3-26-1784/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-26-1784

Määruse kuupäev

18.06.2026

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla kohustamiseks

taotleja koheseks ümberpaigutamiseks Viru Vanglasse

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte X-i

vabakasutuskontost ajavahemiku 15.02.2026–14.06.2026

kohta.

2. Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest.

3. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 252 lg 7).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja saadetakse teadmiseks

Tartu Vanglale.

ASJAOLUD

1. X (edaspidi ka taotleja) esitas 15.06.2026 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

Tartu Vangla kohustamiseks paigutama taotleja koheselt ümber Viru Vanglasse. Tartu Vangla

andis aprillis 2026 taotlejale teada, et ta paigutatakse ümber Viru Vanglasse. Tartu Vangla 2.

üksuse juhi sõnul on taotleja viimane, kes Viru Vanglasse paigutatakse. Taotlejal takistatakse

Tartu Vanglas jalgpalli MM vaatamist, kuid Viru Vanglas on see võimalus taotlejale koheselt

tagatud. Tartu Vangla teistel kinnipeetavatel on kambris elekter sisse lülitatud ööpäev läbi,

kuid taotlejale seda ei võimaldata. Taotleja hinnangul oleks vajalik julgeoleku tagamiseks

paigutada teda Viru Vanglasse. Samuti selleks, et lõppeks taotleja ebavõrdne kohtlemine,

diskrimineerimine ja alandamine üksuse juhi poolt. X palub vabastada teda riigilõivu tasumise

kohustusest taotluse esitamisel.

2. X selgitas 16.06.2026. a avalduse täiendustes, et talle anti teada, et teise vanglasse

üleviimise järjekorra otsustab üksuse juht Heigo Hamer. H. Hamer on taotleja suhtes väga

vaenulik ja pahatahtlik ning hoiab taotlejat Tartu Vanglas kõige viimasena, et taotleja ei saaks

vaadata jalgpalli MM mänge, kuigi Viru Vanglas on selline võimalus taotlejale koheselt

tagatud. Taotleja soovib minna kiiremini Viru Vanglasse.

3. Tartu Vangla esitas 17.06.2026 kohtule asjaga seonduvad materjalid, sh X-i taotluse tema

teise vanglasse ümberpaigutamiseks, vangla vastuse sellele ning X-i vaide.

KOHTU SEISUKOHT

3-26-1784

4. X on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles on palunud kohustada Tartu

Vanglat paigutama ta koheselt ümber Viru Vanglasse (HKMS § 251 lg 1 p 3).

5. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud

menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja

materjalide juurde väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku

15.02.2026–14.06.2026 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt on

asjakohasel ajavahemikul taotleja sissetulekud ebapiisavad, mistõttu ei oleks võimalik jätta

taotleja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust rahuldamata HKMS § 112 lg 1 p

1 alusel (vt ka Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kuigi esialgse

õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest

lähtuvalt mõistlikuks vabastada taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu

tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

6. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

7. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine

põhiasjas tehtava hilisema vaideotsusega või kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult

raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Ka

ebamõistlike piirangute talumist on peetud asjaoluks, mis toob kaasa vajaduse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2012. a määrus asjas nr 3-12-

2224, p 7).

8. Taotleja ei ole välja toonud konkreetseid põhjendusi tal esineva esialgse õiguskaitse

vajaduse kohta. Taotleja on seisukohal, et tema õiguste kaitseks on vajalik ta koheselt ümber

paigutada Viru Vanglasse. Taotleja sõnul ei võimaldata tal Tartu Vanglas vaadata jalgpalli

MM, kuid Viru Vanglas on see võimalik. Taotleja hinnangul teda diskrimineeritakse ning ta

paigutatakse teise vanglasse kõige viimasena. Toimiku materjalidest nähtub, et taotleja

edasine paigutus on kavandatud Viru Vanglasse ning ümberpaigutamise aja määrab

vanglateenistus. Kohus on seisukohal, et taotleja väited ei kinnita tal esialgse õiguskaitse

vajaduse olemasolu. Kohtule ei nähtu, et taotlejale võiksid saabuda negatiivsed tagajärjed, kui

kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda. Asjaolu, et taotleja ei pruugi näha Tartu Vanglas

jalgpalli MM või kõiki jalgpalli MM mänge, ei ole selline pöördumatu tagajärg, mida tuleks

kindlasti vältida ja esialgse õiguskaitse raames ära hoida. Seega ei nähtu kohtule, et taotlejal

esineks esialgse õiguskaitse vajadus.

9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotleja koheselt teise vanglasse ümber paigutamata

jätmisel ei ähvarda teda sellised tagajärjed ning ta ei pea taluma sedavõrd ebamõistlikke

piiranguid, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)