4-26-1853/6 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-26-1853

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2026, Tallinn, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-26-1853

Kohtunik

Janika Kallin, Pavel Gontšarov, Inna Ombler

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. juuni 2026 määrus, millega jäeti Julia

Pure kaebus PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 31.03.2026

otsusele väärteoasjas nr 2302,26,002562 läbi vaatamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusalune isik Julia Pure (isikukood 48805210305),

määruskaebus

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta Julia Pure määruskaebus Harju Maakohtu 2. juuni 2026 määrusele läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse

peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise

õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või

tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25.05.2026 esitas Julia Pure Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 31.03.2026 otsusele

väärteoasjas nr 2302,26,002562.

Maakohtu määrus

2. Harju Maakohtu 2. juuni 2026 määrusega jäeti J. Pure kaebus läbi vaatamata kaebetähtaja

möödumise tõttu.

2.1 Maakohus viitas VTMS § 114 lg-le 4, mille kohaselt on väärteoasja otsust võimalik

vaidlustada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on

menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Samuti tõi maakohus välja, et

Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-99-10 p-s 16 seisukoha järgi tuleb kaebetähtaja arvutamisel lähtuda

sellest, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja

juures kättesaadav, mitte kohtuvälise menetleja otsuse (tegelikust) kättesaamise ajast.

2.2 Väärteoasja materjalidest nähtuvalt koostati väärteoprotokoll 12.03.2026, kus märgiti

üheselt, et väärteootsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 13.04.2026. J. Pure on

allkirjaga kinnitanud väärteoprotokolli koopia saamist, millega on talle otsuse tegemise aeg ja

selle vaidlustamise asjaolud teatavaks tehtud. 31.03.2026 tehtud otsuse kohaselt oli kaebuse

4-26-1853

esitamise viimane päev 28.04.2026 (st kaebuse esitamise tähtaega hakati arvestama päevast, mil

väärteoprotokolli kohaselt pidi otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav olema, s.o alates

13.04.2026).

2.3 Kohtuväliselt menetlejalt saadud info kohaselt edastati J. Purele väärteoasjas 31.03.2026

tehtud otsus selle tegemise päeval e-kirjaga menetlusaluse isiku enda antud e-posti aadressile ja

laeti üles e-toimikusse. Kohtule esitati ka meiliserveri logi väljavõte, mille kohaselt e-kiri koos

üldmenetluse otsusega on 31.03.2026 kell 14.28 jõudnud menetlusaluse isiku e-posti aadressile

xxx Seega ei olnud J. Purel takistusi otsusega tutvumisel. Samuti oli tal juurdepääs e-toimikule.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-83-08 selgitanud, et kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel

eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, st et isik tunneks ise huvi, milline on kohtuvälise

menetleja tehtud lahend, kui ta ei ole seda soovitud viisil tähtajaks kätte saanud. Kui

menetlusalune isik seda ei tee, siis kannab ta riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega.

2.4 J. Pure esitas maakohtule kaebuse 25.05.2026, s.o 27 päeva pärast väärteootsuses nimetatud

kaebetähtaja möödumist. Seega on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes ja selleks mõjuvat

põhjust omamata. Kohus võib aga kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud

kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja

ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega

kaebetähtaja ennistanud. Kuigi J. Pure ei ole kaebust esitanud tähtaegselt, ei ole ta taotlenud

kaebetähtaja ennistamist. J. Pure ei ole esitanud mõjuvat põhjust või tõendit selle kohta, mis

õigustaks kaebuse esitamise tähtaja rikkumist. Eksimus kaebekorras, mis on tingitud

tähelepanematusest või hooletusest, ei ole käsitatav sellise objektiivse asjaoluna, mis vabandaks

kaebetähtaja rikkumist ja võiks tingida kaebetähtaja ennistamist KrMS § 172 lg 2 tähenduses.

Määruskaebus

3. 16. juunil 2026 ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses palub J. Pure tühistada vaidlustatav

maakohtu määrus, lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt või alternatiivselt ennistada kaebuse

esitamise tähtaeg ning saata asi maakohtule kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks.

3.1 Kaebaja märgib, et ta ei nõustu maakohtuga, et tema kaebus oli esitatud hilinenult. Nimelt jäi

ta peale ütluste andmis ootama menetleja otsust. E-toimiku süsteemi ta praktiliselt ei kasuta ning

e-posti teel talle teadet ega otsust ei saabunud, vähemalt mitte sellist, millest ta oleks aru saanud,

et tegemist on karistusotsusega ning et selle vaidlustamiseks kulgeb seadusest tulenev tähtaeg.

3.2 Otsusest sai ta tegelikult teada alles 22.05.2026, kui temani jõudis teave rahatrahvi kohta,

millisest hetkest tekkis tal reaalne võimalus kasutada enda õigust kohtulikule kaitsele ning ta

pöördus viivitamata kohtu poole. Kaebaja leiab ka, et e-toimiku süsteemi kantud andmetel ei ole

iseseisvat otsustavat tähendust olukorras, kus isik ei ole lahendist tegelikult teada saanud.

3.3 Kaebetähtaja kulgemise hindamisel tuleb lähtuda tegelikust teadasaamisest või hinnata

asjaolusid, mis takistasid lahendist õigeaegselt teada saada. Isegi, kui kohus ei loe kaebust

esitatuks tähtaegselt, tuleks kaebetähtaeg ennistada, kuivõrd kaebajal puudus soov või eesmärk

vältida kohtulikku kontrolli või venitada menetlust. Vastupidi, pärast otsusest teada saamist

pöördus ta viivitamata kohtu poole.

3.4 Sisulisi vastuväiteid hinnatud ei ole, s.t kas talle etteheidetav väärtegu on tõendatud. Kaebuse

läbi vaatamata jätmise tulemusel jääb jõusse 560-eurone karistus ilma, et kohus oleks hinnanud

tema kaitseväiteid. See kujutab endast ebaproportsionaalset piirangut tema PS §-st 15 tulenevale

õigusele kohtulikule kaitsele ning EIÕK artiklis 6 sätestatud õigusele õiglasele

kohtumenetlusele.

Ringkonnakohtu seisukoht

4. VTMS § 2 kohaselt, kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kusjuures VTMS § 38 kohaselt

järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ning menetlustähtaja

ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Tähtaja arvutamise ja kaebetähtaja ennistamise

põhimõtted on sätestatud vastavalt KrMS §-des 171 ja 172. KrMS § 326 lg 3 lubab

4-26-1853

ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning

VTMS § 2 valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses.

5. Ringkonnakohtu hinnangul on J. Pure määruskaebus perspektiivitu ning tuleb seetõttu jätta

läbi vaatamata. Nimelt on maakohtu põhjendused J. Pure kaebuse mittetähtaegseks lugemisel ja

tähtaja möödalaskmise tõttu kaebuse läbi vaatamata jätmisel igati asjakohased ning kooskõlas

seaduse ja kohtupraktikaga. J. Pure väidab määruskaebuses, et ta sai otsusest teada alles 22.05.

(maakohtule esitatud kaebuses väitis, et 23.05. ja kaebetähtaeg on 28.05.), millisest ajast tuleks

lugeda kaebetähtaega. Selline J. Pure seisukoht ei ole aga kooskõlas seaduse ega kehtiva

kohtupraktikaga.

6. Maakohus on õigesti viidanud sellele, et eelkõige omab kaebetähtaja kulgemisel tähendust see,

millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures

kättesaadav. J. Pure ei ole väitnud, et ta otsuse kättesaamise ajast kohtuvälise menetleja juures

teadlik ei olnud. Seetõttu ei oma tegelikult tähendust, kui isik väidetavalt e-posti või e-toimiku

vahendusel otsust ei saanud. Samas on maakohus sellise kaebaja väite kummutanud kohtuväliselt

menetlejalt saadud infoga, kes esitas tõendid selle kohta, et edastas otsuse tegemise päeval otsuse

e-posti teel isiku enda antud e-posti aadressile ja pani selle ka e-toimikusse üles. Selle

kinnituseks esitati meiliserveri logi väljavõte.

7. Kuigi J. Pure pidi möönma, et maakohtule kaebuse esitamise ajaks oli kaebetähtaeg

möödunud, ta kaebetähtaja ennistamist ei taotlenud. Maakohus hindas määruses aga juba sedagi,

et mõjuvat põhjust kaebetähtaja möödalaskmiseks polnud, sest kaebuses ei sisaldunud mõjuva

põhjuse olemasolu ega tõendit, mis õigustaks kaebetähtaja rikkumist. Sisuliselt leidis maakohus

põhjendatult, et J. Pure enda passiivsus otsuse kättesaamisel, millega ta muutis küsitavaks

kaebuse tähtaegse esitamise, ei õigusta kaebetähtaja möödalaskmist. Kaebaja ei ole ka

ringkonnakohtule esitatud kaebuses välja toonud midagi, mis taolise maakohtu arvamuse

kummutaks. See, et kaebaja ei soovi rahatrahvi tasuda ja soovib seetõttu väärteoasja sisulist läbi

vaatamist, ei tähenda seda, et ta ei peaks enda kaitseõiguse realiseerimiseks järgima

nõuetekohast kaebekorda.

8. Toodud olukorras ei olnud maakohtul muud võimalust, kui jätta isiku kaebus läbi vaatamata.

Maakohtule ei ole alust midagi ette heita. Kokkuvõttes puudub kaebuse pinnalt alus maakohtu

otsustuse ümber hindamiseks.

9. Arvestades eeltoodut ei pea ringkonnakohus vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada

määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab, et esitatud määruskaebus on ilmselt

põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/