3-26-1633/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

22.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1633

Haldusasi

N.R-i kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.03.2026

korralduse nr 12.2-3/068808-1 ja 07.05.2026

vaideotsuse nr 6-1/6257-2 tühistamiseks ning

vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – N.R, esindaja Indrek Põder

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aldi Alev

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.06.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

N.R-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse N.R-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.06.2026 määruse

resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-26-1633.

2. Jätta N.R-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.06.2026

määruse resolutsiooni punkt 1 haldusasjas nr 3-26-1633 muutmata.

3. Jätta N.R-i taotlus määruskaebuse tagamiseks läbi vaatamata.

4. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) teavitas 26.01.2026 teatega N.R-i (kaebaja), et on alustanud

tema 2023. a tulude deklareerimise ja tulumaksu tasumise kontrolli menetlust.

2. MTA andis 25.03.2026 korraldusega nr 12.2-3/068808-1 kaebajale teada, et jätkab

26.01.2026 teatega alustatud residendist füüsilise isiku 2023. a tuludeklaratsioonil

deklareeritud andmete õigsuse kontrolli, mis hõlmab tulude, sh finantstulude deklareerimist ja

3-26-1633

sellelt tulumaksu tasumise õigsust. Korralduses selgitati, et maksuhalduri andmetel on N.R

teinud maksustamisperioodil 2023 väärtpaberitehinguid, kuid jätnud tehingutest saadud kasu

deklareerimata. Korraldusega kohustati kaebajat esitama: 1) kõikides Eesti pankades asuvate

pangakontode (sh tava-, investeerimis-ja väärtpaberikonto) väljavõtted filtreerimata kujul

perioodi jaanuar˗detsember 2023 osas; 2) Interactive Brokers Central Europe Zrt (01.01.2024

alates Interactive Brokers Ireland Limited) kontode, sh konto U54533767 ja U7771653

väljavõtted perioodi jaanuar˗detsember 2023 osas; 3) lepingud (ka need lepingud, mis on

sõlmitud varem, kuid mis kehtisid ja mida täideti kontrollitaval perioodil); 4) muud

dokumendid, mida kaebaja peab 2023. a tulude väljaselgitamisel ja kindlakstegemisel

oluliseks. Samuti kohustati kaebajat andma suulist ja kirjalikku teavet kontrolliobjekti

puudutavates küsimustes. Korralduses hoiatati, et sellega pandud kohustuste tähtajaks täitmata

jätmisel on maksuhalduril õigus rakendada sunniraha, mille suurus on suulise/kirjaliku teabe

andmata jätmisel esimesel korral 225 eurot ning dokumentide esitamata jätmisel esimesel

korral 225 eurot (maksukorralduse seaduse (MKS) § 67 lg 1), ning sunniraha võidakse

rakendada korduvalt kuni haldusaktiga taotletava eesmärgi saavutamiseni (MKS § 135 lg 1).

3. Kaebaja esitas korraldusele vaide, mille MTA jättis 07.05.2026 vaideotsusega nr 6-

1/6257-2 rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 01.06.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 25.03.2026 korralduse

nr 12.2-3/068808-1 ja 07.05.2026 vaideotsuse nr 6-1/6257-2 tühistamiseks ning MTA

kohustamiseks piiritlema teabe nõudmist vältimatult vajalike ja asjakohaste dokumentidega.

Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse nõudega peatada vaidlustatud

korralduse täitmine kuni käesolevas haldusasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Filtreerimata

pangaväljavõtete esitamine tähendab kaebaja eraelu puutumatust puudutavate andmete

lõplikku avaldamist haldusorganile. Kui korraldus tunnistatakse hiljem õigusvastaseks, ei ole

andmete konfidentsiaalsuse riivet enam võimalik heastada. MTA on teinud kaebajale hoiatuse

sunniraha rakendamiseks. Sunniraha sissenõudmine ajal, mil korralduse õiguspärasus on

kohtuliku kontrolli all, põhjustaks kaebajale põhjendamatut varalist kahju.

5. MTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Ei ole võimalik järeldada, et

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneksid kaebajale pöördumatud tagajärjed. Kui

kontrolli objekt on isiku üldine varaline seisund ja tulude piisavus kulutuste katmiseks, on

kõik tehingud asjakohased ning nende eraldi põhjendamine tehingute kaupa enne konto

väljavõtete nägemist on objektiivselt võimatu. Kuna korralduse sisuks on isiku 2023. a

kõikide tulude (sh finantstulude) kontroll, ei ole siseriiklike kontode väljavõtete nõudmine

ülemäärane ja on asja lahendamiseks vajalik. Nõue esitada pangakonto väljavõtted

filtreerimata kujul on põhjendatud asjaoluga, et maksuhalduril peab olema võimalik

kontrollida tehingute terviklikkust. Osaline andmete esitamine ei võimalda kontrollida

maksuasjaolusid ammendavalt. Kui maksukohustuslane filtreerib andmeid ise, võtab ta

maksuhaldurilt pädevuse otsustada tõendi asjakohasuse üle. See takistaks kontrollimast, kas

filtreeritud tehingute vahele on peidetud maksuõiguslikult olulisi siirdeid (varjatud tulu).

Maksude kogumise avalik huvi ja maksuõiguse tagamine kaalub üles isiku huvi teabe

konfidentsiaalsuse osas, eriti kuna maksuhaldurile kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus

(MKS §-d 26˗30), mis välistab andmete ebaseadusliku leviku kolmandatele isikutele.

Vaidlustatud korralduse lisas toodud küsimused on konkreetsed ja neile vastamine ei tohiks

olla keeruline. Kaebajale on antud võimalus esitada tõendeid, millised on teada ainult temale

ning on maksukohustuse määramisel või vähendamisel asjakohased. See teenib kaebaja huve,

ennetamaks ebaõigeid järeldusi puuduliku info põhjal. Seega on pangakonto väljavõtete ja

dokumentide analüüsimine maksumenetluses ilmselgelt vajalik ja põhjendatud, vastasel juhul

pole maksuhalduril võimalik õige maksukohustuse tuvastamine. Avalik huvi kaalub üles

kaebaja õiguste riive.

2(6)

3-26-1633

6. Tallinna Halduskohus jättis 03.06.2026 määruse resolutsiooni p-ga 1 esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Riigikohus leidis 28.01.2026 otsuses nr 3-21-1530, et

pangakonto väljavõtte edastamine riivab isiku eraelu puutumatust ning informatsioonilist

enesemääramisõigust. Riive intensiivsust mõjutab olulisel määral nii see, kui pika

ajavahemiku kohta isiku pangakonto väljavõtet nõutakse, kui ka see, kas nõutavat teavet on

mingite kriteeriumide alusel piiritletud või nõutakse seda kõigi tehingute kohta. Konto

väljavõte võimaldab teha isiku eraelu ja käitumisharjumuste kohta kaugeleulatuvaid järeldusi.

Pangakonto väljavõttel kajastatud andmed on lisaks käsitatavad isikuandmetena isikuandmete

kaitse üldmääruse (IKÜM) art 4 p 1 mõttes. Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida IKÜM II

peatükis ette nähtud isikuandmete töötlemise põhimõtteid ning tagada III peatükis sätestatud

andmesubjekti õiguste kaitse. Isikuandmeid tuleb koguda üksnes vajalikus ulatuses ning

tagatud peab olema tõhus kaitse andmete kuritarvitamise ohu eest. Seega on õige kaebaja

järeldus, et maksuhalduri nõutud pangakonto väljavõtete esitamine riivab kaebaja eraelu

puutumatust ja informatsioonilist enesemääramisõigust.

Samas ei ole iga eraelu riive käsitatav sellise pöördumatu kahjuna, mis õigustaks esialgse

õiguskaitse kohaldamist. Maksuhaldur kontrollib kaebaja maksude tasumise õigsust.

Maksuhalduril peab olema võimalik kontrollida tehingute terviklikkust. Osaline andmete

esitamine ei võimalda kontrollida maksuasjaolusid ammendavalt. MKS § 26 lg 1 sätestab, et

maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast

puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud

dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja

pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu

määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude

teenistus- või töökohustuste täitmisega. Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistus-

või töösuhte lõppemisega. Seega puudub oht, et kaebajaga seotud andmeid võidakse

kuritarvitada või andmed võiksid sattuda kolmandate isikute valdusesse.

Avalik huvi kaalub üles kaebaja õiguste riive. Kaebaja taotles muu hulgas esialgse õiguskaitse

kohaldamist põhjusel, et vastustaja võib rakendada sunniraha. Samas ei ole kaebaja esitanud

tõendeid, et kaebajal puudub raha sunniraha tasumiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja palub 18.06.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 03.06.2026

määruse resolutsiooni p 1 ja rahuldada uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus.

Eraelu riive on käsitatav pöördumatu kahjuna. See tekib juba hetkel, mil riigivõim saab

ligipääsu isiku tundlikule infole, sõltumata sellest, kas info lekib kolmandatele isikutele või

mitte. Filtreerimata pangakonto väljavõtted sisaldavad andmeid, mis võimaldavad teha

kaugeleulatuvaid järeldusi isiku käitumisharjumuste, terviseseisundi ja veendumuste kohta.

Isegi kui kohus tunnistab hiljem korralduse õigusvastaseks, on riiklikul ametiasutusel andmed

juba käes ning isiku informatsioonilist enesemääramisõigust ei ole võimalik tagantjärele

ennistada (vt ka isikuandmete kaitse seadus (IKS) § 14 p 5). Kui kaebaja esitab filtreerimata

väljavõtted haldusorganile, on informatsiooniline enesemääramisõigus pöördumatult riivatud.

Andmete konfidentsiaalsuse kaotus on faktiline asjaolu, mida kohtuotsus enam heastada ei

saa. MTA nõue esitada kõikide kontode filtreerimata väljavõtted olukorras, kus kontroll on

piiritletud 2023. a tuludega, rikub andmete minimaalsuse põhimõtet vastavalt IKS § 14 p-le 3.

Esialgne õiguskaitse on vajalik, et vältida olukorda, kus isik on sunnitud loovutama oma

eraelu puutumatuse ulatuses, mis ei ole maksumenetluse eesmärkide saavutamiseks

3(6)

3-26-1633

vältimatult vajalik. Kaebaja 2023. a tuludeklaratsiooni õigsuse kontrollimiseks ei ole vajalik

omada ülevaadet kõikidest kaebaja kulutustest, mis ei ole seotud tulu teenimisega. Kuna MTA

ei ole kaalunud vähem riivavaid meetmeid (nt filtreeritud väljavõtted), on riive õigusvastane.

Korralduses kõikide lepingute ja muude oluliste dokumentide nõudmine rikub õigusselguse

põhimõtet ja MKS § 46 lg 3 p-i 6, mis nõuab ettekirjutuse selget sisu. MTA on jätnud täitmata

uurimiskohustuse (MKS § 11 lg 1), delegeerides kontrolli ulatuse määramise kaebajale.

Selline ebamäärasus teeb haldusakti täitmise võimatuks ilma kaebaja õigusi ülemääraselt

kahjustamata.

Sunniraha rakendamine olukorras, kus haldusakt on vaidlustatud, tekitab kaebajale

põhjendamatut varalist survet loobuda oma põhiõiguste kaitsest. Sunniraha eesmärk ei ole

varaline karistamine, vaid kohustuse täitmisele sundimine.

Pangatehingute selgitused on käsitatavad isiku poolt edastatavate sõnumitena. PS § 43 tagab

sõnumite saladuse. Kohtu seisukoht, et avalik huvi (maksude kogumine) kaalub automaatselt

üles eraelu puutumatuse, on vastuolus PS §-ga 10, mis nõuab demokraatliku õigusriigi

põhimõtete järgimist. Korralduse täitmise peatamine ei kahjusta oluliselt avalikku huvi,

kontrolli lõpuleviimine nihkub vaid ajaliselt edasi. Kuna teabe avaldamine on pöördumatu ja

riivab intensiivselt põhiõigusi (PS § 26 ja IKS § 14), on esialgne õiguskaitse vältimatult

vajalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.

9. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse

kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse

ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida ära üksnes kaebaja oluliste õiguste

pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel

määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik. Kaebaja õiguste kõrval tuleb

samaväärselt arvestada ka avalike huvidega ja võimalike kolmandate isikute õigustega (nt

Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020 määrus nr 3-20-349, p 11).

10. Kaebaja väidetest võib aru saada nii, et tema eesmärk on vältida MTA 25.03.2026

korralduses nõutud kujul teabe ja dokumentide esitamist, kuna kaebaja hinnangul rikub see

kaebaja eraelu puutumatust (PS § 26) ja andmete minimaalsuse põhimõtet (IKS § 14 p 3).

11. Vaidlust ei ole selles, et pangakonto väljavõtte edastamine riivab isiku eraelu puutumatust

ning informatsioonilist enesemääramisõigust. Konto väljavõte võimaldab teha isiku eraelu ja

käitumisharjumuste kohta kaugeleulatuvaid järeldusi. Pangakonto väljavõttel kajastatud

andmed on käsitatava isikuandmetena IKÜM art 4 p 1 mõttes (vt ka Riigikohtu 28.02.2026

otsus nr 3-21-1530, p 66; 01.02.2021 määrus nr 3-18-1328, p 11). Eelnevast ei saa siiski

järeldada, et pangakonto väljavõtete esitamise nõude korral tuleb kohtutel alati esialgset

õiguskaitset kohaldada. Esialgse õiguskaitse kohaldamise kaalumiseks annaks alust see, kui

praeguses menetlusetapis oleks ilmne, et MTA küsib vaidlusalust teavet õigusvastaselt, ja

kaebusel seetõttu ülekaalukad eduväljavaated. Nii aga pole.

4(6)

3-26-1633

12. Maksuhalduri seadusest tulenevaks ülesandeks on kontrollida maksude arvestamise ja

tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega

sätestatud suuruses ja korras (MKS § 10 lg 2 p 1). MKS § 551 lg 1 kohaselt on maksukontrolli

eesmärk maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste täitmise kontrollimine, et selgitada välja

kõik maksukohustusega seotud asjaolud, mis võivad maksukohustust suurendada või

vähendada. Korralduse aluseks olevad MKS § 60 lg 1 ja § 62 lg 1 annavad maksuhaldurile

õiguse koguda maksukohustuslaselt suulist ja kirjalikku teavet, andmeid ja dokumente

asjaolude kohta, mis omavad maksumenetluses tähendust. Vaidlustatud 25.03.2026

korralduses on märgitud selle aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud. Arvestades, et

MTA alustas kaebaja suhtes maksukontrolli ning füüsilise isiku puhul on

maksustamisperioodiks kalendriaasta (tulumaksuseaduse § 3 lg 1), on MTA nõue ajaliselt ja

esemeliselt piiritletud (vrd Riigikohtu 01.02.2021 määrus nr 3-18-1328, p 11). Asja

materjalide põhjal ei nähtu, et maksuhaldur oleks korraldusega nõudnud dokumente ja teavet,

mis ei puudutaks kaebaja suhtes alustatud maksukontrolli. Halduskohus on õigesti selgitanud,

et kaebaja 2023. a tuludeklaratsioonil deklareeritud andmete õigsuse kontrollimiseks peab

maksuhalduril olema võimalik kontrollida tehingute terviklikkust. Korralduses on selgitatud,

et maksuhalduri andmetel on N.R teinud maksustamisperioodil 2023 väärtpaberitehinguid,

kuid jätnud tehingutest saadud kasu deklareerimata. Kaebaja 2023. a tuludeklaratsioonil

kajastatud andmete õigsuse kontrollimisel on vajalik uurida muu hulgas kaebaja

pangakonto(de) väljavõtteid. Pangakonto väljavõttest nähtuvad ülekanded ja nende sisu. Selle

alusel saab analüüsida kaebaja tulude, sh finantstulude deklareerimist ja sellelt tulumaksu

tasumise õigsust. Kaebaja poolt filtreeritud väljavõtete esitamine ei võimaldaks maksuhalduril

kontrollida maksustamise aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas maksukohustuslane on

varjanud maksustatava tulu saamist. Kohtumenetluses seni esitatud dokumentide pinnalt pole

esialgsel hinnangul võimalik järeldada, et MTA oleks tõendite nõudmisel ilmselgelt eksinud

ning tegutsenud vastuolus PS §-ga 26 või IKS § 14 p-s 3 sätestatud põhimõttega. Kui kaebajal

ei ole võimalik küsitud teavet/dokumente esitada, tuleb selliselt koos vastavate selgitustega

korraldusele ka vastata. Korralduse täitmisel ei ole vaja selgitada eraelulisi asjaolusid, mis ei

seondu isiku maksukohustusega. Kaebaja eraelu kaitset tagatakse ka selle kaudu, et

maksuhalduril, tema ametnikel ja töötajatel lasub kohustus hoida saladuses maksukohustuslast

puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated jm dokumendid),

mida saadakse muu hulgas seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise käigus (MKS §

26). Selline kohustus ei lõppe teenistus- või töösuhte lõppemisega. Seega välistab

maksuhalduri ametisaladuse hoidmise kohustus andmete ebaseadusliku leviku kolmandatele

isikutele.

13. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist ka põhjusel, et vaidlustatud korralduses

on kaebajale tehtud sunniraha hoiatus. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk ei saa olla

kaebaja kaitsmine korralduse täitmata jätmise tagajärgede (sh sunniraha sissenõudmine) eest,

kui vaidlustatud haldusaktiga pandud kohustuse täitmise nõudmine ei ole selgelt

õigusvastane. Kaebaja ei väida, et hoiatuses märgitud sunniraha oleks ülemäära koormav.

Kohustus tasuda sunniraha tekib alles siis, kui korraldus jäetakse tähtajaks täitmata ning MTA

asub sunniraha rakendama. Kui korraldus osutub kohtumenetluse tulemusel õigusvastaseks,

on kaebajal võimalik sunniraha ja selle rakendamisega seotud kahju tagasi nõuda. Sama

kehtib ka muu potentsiaalselt tekkida võiva kahju osas.

14. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuigi esialgse õiguskaitse vajadust võib

möönda ning kaebust pole menetluse varase staadiumi tõttu põhjust pidada ilmselgelt

perspektiivituks, on esialgse õiguskaitse vajadus ja kaebuse eduväljavaated vähesed ega tingi

esialgse õiguskaitse kohaldamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib ka oluline

5(6)

3-26-1633

avalik huvi maksude kogumise ja maksuõiguse tagamise vastu (vt Riigikohtu 30.04.2013

määrus nr 3-3-1-4-13, p 22).

15. Määruskaebuses on esitatud taotlus määruskaebuse tagamiseks. HKMS § 208 lg 2 järgi

võib määruskaebust läbivaatav ringkonnakohus enne määruskaebuse lahendamist

määruskaebust tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise või kohaldada muid

esialgse õiguskaitse vahendeid. Kuna ringkonnakohus lahendas määruskaebuse sisuliselt, jääb

taotlus määruskaebuse tagamiseks läbi vaatamata.

16. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.06.2026

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)