1-26-4154/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-26-4154

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2026 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-26-4154

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Thea Tikenberg

Ines Üprus

Kriminaalasi

Aleksandr Balõgin süüdistatuna KarS § 318 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Diana Helila

Süüdistatav

Aleksandr Balõgin – isikukood 37701183716, elukoht

xxx, määratlemata kodakondsusega, emakeel vene keel,

xxxharidusega, töökoht xxx (xxx), varem kriminaalkorras

karistatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Aleksandr Balõgin KarS § 318 lg 1 järgi ning mõista karistuseks

vangistus 5 kuud.

KarS § 65 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetav kergem karistus kaetuks

Harju Maakohtu 06.05.2025 otsusega nr 1-25-1483 mõistetud raskema karistusega ning

mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 4 kuud.

Mõistetud liitkaristus on täies ulatuses kantud.

Välja mõista Aleksandr Balõginilt KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 312,48 eurot riigituludesse.

Kohustada Aleksandr Balõginit tasuma väljamõistetud kaitsjatasu 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 26,04 eurot.

Menetluskulud 312,48 eurot tuleb tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, EE957700771001523585

LHV Pank AS-is või EE774204278607566704 Coop Pank AS-is. Maksekorraldusel on

kohustuslik märkida viitenumber 99926700020909. Selgitusse võib märkida: „Aleksandr

Balõgin, kriminaalasi 1-26-4154, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb

kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Aleksandr Balõginit süüdistatakse selles, et tema, viibides 24.04.2025 kell 12.50 kuni 13.08

aadressil Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5 asuva Tallinna Vangla V

hoone esimese korruse ruumis nr V-119 kriminaalasjas nr 25922500041 kannatanuna

ülekuulamisel, keeldus ilma seadusliku aluseta kriminaalmenetlusseadustiku (KrMS) § 38 lg 1

p 3 ja §-de 71-73 mõttes ütluste andmisest. Aleksandr Balõginile tutvustati vahetult enne

ütluste andmist kannatanu õigusi ja kohustusi ning teda hoiatati, et kannatanuna ütluste

andmisest seadusliku aluseta keeldumisele võib temale järgneda kriminaalvastutus KarS §

318 järgi. Ütluste mitte andmise põhjuseks tõi Aleksandr Balõgin, et ta ei anna ütlusi, sest ta

ei taha.

Seega pani Aleksandr Balõgin oma tahtliku tegevusega toime KarS § 318 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o kannatanu poolt kriminaalmenetluses ütluste andmisest

aluseta keeldumine.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Aleksandr Balõgini, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 09.06.2026 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Aleksandr Balõgini süüdi tunnistamist KarS § 318 lg 1

järgi ja tema karistamist vangistusega 5 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista

liitkaristus, lugedes kergem karistus, mis on 5 kuud vangistust, kaetuks raskeima karistusega,

mis on Harju Maakohtu 06.05.2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-25-1483 mõistetud

karistusega, s.o 1 aasta 4 kuud vangistust, ning mõista liitkaristus 1 aasta 4 kuud vangistust.

Lähtuvalt KarS § 65 lg 1 teisest lausest arvata liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi

täielikult ärakantud karistus ning lugeda karistus kantuks.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt välja KrMS § 180 lg 1 ja § 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 312,48 eurot riigituludesse. Kuna käesoleva

kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust, siis juhindudes

Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-24-11 ning KrMS § 179 lg-st 2, käesolevas kriminaalasjas

sundraha välja ei mõisteta.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

kohtunik