4-26-1214/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2026. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

4-26-1214

Kohtunik

Markus Kärner

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. mai 2026. a määrus, millega kohus

jättis läbi vaatamata Ivan Shumskiy kaebuse kohtuvälise

menetleja väärteootsusele

Määruskaebuse esitaja

kaitsja T.G

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta Harju Maakohtu 25. mai 2026 määrus muutmata ja kaitsja T.G määruskaebus

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 192 lg-st 1¹ ja VTMS § 193 lg-st 1 tulenevalt esitatakse

määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal

kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune

isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 25. märtsi 2026 otsusega asjas nr 2302,26,002700 karistati

Ivan Shumskiyt liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

2. I. Shumskiy esitas 6. aprillil 2026 Harju Maakohtule venekeelse e-kirja.

3. Harju Maakohus käsitas I. Shumskiy e-kirja kaebusena PPA 25. märtsi 2026. a otsusele ning

jättis selle 7. mai 2026. a määrusega käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, s.o

10 päeva alates määruse kättesaamisest. Maakohus tõi muu hulgas välja, et kaebus peab olema

eestikeelne, allkirjastatud, sisaldama kontaktandmeid, otsuse teinud kohtuvälise menetleja

andmed. Ühtlasi selgitas kohus, et I. Shumskiy ei kõrvalda tähtaegselt puudusi, jääb kaebus

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 118 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

4. I. Shumskiy sai maakohtu käiguta jätmise määruse avaliku e-toimiku vahendusel kätte samal

päeval, s.o 7. mail 2026.

4-26-1214

5. 12. mail 2026 esitas I. Shumskiy maakohtule elektrooniliselt uue kaebuse pdf-vormingus.

Maakohtu määrus

6. Harju Maakohus jättis 25. mai 2026. a määrusega VTMS § 118 lg 2 p 3 alusel I. Shumskiy

kaebuse läbi vaatamata, kuna ta ei kõrvaldanud tähtaegselt kaebuse puudusi. Kohus märkis, et

kuna I. Shumskiy sai käiguta jätmise määruse kätte 7. mail 2026, tuli tal puudused kõrvaldada

hiljemalt 17. maiks 2026. Maakohus tõi välja, et selle tähtaja jooksul esitas I. Shumskiy küll

uue eestikeelse kaebuse, ent jättis kõrvaldamata olulised puudused. Nimelt oli kaebus endiselt

allkirjastamata, I. Shumskiy oli jätnud märkimata, kas ta soovib asja arutamist kohtuistungil

ning kaitsja kaasamist menetlusse, tunnistajaid üle kuulata. Samuti märkis kohus, et I.

Shumskiy ei esitanud põhjendatud taotlust kaebetähtaja ennistamiseks. Maakohus tõdes, et

kuna I. Shumskiy neid puudusi ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks ega taotlenud tähtaja

pikendamist, tuleb tema kaebus jätta läbi vaatamata.

Määruskaebus

7. Määruskaebuses taotleb kaitsja maakohtu määruse tühistamist ning I. Shumskiy kaebuse

tagastamist maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult

järgmised. I. Shumskiy pöördus õigeaegselt kohtusse ja väljendas soovi otsust vaidlustada.

Lisaks püüdis ta puudusi kõrvaldada. Seetõttu ei ole kaebuse läbi vaatamata jätmine

proportsionaalne menetuslik tagajärg. I. Shumskiy ei ole jurist ja valdab eesti keelt piiratud

ulatuses. Pärast käiguta jätmise määrust esitas ta eestikeelse parandatud kaebuse. I. Shumskiy

ei loobunud kaebeõigusest. Ta ei eiranud kohtu korraldusi pahatahtlikult. Kaebuse sisust on

arusaadav vaidlustatav otsus ja taotlus. Parandatud kaebus jäi allkirjastamata, ent mitte soovist

kohtu nõudeid eirata. I. Shumskiyl puudusid vajalikud teadmised menetlusnõuete korrektseks

täitmiseks. Ta kõrvaldas osa kaebuse puuduseid. I. Shumskiyle tulnuks anda täiendav

võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Riigikohus on märkinud, et väärteomenetluses tuleb

hinnata ka isiku tegelikku võimet menetluses toimuvat mõista ja enda õigusi kaitsta,

arvestades tema teadmisi ja asjaolusid. I. Shumskyle ei antud tegelikku ja mõistlikku

võimalust kasutada põhiseaduslikku õigust kohtulikule kaitsele. Lisaks on põhjendamatu

maakohtu viide kaebetähtaja ennistamise taotluse puudumisele. I. Shumskiy esitas kaebuse

maakohtule 6. aprillil 2026, s.o tähtaegselt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus jätab kaitsja määruskaebuse rahuldamata ja kohtumääruse muutmata.

9. Määruskaebuse põhitees on, et I. Shumskiy näitas piisavalt üles tahet kõrvaldada kaebuse

puuduseid ning osaliselt kõrvaldamata jäänud puudused ei olnud sedavõrd olulised, et

õigustanuks tema kaebuse läbi vaatamata jätmist.

10. Kohtupraktikas on leitud, et vähemalt osa väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-s 115

sätestatud nõuetest on formaalsed, st need ei takista kaebuse sisulist läbivaatamist (nt VTMS §

115 lg 2, § 115 lg 5 p 1; vt TlnRngK 01.06.2026, 4-26-1176, p-d 11-18; TlnRngK 26.03.2026,

4-26-180, p 10.1; TlnRngK 02.06.2022, 4-21-1214, p 7, arvutivõrgus avalikustamata;

TrtRngK 03.08.2023, 4-23-1110, p 14). Sedalaadi puudusteks võivad olla nt kaebuses

menetlusliigi või kaitsja osavõtu märkimata jätmine. Käsiloleval juhul heitis maakohuski I.

Shumskyile ette neid kaebuse puudusi. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et pelgalt

need puudused ei oleks andnud maakohtule alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Samuti

2(3)

4-26-1214

nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et maakohus heitis kaebetähtaja ennistamise taotluse

esitamata jätmist I. Shumskiyle ette põhjendamatult.

11. Eelmärgitule vaatamata loeb ringkonnakohus oluliseks puuduseks, millest maakohus ka

teavitas I. Shumskiyt käiguta jätmise määruses, ent mille ta jättis kokkuvõttes kõrvaldamata,

kaebuse allkirjastamata jätmist. Allkiri kinnitanuks maakohtule, et kaebuse on esitanud I.

Shumskiy kui kaebeõigust omav isik. Tegemist on edasikaebustele kehtiva elementaarse

nõudega, s.o mitte vähetähtsa kaebuse puudusega või kohtu poolt uurimispõhimõtte alusel

lahendatava menetlusliku olukorraga. On tõsi, et I. Shumskiy reageeris maakohtu käiguta

jätmise määrusele ning esitas uue eestikeelse kirja, seekord .pdf vormingus, kuid jättis ka selle

allkirjastamata. I. Shumskiyl oli puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva, s.o piisavalt. Juhul,

kui I. Shumskiy ei olnud teadlik, mida kujutab endast digitaalse allkirjastamise võimalus,

olnuks tal võimalus esitada ka omakäeliselt allkirjastatud kaebus. Ringkonnakohtu hinnangul

pole I. Shumskiy toonud kohtu ette põhjendusi, miks ta kaebust ei allkirjastanud või seda

allkirjastada ei saanud. Ringkonnakohtul pole põhjust arvata, et I. Shumskiyl puudus selleks

tehnilise võimalus ja võimekus, kuivõrd määruskaebusele on lisatud just tema poolt

digitaalselt allkirjastatud volikiri. Ringkonnakohus mõistab, et praeguseks on selge, et kaebuse

esitaja oli I. Shumskiy, ent see ei väära järeldust, et maakohtu nõutud ajaks I. Shumskiy oma

kaebust ei allkirjastanud, mistõttu oli maakohtul õigus jätta kaebus läbi vaatamata. Ka kohtu

ressurss on väärtus, mida tuleb kaitsta. Maakohus tegi, mis nõutav, et võimaldada kaebus

allkirjastada ning tagada I. Shumksiyle võimalus kohtuvälise menetleja otsuse

vaidlustamiseks: ta andis tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ning teavitas, et puuduste

kõrvaldamata jätmisel jäetakse kaebus läbi vaatamata. Enamat seadus maakohtult ei nõua.

12. VTMS § 118 lg 2 p 3 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse,

kui kaebaja ei ole tähtaegselt kõrvaldanud kaebuse puudusi. Maakohus jättis I. Shumskiy

puudustega kaebuse seega õigustatult läbi vaatamata. Seetõttu on kohtumäärus seaduslik ja

põhjendatud. Nii jääb Harju Maakohtu 25. mai 2026 määrus VTMS § 147 lg 1 p 1, § 194 lg 3

ja § 196 lg 2 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)