2-26-9878/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2026, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-9878

Tsiviilasi

B.B hagi H.B ja L.D vastu pärandvara ühisuse

lõpetamiseks

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B.B (isikukood XXX)

Kostja I: H.B (isikukood XXX)

Kostja II: L.D (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud B.B kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. B.B (hageja) esitas 4. mail 2026 Tartu Maakohtule hagi (pealkirjastatud kui avaldus),

milles palub lõpetada ühisvara, H.B ja L.D.

Hagi kohaselt on xxxx Vallavalitsuse 18. veebruari 2026 korraldusega alustatud xxxx vallas,

xxxxx külas asuva xxxx katastriüksust xxxxx:xxx:xxx ostueesõigusega erastamise menetlus.

Ehitise ühisomanikud on pärimistunnistuse alusel R. H.B, H.B, B.B ja L.D. Viimase elukoht

on teadmata, väidetavalt viibib ta pikemalt xxxxx. See asjaolu takistab maa erastamise

läbiviimist, kuna maa erastamise lepingulise peavad allkirja andma kõik ühisomanikud.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta

hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud

muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagi

menetlusse ka siis, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt märgitakse (hagi)avalduses avaldaja selgelt väljendatud

nõue (hagi ese) ja avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Sama paragrahvi

lõike 1 punkti 3 kohaselt lisatakse avaldusele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid

asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

4. Kohus leiab, et hagi ei vasta TsMS §-s 363 sätestatud vorminõuetele. Selliselt ei nähtu

hagist selgelt väljendatud nõuet – hagist ei selgu, mil viisil tuleks pärandvara lõpetada. Samuti

on kohtu hinnangul puudulikud ka avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud. Kohus saab

hagejast aru selliselt, et hageja soovib pärandvara lõpetamist seetõttu, et ühe pärija (L.D)

asukoht on teadmata, samuti ei soovi teine pärija (H.B) pärandamisest osa võtta (viimane

nähtub hageja e-kirjast, mitte hagist), kuid maa erastamise lepingule peavad alla kirjutama

kõik pärijad. Kohtule jääb praegusel ajal arusaamatuks, kuidas pärandvara ühisuse lõpetamine

aitab kaasa sellele, et maa erastamise lepingule saaksid kõikide pärijate allkirjad või kas

pärandvara ühisuse lõpetamisel ei pea kõik pärijad maa erastamise lepingule alla kirjutama.

Seega on kohtu jaoks arusaamatu, kuidas hagi aitaks hageja eesmärki saavutada.

Kohus märgib, et kui üks pärijatest ei soovi pärandamisest osa võtta, on tal võimalik

võõrandada oma osa teisele pärijale. Kui ühe pärija asukoht ei ole teada, on võimalik määrata

pärandvara hooldaja (pärimisseaduse § 112). Kohtu hinnangul on hagejal mõistlik pöörduda

õigusabi saamiseks õigusteadmistega isiku poole.

5. Kohtule nähtavalt ei ole hagilt tasutud ka riigilõivu.

6. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esitatud hagi ei vasta TsMS § 363

menetlusdokumendile sätestatud vormi- ja sisunõuetele, mistõttu ei ole võimalik seda

menetleda. Kohus leiab, et esitatud hagi on nii ulatuslike vormiliste ja sisuliste puudustega, et

mõistlik ei ole anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid selle menetlusse võtmisest tuleb

keelduda. Kooskõlas TsMS §-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus

lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kui hagi

on esitatud selliste puudustega, et puuduste kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus

menetlusdokument, siis ei ole põhjendatud anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks,

vaid on lubatud hagi menetlusse võtmisest keelduda (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu määrus

tsiviilasjas nr 2-19-9416). Ka praegusel juhul tooks puuduste kõrvaldamise kaasa sisuliselt

vajaduse uue hagi koostamiseks. Seetõttu pole põhjendatud hagis olevate puuduste

kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmine.

7. Eelneva tõttu jätab kohus TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 ning § 371 lg 2 p 2 alusel

menetlusse võtmata.

8. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad kulud hageja kanda. Kuivõrd menetluskulusid ei ole

tekkinud, ei määra kohus kulusid kindlaks.

9. TsMS § 372 lg 6 järgi kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

10. TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse

ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik