 ja 12).

(allkirjastatud digitaalselt)