2-25-17304/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-17304

Tsiviilasi

Herko Suntsi avaldus elektriliinide talumiskohustuse

puudumise tuvastamiseks ja Elektrilevi OÜ

kohustamiseks elektriliinide eemaldamiseks ning uue

elektrimaakaabelliini rajamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Herko Suntsi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja: Herko Sunts

(isikukood XXXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tarmo Pilv

Vastustaja (puudutatud isik):

Elektrilevi OÜ

(registrikood 11050857), lepinguline esindaja Katri-

Helena Siirak

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2025 määrus ja saata asi tagasi Tartu

Maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada Herko Suntsi määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696

lg 1 ja § 372 lg 5).

ASJAOLUD

1. Herko Sunts (avaldaja) esitas 15. oktoobril 2025 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus:

1) tuvastada vähemalt osaline talumiskohustuse puudumine XXXX kinnisasjal (katastritunnus

XXXXXXXXXXXXXX) Elektrilevi OÜ-le (puudutatud isik) kuuluva keskpinge õhuliini

osas ja täielik talumiskohustuse puudumine maakaabli osas, s.o mastist nr 53 kuni Uandi

alajaamani; 2) kohustada puudutatud isikut rajama elektri-maakaabelliin XXXX kinnisasjale

keskpingeliini mastist nr 49 kõige otsemat teed ning väikseimat talumiskohustust tekitavalt

Uandi alajaama, arvestades kinnisasjal asuvaid hooneid; 3) kohustada puudutatud isikut

eemaldama XXXX kinnisasjal asuv keskpinge õhuliin alates mastist nr 49 kuni kinnisasja

põhjapoolse piirini; 4) kohustada puudutatud isikut eemaldama XXXX kinnisasjale 2013.

aastal keskpinge õhuliini mastist nr 53 kuni Uandi alajaamani paigaldatud

elektrimaakaabelliin. Alternatiivselt punktis 3 ja 4 esitatud nõuetele kohustada puudutatud

isikut vooluvõrgust lahti ühendama ning lubama avaldajal eemaldada XXXX kinnisasjal asuv

keskpinge õhuliin alates mastist nr 49 kuni kinnistu põhjapoolse piirini ja õhuliini mastist nr

53 kuni Uandi alajaamani paigaldatud elektrimaakaabelliin.

Avalduse kohaselt kuulub avaldajale XXXX kinnisasi, millel asuvad keskpinge õhuliin,

puudutatud isiku 2013. aastal rajatud Uandi alajaam ning selle ja õhuliini vahel asuv

elektrimaakaabelliin.

Avaldaja kinnitas avalduses, et keskpinge õhuliin on asjaõigusseaduse rakendamise seaduse

(AÕSRS) § 152 lg 1 järgi püstitatud enne maa esmakinnistamist. Avaldaja ei nõustu, et tal

oleks keskpinge õhuliini talumiskohustus, sest liin on kaotanud algse eesmärgi, milleks oli

kaugematele külaelanikele elektrienergia tarnimine. Avaldaja leiab, et keskpinge õhuliini

talumiskohustus ei ole absoluutne ja arvestada tuleb kinnisasja omaniku huve.

Talumiskohustuse olemasolu saab hinnata tehnorajatise eesmärgipärase kasutamise järgi. Kui

tehnorajatist ei kasutata enam algsel ehk enne esmakinnistamist kavandatud eesmärgil, ei ole

kinnisasja omanikul selle suhtes talumiskohustust.

Avaldaja selgitas, et keskpinge õhuliin on halvas seisukorras ja sellel olevad puitmastid nr 50

ja 53 vajuvad igal aastal viltu ning eelneva, samuti võib tormi tõttu tekkida elektrikatkestusi ja

ohtlikke olukordi. Õhuliinile langevatest puudest tingituna on liin ohtlik loomadele ja

inimestele. Amortiseerunud keskpinge õhuliini renoveerimisvajadus puudub, kahjustuste

korral ei ole mõistlik seda parandada. Keskpinge õhuliini läheduses ei ole avaldajal võimalik

kinnisasjal kasutada elektrikarjust, metallaeda ega karjatada loomi ning avaldajal jääb

põllumajanduslik tulu saamata. Avaldaja kinnisasjal on Natura 2000 ala. Funktsioonita ja

demonteerimata keskpinge õhuliini piirangu tõttu ei saa avaldaja looduskaitseala eest toetust

taotleda. Avaldajal jääb saamata 0,67 ha eest Natura 2000 toetus, mille ühikumäär on 60

eurot/ha aastas, aastas saamata jääv toetus on 40 eurot. Samuti vähendab keskpinge õhuliin

avaldaja kinnisasja väärtust.

Keskpinge õhuliini oleks võimalik asendada maakaabliga mastist nr 49 Uandi alajaamani, mis

vähendaks ohtusid ja avaldaja talumiskohustust. Samuti paraneks elektrivarustuse töökindlus

ning stabiilse elektrienergia tarbimise vastu on oluline avalik huvi kõikidel Uandi alajaamaga

ühendatud elektrienergia tarbijatel.

Avaldaja on pidanud puudutatud isikuga läbirääkimisi, kuid avaldaja huve ei ole arvestatud.

Puudutatud isik leidis, et õhuliini asendamine mastist nr 42 maakaabliga maksaks 41 000

eurot, kuid see tähendaks neli korda pikema maakaabli rajamist, mis on ebamõistlik. Avaldaja

pakutud mõistlikumat, odavamat ja väiksema talumiskohustusega varianti – maakaabli

paigaldamist mastist nr 49 alajaamani – ei kaalutud.

Eeltoodust tulenevalt on avaldaja esile toonud asjaolud, kuidas keskpinge õhuliini eesmärk on

muutunud. Praegune olukord ei ole avaldaja huvides sobiv ega proportsionaalne. Seetõttu

leidis avaldaja, et tal ei ole AÕSRS § 152 lg 1 mõttes talumiskohustust kinnisasjal asuva

õhuliini (mastidest nr 49 kuni nr 53) osas. Avaldajal on võimalik nõuda puudutatud isikult

õhuliini kõrvaldamist alates XXXX kinnisasjal asuvast õhuliini mastist nr 49 kuni Uandi

kinnisasja põhjapoolse piirini asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 järgi. Kuna avaldaja kinnisasja

läbiv õhuliin tuleb osaliselt eemaldada, siis muutub kasutuks demonteeritavast õhuliini mastist

nr 53 rajatud maakaabel ühendusega Uandi alajaama. Maakaabel masti nr 53 ja alajaama

vahel ei saa peale õhuliini demonteerimist enam olla ühendatud elektrivooluga. Seega ei saa

nimetatud kaabli kaudu osutada avalikku teenust ja selle püsima jäämise vastu puudub avalik

huvi. Järelikult ei ole avaldaja kohustatud taluma eelmainitud maakaablit ning ka see tuleb

avaldaja nõudel AÕS § 89 alusel eemaldada.

Avaldaja on nõustunud sellega, et puudutatud isik jätab maakaabli maasse tingimusel, et

puudutatud isik ühendab selle elektrivõrgust lahti ning annab sellega seonduvad õigused üle

avaldajale. Seeläbi ei oleks puudutatud isikul maakaabli väljakaevamise kulusid ja vajadusel

saaks avaldaja seda ise teha.

Avaldaja hinnangul on menetlusosaliste ja avalikuks huviks see, et puudutatud isik rajaks uue

maakaabli mastist nr 49 kuni Uandi alajaamani võimalikult otse mööda 230 meetri pikkust

teekonda ning seeläbi saaks varustada Uandi alajaama ja piirkonna kinnisasju elektriga.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel 23. oktoobri 2025 määrusega avaldust

menetlusse võtmast, sest avaldaja taotletavat eesmärki: talumiskohustuse puudumise

tuvastamist ja puudutatud isiku kohustamist keskpingeliini ümberpaigutamiseks, ei ole

võimalik saavutada.

Maakohus märkis, et avaldaja kinnisasjal paikneb keskpinge õhuliin, mille suhtes esineb

avaldajal AÕSRS § 152 lg-st 1 tulenev talumiskohustus, kuna viidatud õhuliin on tema enda

kinnitusel püstitatud enne maa esmakinnistamist. Seega ei nähtu avaldusest avaldaja õiguste

rikkumist. Maakohus selgitas avaldajale, et kui avaldaja soovib keskpingeliini

ümberpaigutamist, siis on see AÕSRS § 152 lg 4 alusel võimalik, kuid selleks tuleb avaldajal

pöörduda puudutatud isiku poole. AÕSRS § 152 lg 3 viimase lause järgi tuleb avaldajal kanda

liini ümberpaigutamisega kaasnevad kulud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja esitas 7. novembril 2025 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

23. oktoobri 2025. a määruse ja saata avaldus maakohtule menetlusse võtmiseks.

Avaldaja hinnangul leidis maakohus ekslikult, et avaldaja õigusi ei rikuta, kuna avaldajal on

AÕSRS § 152 lg-st 1 tulenevalt keskpinge õhuliini talumiskohustus.

Avaldaja selgitas, et maa esmakinnistamise ajal oli keskpinge õhuliini ainsaks eesmärgiks

osutada elektrienergiateenust oluliselt kaugematele alajaamadele, kuid 2021. aastal see teenus

lõpetati. Keskpinge õhuliin jäi teenindama vaid Uandi alajaama. Seega talumiskohustuse

eeldused ei ole täidetud, sest keskpinge õhuliini kaudu osutatava teenuse eesmärk ja subjektid

on muutunud ega ole enam samad, mis talumiskohustuse tekkimise ajal. Järelikult on avaldaja

nõue keskpinge õhuliini eemaldamiseks põhjendatud.

Maakohus ei selgitanud määruses talumiskohustuse eeldusi ega analüüsinud tehnorajatise

eesmärgipärast kasutamist, menetlusosaliste huve ning Riigikohtu 30. aprilli 2004 otsuse nr 3-

4-1-3-04 p-dest 36–38 tulenevaid seisukohti. Juba AÕSRS § 152 lg 1 varasem redaktsioon

sätestas enne maa esmakinnistamist püstitatud tehnorajatiste osas seadusest tuleneva

talumiskohustuse ning maaomanikule tehnorajatise kõrvaldamise nõudeõiguse, kui

tehnorajatis ei olnud enam eesmärgipäraselt kasutusel.

Maakohus piirdus AÕSRS § 152 lg 1 grammatilise tõlgendamisega ja jättis avaldaja püstitatud

õigusliku küsimuse lahendamata.

Maakohtu määruse põhjendustest tulenevalt on jäänud ebaselgeks avaldaja mõttekäik

talumiskohustuse puudumise osas. Maakohus ei määranud asja arutamiseks ja

menetlusosaliste ärakuulamiseks kohtuistungit (arvestades, et tehnorajatistega seonduvad

vaidlused on keerukad) ega suunanud menetlusosalisi kompromissile. Avaldaja selgitas, et ta

oleks saanud maakohtule kohtuistungil selgitada talumiskohustuse puudumist, kuna tegemist

ei ole enam AÕSRS § 152 lg 1 tähenduses tehnorajatisega.

Avaldaja esitas maakohtus nõude talumiskohustuse tuvastamiseks tema kinnisasja kaitseks

valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral. Sellise nõude rahuldamisel kaoks

elektriühendus XXXX kinnisasjal ja naaberkinnisasjadel ja seetõttu sisaldus avalduses ka

elektrituruseaduse (ELTS) § 65 lg-st 1 tulenev nõue puudutatud isiku kohustamiseks

tehnorajatise rajamiseks.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

4. Puudutatud isik palus jätta määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

Puudutatud isik leidis, et maakohus on õigesti avalduse menetlusse võtmisest keeldunud, sest

avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja avaldaja õiguste rikkumist ei

esine.

Avaldaja kinnitas avalduses, et tema kinnisasjal olev keskpinge õhuliin püstitati enne maa

esmakinnistamist. Seega on maakohus eelnimetatud eeldust käsitledes õigesti leidnud, et

avaldajal on AÕSRS § 152 lg-st 1 tulenevalt XXXX kinnisasjal paikneva keskpinge õhuliini

talumiskohustus ja tal puudub kinnisasja omanikuna õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise

eemaldamist AÕS § 89 alusel (sh puudutatud isiku kulul). Keskpinge õhuliini

ümberpaigutamist on avaldajal õigus nõuda AÕSRS § 152 lg 4 alusel, kui see on tehniliselt

võimalik ja avaldaja hüvitab sellega seotud kulud.

Ebaõige on avaldaja käsitlus, et kuna keskpinge õhuliini eesmärgipäraselt ei kasutata, siis

puudub avaldajal liini talumiskohustus. Praegusel juhul ei esine avaldajal seadusjärgset

talumiskohustust mitte AÕSRS § 152 lg 2, vaid AÕSRS § 152 lg 1 järgi. Tehnorajatise

talumiskohustuse olemasolu ei hinnata selle eesmärgipärase kasutamise järgi.

Puudutatud isik ei nõustunud avaldajaga selles, et kuna tema kinnisasja läbiv õhuliin on

muutunud keskpingeliini lõpuks (mida ta tegelikkuses enam ka ei ole), siis ei ole tegemist

tehnovõrgu eesmärgipärase kasutamisega. Ühtlasi ei ole avaldaja tema kinnisasjal asuva

tehnovõrgu omanik, mistõttu ei ole avaldaja pädev hindama, kas tehnovõrk on

eesmärgipäraselt kasutuses või mitte ning milline on või oli tehnovõrgu eesmärk mingil

ajahetkel.

Keskpinge õhuliin on maakaabelliini kaudu ühendatud avaldaja kinnisasjal asuva alajaamaga,

mille toitel on teised tarbijad, mida on ka avaldaja ise avalduses märkinud.

Ka nähtub puudutatud isiku 22. oktoobri 2025 menetlusdokumendist, et avaldaja kinnisasja

läbiva ning Uandi kinnisasjale jõudva õhuliini kaudu on projekteeritud võrguühendus Võidu

kinnistu liitumise tarbeks. See tähendab, et avaldaja kinnisasjal paiknev keskpinge õhuliin on

avalikes huvides eesmärgipäraselt kasutuses. Avaldaja kinnisasjal paikneva õhuliini kaudu

tagatakse võrguühendus tarbijatele – nii avaldaja kinnisasjal asuva alajaama toitel olevatele

tarbijatele kui ka liituvale Võidu kinnisasjale.

Puudutatud isik ei nõustunud avaldajaga, et tehnorajatise rajamise kohustus tuleneb ELTS §

65 lg-st 1. Sättes reguleeritakse olukorda, kus tarbija on esitanud võrguettevõtjale

liitumistaotluse võrguettevõtja võrguga liitumiseks, kuid praegusel juhul sellise olukorraga

tegemist ei ole.

Puudutatud isiku tegevus seoses Võidu kinnisasja liitumise tarbeks võrguühenduse rajamisega

ei ole seotud avaldajale kuuluva XXXX kinnisasjaga ega temale kuuluva varaga.

Maakohus ei ole rikkunud uurimispõhimõtet ja määruskaebusest ei selgu avaldajal kaitsmist

vajavat huvi või tema õiguste rikkumist.

Suulise menetluse läbiviimine ei ole põhjendatud üksnes seetõttu, et tehnorajatistega seotud

vaidlused on tehniliselt keerukad või et avaldaja soovib esitada omapoolse nägemuse

võimalikust kompromissist.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja

lahendamiseks TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule

avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.

7. Avaldaja taotleb elektriliini talumiskohustuse puudumise tuvastamist ja Elektrilevi OÜ

kohustamist elektriliini eemaldamiseks ning uue elektriliini rajamiseks.

Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest, sest avaldusega

ei ole võimalik avaldaja eesmärke saavutada. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, vaid on

seisukohal, et seda, kas tehnorajatiste talumiskohustus puudub ning kas tehnorajatise talumise,

kõrvaldamise ja rajamise eeldused on täidetud, saab maakohus hinnata asja sisulisel

lahendamisel.

8. Tehnorajatiste talumisega seotud asju lahendatakse TsMS § 475 lg 1 p 13¹ ja 61¹. ptk järgi

hagita menetluses. TsMS § 618¹ lg 1 järgi lahendatakse hagita menetluses mh tehnorajatise

talumise kohustuse kohta esitatud avaldusi (AÕSRS § 15²). Hagita asja vaatab kohus läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS §

477 lg 1).

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kontrollides hagi menetlusse võtmisest keeldumise õigsust, on Riigikohus korduvalt juhtinud

kohtute tähelepanu sellele, et TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata,

kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu (RKTKm 2. mai 2012 nr 3-2-1-31-12, p 13).

Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 saab kohus jätta lisaks hagile ka

hagita menetluses esitatud avalduse TsMS §-s 371 sätestatud alustel üldjuhul menetlusse

võtmata, kui see ei ole vastuolus hagita menetluse olemusega. TsMS § 371 lg 2 alusel hagi

menetlusse võtmisest keeldumise korral on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja

kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest keeldumise üle otsustades ei saa kohtud hinnata

tõendeid ega lahendada asja sisuliselt. See kehtib ka hagita menetluse korral (vt ka RKTKm

23. oktoober 2015 nr 3-2-1-73-15, p 18).

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus lahendas avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel

asja sisuliselt, tuginedes AÕSRS § 15² lg-le 1 ja avaldaja kinnitusele, et keskpinge õhuliin

püstitati enne maa esmakinnitamist, ning järeldas, et avaldajal on õhuliini talumiskohustus.

Seejuures ei ole maakohus muude avalduses esitatud nõuete menetlusse võtmisest keeldumist

põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa enne menetluse algatamist ainult avalduse

asjaolude põhjal järeldada, et avaldajal puudub täielikult õiguskaitsevajadus, mis õigustaks

avalduse menetlusse võtmisest keeldumist.

10. Avalduse kohaselt asub avaldaja kinnisasjal tehnorajatis, mis püstitati enne maa

esmakinnistamist.

Sellist tehnorajatist on kinnisasja omanik AÕSRS § 15² lg 1 kohaselt kohustatud taluma.

Tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist võib kinnisasja omanik AÕSRS § 15² lg 4 järgi

nõuda siis, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -

rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.

Kui talumiskohustus puudub, on kinnisasja omanikul vastavalt AÕSRS § 15² lg-le 3 õigus

nõuda tehnovõrgu või -rajatise kõrvaldamist AÕS §-s 89 sätestatud korras või kokku leppida

tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -rajatise omaniku

kulul. Olemasolevate tehnovõrkude või -rajatiste kõrvaldamiseks on omaabi keelatud.

AÕSRS § 15² lg 1, 3 ja 4 kohaldamisel on oluline selgeks teha: 1) mille suhtes palub avaldaja

talumiskohustuse puudumise tuvastada, sh kas tegemist on tehnorajatisega; 2) tehnorajatise

olemasolu korral, kellele see kuulub ja kas see on püstitatud enne maa esmakinnistamist; 3)

kas tehnorajatis on faktiliselt kasutatav või on see püsivalt kasutusest välja langenud või ei ole

kunagi kasutuses olnud; 4) kus tehnorajatis täpselt asub (sh kas see paikneb avaldaja

kinnistul); 5) kas tehnorajatist on põhjendatud ja võimalik tehniliselt kõrvaldada või ümber

paigutada.

Juhul kui tehnorajatis ei ole enam eesmärgipärases kasutuses, ei vasta see enam sellise

tehnorajatise määratlusele, mida kinnisasja omanikul on kohustus taluda. Poolte väited

õhuliini ja maakaabli kasutamise kohta on vastukäivaid. Asja lahendamisel tuleb kindlaks

teha, kas õhuliin ja maakaabel on endiselt eesmärgipärases kasutuses ehk kas on endiselt

tegemist talumiskohustusega tehnorajatisega AÕS § 158 lg 1 või § 1581 lg 1 mõttes.

11. Avaldaja palub eemaldada nii õhuliini kui ka maakaabli. Avaldusest nähtuvalt on osa

elektriliinist olnud olemas enne maa esmakinnistamist, osa on rajatud aastal 2012 ja selle

talumiseks on avaldaja kinnisasi koormatud isikliku kasutusõigusega. Avaldaja peab

täpsustama, mis alusel ta millise liiniosa eemaldamist taotleb.

12. Avaldaja taotleb lisaks talumiskohustuse puudumise tuvastamisele ja elektriliini

eemaldamisele ka uue elektriliini rajamist.

Avaldaja viitest ELTS § 65 lg-le 1 ei selgu, millise kohustuse täitmist avaldaja puudutatud

isikult nõuab. Viidatud lõikes on 7-punktiline loetelu võrguteenustest, mida võrguettevõtja

osutab.

Tegemist võib olla tehnorajatise ümberpaigutamise nõudega AÕSRS § 152 lg 4 või AÕS §

158 lg 5 mõttes. Avaldaja peab selles osas oma nõuet täpsustama. Kui avaldajal on

tehnorajatise talumiskohustus, saab ta selle ümberpaigutamist nõuda vaid siis, kui

ümberpaigutamine on tehniliselt võimalik ja avaldaja hüvitab sellega seotud kulud.

13. Asja lahendamisel võib asjaoludest tulenevalt olla vajalik AÕS § 1581 lg 2 alusel kaaluda,

kas tehnorajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi

tehnorajatise vastu. Seda saab teha asja sisulisel lahendamisel.

14. Avalduse menetlusse võtmisel tuleb maakohtul avalduse asjaolude ja nõuete ebaselguse

korral anda avaldajale TsMS § 340¹ alusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Seejuures tuleb

maakohtul selgitada nõuete õiguslikke eeldusi ja lubatavust ning võimaldada avaldajal

avalduse asjaolusid ja nõudeid täpsustada.

15. Eelnevast tulenevalt oli ringkonnakohtu hinnangul avalduse menetlusse võtmisest

keeldumine esitatud põhjendustel ennatlik. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule avalduse

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

16. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.

17. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg-st

5 ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse

rahuldab ja maakohtu määruse tühistab (TsMS II komm (2017), § 372, p 3.5.d).

(allkirjastatud digitaalselt)