2-26-7805/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 18. juuni 2026

Tsiviilasi

2-26-7805

W.P hagi isaduse tuvastamiseks

hagimenetlus

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

W.P (isikukood: XXX)

Hageja lepinguline esindaja

jurist Kaie Mandel

RESOLUTSIOON

1. Keelduda hagi menetlusse võtmisest.

2. Jätta taotlus tõendite kogumiseks rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Toimetada määrus kätte hageja lepingulisele esindajale.

Edasikaebe kord

Hagejal on õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest

(TsMS §§ 660-661).

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 07.04.2026 kohtule hagiavalduse isaduse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli

hageja O.M-iga püsisuhtes ning temale teadaolevalt sündis xx.xx.xxxx O.M-ile laps, kelle isaks on

hageja. O.M on andnud hagejale xx.xx.xxxx ultrahelipildi ja hageja on püüdnud O.M-ilt saada

informatsiooni sündinud lapse kohta, kuid O.M ei ole informatsiooni edastanud. Hageja pöördus abi

saamiseks x Linnavalitsuse poole, kes suunas ta x Linnavalitsusse. Hageja esitas tõendina x

Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervisehoiuosakonna vastuse, millest nähtub, et xx.xx.xxxx ehk 2 kuud

pärast lapse sündi võttis hageja telefoni teel ühendust laste heaoluspetsialistiga, kes kinnitas hageja

väidet lapse sünni fakti kohta ja lapse sünnikuupäeva ning selgitas talle, et lapse ega tema ema

kohta rohkem infot edastada ei ole võimalik. Dokumendist ilmneb, et ametnikud hagejale mingit

teavet lapse kohta peale tema sünnifakti ja sünniaja kinnitamise ei ole andnud, kuid soovitasid tal

pöörduda kohtusse ja tuvastada enda isadus. Seetõttu ei ole hagejal kostja kohta ka võimalik

rohkem andmeid kohtule anda.

2. Kuna hagejal ei ole võimalik kostja kohta rohkem andmeid saada, taotleb hageja kohtult tõendite

kogumist. Hageja taotleb, et kohus nõuab rahvastikuregistrist välja andmed O.M-i xxxx. aastal

sündinud lapse eesnime, perekonnanime, isikukoodi ja elukoha aadressi kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi

menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 95 esimese lause kohaselt otsustab kohus isaduse tuvastamise mehe

hagi põhjal, mis esitatakse lapse vastu. Seega peab isaduse tuvastamise hagis olema kostjaks

konkreetne laps, kelle isadust soovitakse tuvastada. Hageja väidab, et kostjale sündis xx.xx.xxxx

laps, kelle bioloogiline isa on hageja. Hageja on esitanud tõendina kohaliku omavalitsuse ametniku

vastuse, millest nähtub, et talle kinnitati lapse sünni fakti ja sünniaega. Samas ei ole hagejal

andmeid lapse nime, isikukoodi ega muu identifitseeriva teabe kohta. Kohus tuvastas

rahvastikuregistri andmete kontrollimisel, et kostja andmete juures puudub kanne xxxx. aastal

sündinud lapse kohta.

5. Sellest tulenevalt ei ole kohtul võimalik tuvastada isikut, kelle vastu isaduse tuvastamise hagi

tuleks esitada. Hageja taotleb kohtult rahvastikuregistrist lapse andmete väljanõudmist. Kohus

märgib, et juhul kui laps on lapsendatud, on lapsendamisega seotud andmed seadusega kaitstud.

PKS § 164 lg 1 kohaselt tuleb hoida lapsendamissaladust ning rahvastikuregistri seaduse kohaselt

on lapsendamisega seotud andmetele juurdepääs piiratud. Seetõttu ei saa kohus üksnes hageja väite

alusel eeldada lapse olemasolu ega nõuda välja võimalikke lapsendamisega seotud andmeid

eesmärgiga tuvastada lapse uus identiteet. Hageja esitatud asjaolud ei võimalda kohtul kindlaks teha

konkreetset last, kelle vastu isaduse tuvastamise hagi saaks esitada. Samuti ei ole kohtul võimalik

olemasolevate andmete põhjal tuvastada, kas laps on registreeritud teise identiteediga või on tema

suhtes toimunud lapsendamine. Sellises olukorras puudub menetluslik võimalus isaduse tuvastamise

hagi sisuliseks läbivaatamiseks.

6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagiga ei ole võimalik saavutada selles taotletud eesmärki

TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses ning hagi tuleb jätta menetlusse võtmata.

7. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulusid asjas ei

esinenud. Kohus selgitab, et avaldajal on õigus kohtumääruse jõustumisel taotleda TsMS § 150 lg 1

p 2 alusel hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Selleks tuleb esitada kohtule vastavasisuline

taotlus (TsMS § 150 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik