2-21-102/72 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2026. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

A. R.J kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-21-102

Menetlustoming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik A.

R.J

(isikukood

XXX;

viibimiskoht: XXX, xxx XXX )

Võlausaldajad:

1. Kohtutäitur N.Q (e-post XXX)

2. Themis Õigusbüroo OÜ (rg-kood 12803543; e-

post )

3. Kohtutäitur M.A. (e-post )

4. Kohtutäitur Z.G (e-post )

5. Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu (rg-

kood 70000349; e-post )

6. G.J (e-post )

7. Era Liisingu Inkassoteenused A. (rg-kood

10625474; e-post )

8. A. Finance Group OÜ (rg-kood 10746479; e-

post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

18.06.2026

RESOLUTSIOON

1. Keelduda A. R.J-i (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamast.

2. Lõpetada A. T. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada A. R.J usaldusisiku kohustustest A. T. kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus saata menetlusosalistele. A. teade (PankrS § 175 lg 7 alusel) A. R.J

kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

2-17-7515

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 12.03.2021 määrusega välja A. T. pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Margo Normanni. Tartu Maakohtu 24.01.2023 määrusega lõpetati A.

T. pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus. A. T. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ja

kohustati A. R.J-i ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Määrus jõustus 17.02.2023.

Kohtumääruse kohaselt peab võlgnik esitama aruandeid kaks korda aastas, hiljemalt

1.augustil ja 1. veebruaril ning tegema võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas, iga

aasta 20. jaanuaril. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustused kokku 67 273,07 eurot (II järgu nõuded).

2. Võlgnik on menetluses esitanud aruanded 21.07.2023, 06.02.2024, 11.07.2024,

27.01.2025, 19.05.2025, 06.02.2026 ja 08.05.2026.

A. kohaselt on võlgnik terve menetluse aja viibinud xxxxxxxx ja alates 01.02.2024

töötanud xxxxxxxxxxxxxxx. .

3. Kohus küsis 15.05.2026 kirjaga võlausaldajate seisukohti menetluse lõpetamise ja

võlgniku kohustustest vabastamise osas.

3.1. Era Liisingu Inkassoteenused OÜ esitas 18.05.2026 seisukoha, milles leiab, et

võlgnikku ei tohiks kohustustest vabastada ja võlgniku menetlus tuleks lõpetada ja

jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja on seisukohal, et

A. R.J ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud arvestatavas ulatuses. A.

R.J on teinud võlausaldajale makseid summas 102,02 eurot ja võlgnevuse jääk on

1475,09 eurot. Võlgnik ei ole käesoleval juhul andnud endast parimat, küllgi on

võlgnikul selleks olnud vahendeid. Võlausaldajate õigustatud huve arvestades oleks

eeltoodut arvesse võttes mõistlik pikendada kohustustest vabastamise menetluse, et

võlgnik saaks enda kohustusi rahuldada suuremas ulatuses ja vastavalt enda

reaalsetele võimalustele ja kohustusi arvesse võttes ja seega oleksid ka võlausaldajate

õigused kaitstud ja võlgnik saaks võimaluse rahuldada võlausaldajate nõudeid

suuremas ulatuses, mis on ka menetluse peamine eesmärk. A. võiks menetluse

lõpetada ja võlgnik jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

3.2. Kohtutäitur M.A. esitas 19.05.2026 vastuse, milles märgib, et võlgnikult on

laekunud kokku 10,31 eurot. Kohtutäitur palub kohtul võtta seisukoht menetluse

jätkamise/lõpetamise osas lähtudes teadaolevatest asjaoludest.

3.3. A. Finance Group OÜ on 19.05.2026 seisukohas leidnud, et võlgnik on oma

seadusest tulenevad kohustused jätnud täitmata. Võlausaldaja on seisukohal, et

võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega ka selle otsimisega,

kahjustades võlausaldaja huve, kuna on viibinud kogu kohustustest vabastamise

perioodi ajal vanglas. xxxxx viibib isik vaid ainult tänu oma süülisele ja

seadusevastasele käitumisele. xxxxx viibimine ei saa olla mitte kuidagi vabandav

asjaolu, miks oma pankrotiseadusest tulenevad kohustused on jäänud täitmata. Juhul

kui võlgnik oleks käitunud õiguskuulekalt, oleks tal võimalus tegeleda tööga ja/või

tulutoovama töö otsimisega. Võlausaldaja teavitab, et võlausaldajale on laekunud

kahe nõude katteks menetluse kestel kokku 885,16 eurot. Võlausaldaja leiab, et isegi

kui võlgnik on nõuetekohaselt aruandeid esitanud ning osaliselt tasunud, siis antud

juhul ei ole põhjendatud vabastada võlgnik kohustustest. Võlausaldaja palub menetlus

lõpetada ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

2/5

2-17-7515

3.4. Themis Õigusbüroo OÜ esitas 27.05.2026 seisukoha, milles palub lõpetada võlgniku

suhtes toimuv kohustustest vabastamise menetlus teda võlgadest vabastamata. A.

pikendada menetlust maksimaalses määras. Võlausaldaja tunnustatud nõudeks on

4060,24 eurot, menetluse kestel on laekunud 262,47 eurot ehk 6,46% võlgnevusest.

Võlgnik ei ole aruandluskohustust sisuliselt täitnud. Konto väljavõtted esitas võlgnik

vaid ühel korral. Samuti ei ole võlgnik tegelenud tulutoova tegevusega ega esitanud

põhjendusi või tõendeid selle kohta, miks tal ei ole võimalik tulutoovat tegevust teha.

Võlausaldaja on seisukohal, et aluseid võlgniku kohustustest vabastamiseks ei esine

ja võlgniku vabastamine kohustustest riivaks olulisel määral võlausaldajate õigusi.

4. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 18.06.2026 seoses kolme aasta

möödumisega menetluse algatamisest. Kohus märgib, et võlgnik ei ole teinud

väljamakseid võlausaldajatele ning kolm võlausaldajat arvavad, et ei tohiks kohustustest

vabastada võlgnikku. Võlgnik selgitas, et käib tööl, kuid raha, mis oli deponeeritud läks

kõik pere toetuseks. Kohus märgib, et K-raha väljavõttelt nähtub, et kohtutäiturile on

makstud ja kaks täiteasja on menetluse kestel algatatud võlgniku suhtes. Võlgnik selgitab,

et need on elatise nõuded. Kohus selgitas, et kui võlgnik oleks jaanuaris tasunud

võlausaldajatele ettenähtud osa, siis oleks vabanenud võlgadest, kuid kuna võlgnik on

menetluse lõpus rikkunud oma kohustusi, siis ei saa teda seetõttu kohustustest vabastada.

Lisaks selgitas kohus tagajärgi, et nõuded lähevad uuesti täitmisele ja aegumistähtaeg

hakkab otsast peale jooksma.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta

30. juunini.

6. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 193³ lg 2 kohaselt,

kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest

vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse

algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie

aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus 24.01.2023

kohtumäärusega, mis jõustus 17.02.2023, saab kohus otsustada PankrS § 1933 lg 2 järgi

võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise alates 17.02.2026.

7. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

8. Kohus on esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi

ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS §

175 lg 2 ja lg 4).

9. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. A. R.J ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

10. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS §

173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas

3/5

2-17-7515

võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate

huve.

10.1.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik on kohtule esitatud andmete kohaselt viibinud terve menetluse kestel

kinnipidamisasutuses ja töötanud alates 01.02.2024 xxxxxxxxxxxxxxx. .

A. eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud

kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle otsimisega.

10.2.

PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on esitanud kohtule kõik aruanded. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud

võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et

võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse

kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.

A. eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 2 toodud

kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara

kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse

jooksul.

10.3.

PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekuks menetluse kestel olnud

töötasu ja lähedaste rahaline abi. Vangistusseaduse § 44 lg 2 kohaselt jäetakse

kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete

täitmiseks. 2024. aastal on Riigi Tugiteenuste Keskus teinud võlgniku avalduse alusel

väljamakseid võlausaldajatele summas 97,37 eurot. Tulenevalt vangla

töökorralduslikust muudatusest ei tee vangla enam alates 2025. aastast väljamakseid

võlausaldajatele. Väljamaksed tehakse vaid pankrotihalduri või usaldusisiku kontole,

kes peab tagama võlgniku kohustuste täitmise võlausaldajate ees. Võlgniku

sissetulekutest rahaliste nõuete katteks deponeeritud summad on välja makstud

võlgniku (olles usaldusisiku rollis) kontole selgitusega TA. VA. A. R.J 2-21-102

pankrotinõuete katteks kogunenud raha järgmiselt: 02.05.2025 summas 5892,12 eurot

(millest 4251,67 eurot on võlausaldajatele välja makstud), 30.05.2025 418,25 eurot,

30.06.2025 489,64 eurot, 31.07.2025 549,50 eurot, 29.08.2025 497,52 eurot,

30.09.2025 547,12 eurot, 31.10.2025 544,03 eurot ja 28.11.2025 625,52 eurot.

Eelnevast tulenevalt on võlgniku kui usaldusisiku kontole laekunud pankrotinõuete

katteks kokku 9563,70 eurot, millest vaid 4251,67 eurot on võlausaldajatele välja

makstud. Seega on 5312,03 eurot jäänud võlausaldajatele välja maksmata ning

võlgnik on ärakuulamisel tunnistanud, et seda on kasutatud pere toetuseks. A. 2025.a

detsembrist on vanglale edastatud kaks nõude arestimisakti kohtutäituri poolt, millest

tulenevalt on nõuete fondist tehtud maksed kohtutäiturile.

A. eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust.

10.4.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole

võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

11. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

4/5

2-17-7515

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohus on võlgnikule 25.09.2025 kohtuistungil selgitanud tema kohustust teha

väljamaksed jaanuaris, et menetlust veebruaris lõpetada. Võlgnik kinnitas, et mõistab enda

kohustusi. Sellele vaatamata rikkus võlgnik ilma mõistlike põhjendusteta enda kohustusi,

kahjustades süüliselt võlausaldajate huve, tegemata neile väljamakseid pankrotinõuete

katteks ettenähtud vahenditest, mida ta kasutas enda ja pere tarbeks. Kohus leiab, et

võlgnik on teadlikult rikkunud PankrS § 173 lg 2-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

12. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

Võlgnik on jätnud ca pool pankrotinõuete katteks eraldatud vahenditest võlausaldajatele

välja maksmata ehkki kohus on 25.09.2025 istungil selgitanud võlgnikule tema kui

usaldusisiku kohustust väljamakseid teha. Kohtul puudub alus arvata, et menetluse

jätkumisel käituks võlgnik teisiti ning hakkaks võlausaldajate nõudeid suuremal määral

rahuldama. Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks menetluse pikendamist.

13. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus

tsiviilasjas 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik ei ole menetluses näidanud üles valmidust anda

endast parim võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on jätnud käesolevas menetluses

võlausaldajatele ettenähtud osa võlausaldajatele välja maksmata.

14. Võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning esineb PankrS § 175 lg 2 sätestatud alus kohustustest

vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS § 173 lg 2-5

sätestatud kohustust olles vähemalt hooletu ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et A. R.J tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest jätta vabastamata.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

15. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda A. R.J-i pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka A. T. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

16. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab A. T. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb A. R.J vabastada ka

usaldusisiku kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

5/5