1-26-4489/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-26-4489

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2026, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-26-4489 (26233000616)

Kohtunik

Mari-Liis Avikson

Kohtuistungi sekretär

Aleksa Malkova

Tõlk

Riina Palmi

Kriminaalasi

V.L

süüdistuses

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi,

kokkuleppemenetluse korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin

Süüdistatav

V.L

isikukood XXX; elukoht XXX ; Eesti Vabariigi kodakondsus;

XXX; emakeel – vene keel; ei tööta, plaanib lähiajal tööle asuda

Kriminaalkorras karistamata

Tõkendit ei ole kohaldatud

Määratud kaitsja

vandeadvokaat Andrei Matvejev

Seaduslik esindaja

J.V

Kohtuistungi toimumise aeg

18.06.2026

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248-249 ja §-dest 306, 308, 310, 311

ja 313 maakohus otsustas:

Tunnistada V.L süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 ning KarS § 87 lg 1 p 1 alusel kohaldada V.L-i

suhtes mõjutusvahendina hoiatust.

KarS § 87 lg 1 p 10 alusel kohustub V.L 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

asuma ametlikult tööle või alustama õpinguid üldkeskhariduse või kutsekeskhariduse

omandamiseks.

1-26-4489

Kohtuotsuse avalikustamisel kohaldada KrMS § 408¹ lg 2 sätteid.

Menetluskulud:

KrMS § 179 lg 3 kohaselt alaealisele V.L-ile KarS § 87 lg 1 alusel mõjutusvahendi

kohaldamisel sundraha ei määrata.

Vastavalt KrMS § 180 lg 3 vabastada V.L menetluskulude tasumisest, jättes kaitsjatasu

kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 386, 88 eurot ning kaitsjatasu

kohtumenetluses osutatud õigusabi eest Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning

süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas

1. Alaealist V.L-i süüdistatakse selles, et ta 01.05.2026 kella 20.00 paiku Narvas Võidu

prospekt 8 asuva kortermaja juures ehk korrakaitseseaduse § 54 mõistes avalikus kohas lõi

Z.K-d käega näkku, misjärel viimane kukkus asfaldile. Seejärel lõi V.L maaslamavat Z.K-d

jalaga pea piirkonda. Eelnevalt kirjeldatud käitumisega tekitas V.L kannatanule Z.K-le

füüsilist valu. Võidu prospekt 8, Narva asuva kortermaja elanik O S nägi läbi akna löömist

pealt ning oli V.L-i käitumisest ehmunud ning häiritud.

Oma tegevusega rikkus V.L korduvalt KorS § 55 lg 1 p 1 sätestatud avalikus kohas käitumise

üldnõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud teist isikut lüüa ning käituda muul

viisil vägivaldselt.

Seega oma tahtliku tegevusega, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui

see on toime pandud vägivallaga, pani V.L toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas süüdistatava

V.L-i,

tema kaitsja

Andrei Matvejevi

ja Viru

Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkini vahel ja seadusliku esindaja J.V

juuresolekul 17.06.2026 sõlmitud kokkuleppega palub prokurör kohtul tunnistada V.L süüdi

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 87 lg 1 p 1 alusel

kohaldada V.L-i suhtes mõjutusvahendina hoiatust. KarS § 87 lg 1 p 10 alusel kohustub V.L 3

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest asuma ametlikult tööle või alustama õpinguid

üldkeskhariduse või kutsekeskhariduse omandamiseks. Kohtuotsuse avalikustamisel

kohaldada KrMS § 408¹ lg 2 sätteid. Pooled leppisid kokku ka selles, et KrMS § 180 lg 3

alusel vabastada V.L täielikult menetluskulude tasumisest, st jätta kaitsjatasu kohtueelses

menetluses osutatud õigusabi eest kokku summas 386.88 eurot ning kaitsjatasu

kohtumenetluses osutatud õigusabi eest riigi kanda. KrMS § 179 lg 3 kohaselt alaealisele V.L-

ile KarS § 87 lg 1 alusel mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata.

3. Kohtuistungil V.L avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis

vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel

avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus mõjutusvahendina temale hoiatuse

kohaldamisega ning sellega, et 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohustub ta

asuma ametlikult tööle või alustama õpinguid üldkeskhariduse või kutsekeskhariduse

1-26-4489

omandamiseks. Nõustub, et kriminaalmenetluse kulusid talt välja ei mõisteta. Ta jäi

kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka süüdistatava seaduslik esindaja oli nõus

sõlmitud kokkuleppega.

4. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet ning taotlesid kohtult kohtuotsusega

kokkuleppe kinnitamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, leiab, et tõendatud on

süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine ning tema poolt toime

pandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Seega kuulub V.L süüdimõistmisele KarS § 263 lg

1 p 1 järgi. Kohus nõustub menetluskulude osas kokkulepituga. Kohtumenetluse pooled jäid

kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult kokkuleppe kohtuotsusega

kinnitamist.

6. KrMS § 308 näeb ette, et kui kohus jõuab kriminaalasja arutamise tulemusena

järeldusele, et alaealisena või karistusseadustiku § 87 lõikes 7 sätestatud tingimustel alla

kahekümne ühe aastasena teo toimepannud isikut saab mõjutada ilma teda karistamata,

kohaldab kohus karistusseadustiku §-s 87 sätestatud mõjutusvahendeid. KarS § 87 lg 1 näeb

ette, et kohus võib vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt kuriteo toimepannud

isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või

oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada mõjutusvahendina

muuhulgas hoiatust (p 1) ning muud asjakohast isiku poolt vabatahtlikult võetavat kohustust

(p 10). Arvestades toimikus olevaid tõendeid ja kohtuistungil kuuldut, on kohus veendunud, et

kokkuleppes valitud mõjutusvahendid on süüdistatavale sobivad ning karistust mõista ei ole

vaja.

7. Kuigi KrMS §-st 245 ei nähtu otseselt, et seadusandja oleks mõelnud kokkuleppe

sõlmimisele alaealise mõjutusvahendi osas, ei keela seadus selles osas kokkuleppe sõlmimist,

kui alaealise mõjutusvahendi kohaldamine karistuse asemel on õigem. KrMS § 245 lg 1 p 9

näeb küll ette, et kokkuleppes märgitakse karistus, aga samuti näevad sama lõike p-d 6 ja 10

näiteks ette, et kokkuleppes märgitakse ka tõkend ja konfiskeerimisele kuuluv vara. Ometi on

selge, et kui tõkendit ega konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole, siis pole selles osas ka

midagi positiivset kokkuleppesse märkida ja see pole põhjus, et kokkulepet seadusevastaseks

lugeda. Käesoleval juhul veendus kohus, et karistuse mõistmise vajadus V.L-ile tõepoolest

puudub, sest süüdistatavat pole varasemalt karistatud kriminaalkorras, ta tunnistas enda süüd

ja seega kohtuotsuse kokkuleppemenetluses saab teha ilma karistuseta. KrMS § 248 lg 1 p 5

näeb ette, et kokkuleppega nõustudes teeb kohus kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise ja

talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. Kohus jääb siinkohal sama tõlgenduse

juurde ja leiab, et kui kokkuleppes on leitud, et esinevad seadusest tulenevad alused jätta

karistus kohaldamata, siis saab kohtu seisukoht kokkuleppekohase karistuse küsimuses

väljenduda selles, et ta nõustub karistuse kohaldamata jätmisega ja kohaldab alaealisele

kokkulepitud mõjutusvahendit. Ka KrMS §-st 249 nähtub, et kokkuleppemenetluse kese on

mujal kui sanktsiooni õiguslikus iseloomus, sest nimetatud säte näeb ette, et

kokkuleppemenetluse süüdimõistva kohtuotsuse põhiosas märgitakse, millises süüdistuses

kohus süüdistatava süüdi mõistab ning kokkuleppe sisu. Seda saab kohus käesolevas asjas ka

igati korrektselt teha.

8. Kohtu hinnangul on antud juhul kokkuleppemenetluse kohaldamine alaealise

süüdistatava huvides ning soodustab mitte vaid võimalikult kiiret mõjutusvahendite

kohaldamist, aga ka alaealise süüdistatava vastutustunde kasvu ning vajadust kriitiliselt

analüüsida enda käitumisakte.

9. Kohus vestles kohtuistungil süüdistatavaga, veendumaks, kas ta saab aru, millise

vastutuse ta võtab ja mille eest see tagajärg saabub. Kohtuistungil osalesid ka alaealise

1-26-4489

süüdistatava seaduslik esindaja ja kaitsja ning süüdistatava õiguste tagamise seisukohalt ei

tekkinud mingisuguseid puudujääke. Kokkuvõttes leiab kohus, et otsuse tegemine karistuse ja

mõjutusvahendi küsimuses vastavalt süüdistatava, kaitsja prokuröri kokkuleppele ei ole

vastuolus kokkuleppemenetluse reeglitega, vaid vastupidi – see on alaealise süüdistatava

huvides. Süüdistatav on aru saanud, et tema poolt toime pandud kuriteole igasugused

õigustused puuduvad ning 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tööle asumine või

õpingute alustamine üldkeskhariduse või kutsekeskhariduse omandamiseks aitab vähendada

riski, et tulevikus võib alaealine midagi samalaadset toime panna.

10. Nõuetekohane kokkulepe on saavutatud ka menetluskuludega toimimise osas. Kohus

leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni.

/allkirjastatud digitaalselt/