3-26-1478/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1478

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba V.H

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16. mai 2026. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet,

esindaja Siiri Sepa

Puudutatud isik – V.H,

esindaja v.adv Anu Toomemägi-Kivistik

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.H määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse V.H määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16. mai 2026. a

määruse peale haldusasjas nr 3-26-1478.

2. Jätta V.H määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. mai 2026. a

määrus haldusasjas nr 3-26-1478 muutmata.

3. Jõustunud määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 14.05.2026 Tallinna Vanasadamas kinni Maroko

Kuningriigi kodaniku V.H (sünd. xxx), kes esitas dokumentide kontrollimisel

võltsingukahtlusega Poola elamisloa. Isikul puudusid reisidokumendid ja 15.05.2026 vestlusel

selgus, et isik saabus Schengeni alale ebaseaduslikult Valgevenest ning tema eesmärk oli

jõuda vanemate juurde Saksamaale. Euroopasse jõudmiseks maksis isik smugeldajatele 2000

USD.

3-26-1478

2. Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tallinna Halduskohtule 15.05.2026 taotluse anda

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel luba isiku kinnipidamiseks ja

tema kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks. Isik avaldas halduskohtu 16.05.2026

istungil soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. PPA muutis 16.05.2026 kohtuistungil oma

taotlust ning palus anda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361

lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel luba paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni kaheks kuuks. Kuna

isik esitas istungil suulise rahvusvahelise kaitse taotluse, siis ei ole PPA-l võimalik selgitada

kohe välja taotluse asjaolusid. Isiku puhul esineb VSS § 68 p 2 kohane põgenemisoht, sest ta

esitas PPA-le võltsitud dokumendi (Poola elamisloakaardi). Samuti esineb isiku põgenemise

oht VSS § 68 p 6 järgi, sest isiku puhul tuvastatud asjaolud annavad alust järeldada, et ta ei

soovi naasta Marokosse, vaid jääda edasi Schengeni alale. Isikul on teadmised ja oskused

Schengeni alal ebaseaduslikult liikumiseks ning tema eesmärk on jõuda vanemate juurde

Saksamaale. Vabadusse pääsedes ei teeks isik PPA-ga koostööd, vaid liiguks edasi enda

sihtriiki. Lisaks esineb VSS § 68 p 3 kohane põgenemisoht ning isiku kinnipidamine on

põhjendatud mh VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, sest isik esitas võltsitud dokumendi ja tal

puudub kehtiv reisidokument.

3. V.H selgitas halduskohtu 16.05.2026 istungil, et saabus Eestisse eesmärgiga liikuda

edasi Poola. Isiku Maroko pass on Valgevenes tema onupoja käes. Isik soovib rahvusvahelist

kaitset ja jääda Eestisse elama, kuid samas ei ole ta vastu ka Marokosse tagasi saatmisele.

4. Tallinna Halduskohus andis 16.05.2026 määrusega VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel

PPA-le loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kinnipidamise

aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.07.2026. Kuna rahvusvahelise kaitse

taotlus esitati alles 16.05.2026 kohtuistungil suuliselt, siis on ilmne, et PPA ei ole saanud teha

VRKS § 15 lg-s 1 nimetatud toiminguid. PPA-l tuleb VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollida

isiku esitatud andmete õigsust ja tema väidete usutavust ning muid asjaolusid, milleks on

vajalik isiku isiklik osalus. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kinnipidamine on lubatud kuni

rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseni (Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2023 määrus nr

3-23-246, p 9; 20.03.2023 määrus nr 3-22-1647, p 10). Isiku puhul esineb põgenemisoht

(VRKS § 361 lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-ga 6). Vaidlust ei ole, et isik ületas ebaseaduslikult

Valgevene-Läti-Eesti piirid ning ei taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis,

samuti mitte Eestis kinnipidamisel, vaid alles 16.05.2026 kohtuistungil. See viitab

rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamise kahtlusele. Isiku ütlused on vastuolulised, sest

varasemalt on ta selgitanud, et soovis minna Saksamaale, kuid kohtuistungil väitis, et soovis

minna Poola. Põgenemisohtu suurendab see, et isikul puuduvad Eestiga igasugused

majanduslikud või perekondlikud sidemed ja tema tegelik eesmärk näib olevat majanduslikult

parem elu. Tõenäoliselt ei oleks isik vabaduses viibides enam PPA-le kättesaadav

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.

Põgenemisohtu tõttu ei saa kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid ning tõhusate

alternatiivide puudumist arvestades on isiku kuni kaheks kuuks KPK-sse paigutamine

proportsionaalne meede.

5. V.H palub 01.06.2026 määruskaebuses (täiendatud 12.06.2026) tühistada halduskohtu

16.05.2026 määrus ning uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta KPK-st

või alternatiivselt asendada kinnipidamine leebema järelevalvemeetmega. KPK-s

kinnipidamine ei ole vältimatult vajalik ega proportsionaalne. Isik võiks rahvusvahelise kaitse

menetluse ajal elada rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses. Pelgalt rahvusvahelise

kaitse taotluse esitamise faktist ei saa tuletada isiku põgenemise ohtu. Isikul Eestiga sidemete

puudumine mitte ei suurenda, vaid hoopis vähendab tema võimalusi riigist põgeneda. Kuna

isik räägib üksnes araabia keelt, sai ta oma õigustest ja võimalustest lõplikult aru alles

2(4)

3-26-1478

16.05.2026 kohtuistungil ning taotluse hilisest esitamisest ei saa seetõttu järeldada süsteemi

kuritarvitamist. Isik on huvitatud sellest, et tema taotluse asjaolud saaks välja selgitatud ning

ta avaldas istungil valmisolekut kodumaale naasta, kui siiski leitakse, et ta ei saa Eestisse

jääda. Kinnipidamise asemel saaks rakendada leebemaid järelevalvemeetmeid, mis riivavad

isikuvabadust vähem.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Kuna määruskaebus ei

sisalda uusi sisulisi väiteid, siis ei pea ringkonnakohus määruskaebuse kiiremaks

lahendamiseks vajalikuks küsida PPA-lt täiendavat seisukohta, vaid arvestab taotleja poolt

varem avaldatuga.

7. Kuigi 12.06.2026 jõustusid uus VRKS ja hulk muudatusi VSS-s, tuleb puudutatud isiku

määruskaebust lahendades siiski kontrollida halduskohtu 16.05.2026 määruse õiguspärasust

selle tegemise ajal kehtinud sätetest lähtudes (vt ka uue VRKS § 108). Seetõttu viidatakse

siinses määruses VRKS-i ja VSS-i sätetele redaktsioonis, mis kehtisid kuni 11.06.2026.

Samas tuleb rõhutada, et kuigi halduskohus andis isiku kinnipidamiseks loa kuni 11.06.2026

kehtinud VRKS-i alusel ja ringkonnakohus hindab loa andmise õiguspärasust samuti VRKS-i

varasemast redaktsioonist lähtudes, peetakse isikut KPK-s kinni siiski PPA otsusel ja jätkuv

kinnipidamine peab alates 12.06.2026 vastama uue VRKS-i tingimustele. Vajaduse korral on

puudutatud isikul võimalik kinnipidamist kui PPA jätkuvat toimingut vaidlustada

halduskohtus eraldi kaebusega (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.07.2025 määrus nr 3-25-

1872, p 9). Ringkonnakohus märgib siiski, et praegusel juhul asjassepuutuvad sätted ei ole

varasema seadusega võrreldes sisuliselt muutunud (vt alates 12.06.2026 kehtiva VRKS § 65

lg 1, lg 2 p-d 1 ja 2 ning lg 3 p 1).

8. PPA tugines taotluses VRKS § 361 lg 2 p-dele 1, 2 ja 4 ning viitas põgenemisohu puhul

VSS § 68 p-le 2, 3 ja 6. Halduskohus andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks VRKS § 361

lg 2 p 4 alusel ning viitas põgenemisohuga seoses VSS § 68 p-le 6. VRKS § 361 lg 2 kohaselt

võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada mh rahvusvahelise

kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui

on olemas põgenemise oht (p 4). VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht,

kui välismaalane on teada andnud või tema hoiakutest ja käitumisest järeldub, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et puudutatud isiku kinnipidamine

oli VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel põhjendatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel

tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Rahvusvahelise kaitse taotlus esitati

kinnipidamiseks loa andmist käsitleval 16.05.2026 kohtuistungil suuliselt ning puudutatud

isik jättis täpsustamata, mis põhjusel ta rahvusvahelist kaitset vajab ja miks ta koduriigis elada

ei saa (vt kohtuistungi helisalvestis alates ajamärgist 00:24:55). Seetõttu on ilmne, et PPA-l

tuleb isiku rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks teha täiendavaid menetlustoiminguid.

Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et isiku põgenemise ohu saab tuvastada VSS

§ 68 p 6 alusel. Isik väitis 16.05.2026 kohtuistungil, et ta ei ole Marokosse tagasisaatmisele

vastu, kui tal ei lubata jääda Eestisse, kuid isiku Eestisse saabumise asjaolusid (ebaseaduslik

piiriületus, smugeldajate abi ja võltsitud dokumendi kasutamine – dtl 19–22) ning tema välja

toodud reisi eesmärki (s.o jõuda Saksamaale vanemate juurde) arvestades on alust arvata, et

3(4)

3-26-1478

KPK-st vabastamise korral ei jääks isik Eestisse ootama taotluse menetlemise tulemust, vaid

liiguks tõenäoliselt edasi ja püüaks jõuda Saksamaale. Isik oli 15.05.2026 küsitlusel (dtl 11–

15) väljendanud PPA-le vastumeelsust Marokosse naasmisele ja soovis minna vanemate

juurde Saksamaale. Isiku põgenemise ohtu ei ole järeldatud üksnes rahvusvahelise kaitse

taotluse esitamisest alles 16.05.2026 kohtuistungil, vaid see on olnud üheks asjaoluks

kogumist, mis on tinginud kahtluse, et isiku puhul võib olla tegemist rahvusvahelise kaitse

süsteemi kuritarvitajaga. Seejuures ei saa pidada usutavaks, et puudutatud isik sai

keelebarjääri tõttu oma õigustest aru alles kohtuistungil, sest PPA esitatud dokumentidest

nähtuvalt on araabia keele tõlk olnud nii isiku 14.05.2026 kinnipidamise kui ka 15.05.2026

küsitlemise juures (mõlemal juhul sama tõlk) ning küsitluse protokollist nähtuvalt on isik

kinnitanud, et tal ei ole tõlgist arusaamisega mingeid raskusi. Samuti ei saa nõustuda, et

Eestiga sidemete puudumine pigem vähendab tõenäosust, et KPK-st vabastamise korral

lahkuks isik Eestist. Ilmselt on sellega peetud silmas, et Eestis ei ole isikul kedagi, kes võiks

tal aidata põgeneda. See argument ei ole asjakohane, sest isik on 15.05.2026 küsitlusel ise

selgitanud, et leidis Valgevenest lahkumiseks ja ebaseaduslikult Leedusse sisenemiseks

abilised Telegrami suhtlusrakenduse kaudu (st ei vajanud selleks kohapeal elavaid sõpru või

tuttavaid). Puudutatud isikul ei oleks ülemäära keeruline korraldada enda lahkumist ka

Eestist.

10. Kuna isiku kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel koosmõjus VSS

§ 68 p-ga 6, siis ei ole vaja analüüsida, kas kinnipidamine saanuks olla põhjendatud ka VRKS

§ 361 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel ning kas põgenemisohu tuvastamisel võisid asjakohased olla ka

VSS § 68 p-des 2 ja 3 toodud asjaolud.

11. Puudutatud isiku kuni kaheks kuuks KPK-sse paigutamist ei ole alust hinnata

ebaproportsionaalseks. Tegemist on isiku esmakordse KPK-sse paigutamisega ning ka

taotluse läbivaatamise tähtaega arvestades (VRKS § 181 lg 1 kohaselt lahendatakse taotlus

üldjuhul kuue kuu jooksul) ei ole alust hinnata kinnipidamist ebaproportsionaalselt pikaks (sh

ei saa PPA-le heita ette menetluse venitamist). Toimikust ei nähtu ja ka isik ei väida, et tal

esineks sedalaadi terviseprobleeme, mis välistaksid KPK-s kinnipidamise. Samuti puuduvad

andmed, et isiku KPK-s kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse kaalutlustega. VRKS

§ 29 lg-s 1 toodud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab prognoosi, et isik järgib PPA

poolt seatavaid reegleid, kuid puudutatud isiku suhtes tuvastatud põgenemisoht ei anna selleks

alust.

12. Eelneva põhjal jääb V.H määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

16.05.2026 määrus muutmata.

13. Puudutatud isikule määruskaebuse menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadi

taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

14. Kuna määrus sisaldab andmeid rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse

avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3;

alates 12.06.2026 kehtiva VRKS § 9 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)