2-24-7234/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-24-7234

Määruse tegemise aeg ja koht

17.06.2026, Jõhvi

Kohtunik

Heleen Jääger

Kohtuasi

AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali avaldus A

Z vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

ja

esindajad

nende

Avaldaja AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal

(registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi

Luhakooder

Puudutatud isik A Z (isikukood XXX), lepinguline

esindaja K Z

Puudutatud isik Kohtla-Järve linn, Metsapargi tn 20

korteriühistu (registrikood 80265971)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

KOHUS MÄÄRAB

1. Rahuldada AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali avaldus.

2. Välja mõista A Z lt (isikukood XXX) AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali

(registrikood 12831829) kasuks põhinõue 748 eurot, viivis 77,22 eurot ajavahemiku

05.07.2023 kuni 08.05.2024 eest, viivis 97,99 eurot ajavahemiku 09.05.2024 kuni

17.06.2026 eest ning edasiulatuv viivis tasumata põhinõudelt (748 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.06.2026 kuni

põhinõude 748 euro tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud A Z kanda.

4. Välja mõista A Z lt AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kasuks menetluskulud 410

eurot.

5. Välja mõista A Z lt AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kasuks viivis välja

mõistetud menetluskuludelt (410 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu

möödumisel määruse tegemisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 660 lg 1, §

661 lg-d 1 ja 2).

Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Avaldaja nõue ja põhjendused

1. AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal (avaldaja) esitas 08.05.2024 Viru Maakohtule

avalduse, milles palus A Z lt (puudutatud isik I) välja mõista kahjuhüvitise 748 eurot,

kahjuhüvitiselt 08.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 77,22 eurot ning viivise

kahjuhüvitiselt alates 09.05.2024 kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Samuti palus avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda

menetluskulud ja välja mõista seadusjärgse viivise tasumata menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Avalduse kohaselt toimus 05.05.2023 XXX kahjujuhtum, milles sai kahjustada O S kuuluva

korteri nr XX vannitoa sein, põrand, lagi, uks, mööbel; tualeti sein ja põrand. Kahju põhjustas

puudutatud isiku I korteris nr XX tekkinud veeleke, mis sai alguse vannitoa valamu veetoru

lõhkemisest. Kahju põhjust on kinnitanud torulukksepp, kes tuvastas, et põrand puudutatud

isiku I vannitoas oli märg. Avaldaja ei pea tuvastama kahju põhjust täpsemalt. Puudutatud isik I

rikkus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust: ta ei

ole hoidnud korras eriomandi eset, mille tõttu tekkis kahju teisele kaasomanikule. Puudutatud

isik I vastutab kahju eest. Avaldaja oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal kahjustatud korteri

kindlustusandja. Kahjustatud korteri remondi hinnapakkumise järgi maksab kahju

kõrvaldamine 1212 eurot. Kokkuleppel kahjustatud korteri kindlustusvõtjaga hüvitas avaldaja

748 eurot. Avaldaja esitas 20.06.2023 puudutatud isikule I kohtuvälise kahju hüvitamise nõude,

milles palus kahju hüvitada hiljemalt 04.07.2023. Puudutatud isik I seda ei teinud.

Puudutatud isikute seisukohad ja põhjendused

2. A Z vaidles avaldaja nõudele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda.

Avaldaja ei ole tuvastanud täpset kahju põhjust ega tõendanud, et veeleke lähtus puudutatud

isiku I korterist. Veeleke ei lähtunud puudutatud isiku I korterist. Kahjustatud korteri omanik

helistas 05.05.2023 puudutatud isikule I. Puudutatud isiku I abikaasa ja tema kolleeg käisid

kohe korteris, kuid seal oli kuiv. Avaldaja esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed, sest need on

vastuolulised. Põrand ei saanud olla märg, sest vann on kinni plaaditud. Korterite torud ei asu

kohakuti. Puudutatud isik I ei teinud oma korteris midagi, kuid O S sõnul enam vett kuskilt ei

lekkinud. Avaldaja viivitas nõude esitamisega ligikaudu aasta, kuigi talle oli teada, et

puudutatud isik I ei nõustu nõudega. Puudutatud isikul I on aja möödumise tõttu raskendatud

tõendite esitamine. Veeleke sai alguse kaasomandi esemest.

3. Kohtla-Järve linn, Metsapargi tn 20 korteriühistu oli seisukohal, et veeleke lähtus

puudutatud isiku I korterist ja kahju põhjustamise eest vastutab puudutatud isik I. Torumees

kontrollis puudutatud isiku I korterit ning leidis, et vannitoa valamu veevoolik oli lõhkenud.

Lisaks oli korteri vannitoa põrand märg.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab avaldaja avalduse.

5. Avaldaja nõuab puudutatud isikult I kahjuhüvitist ja viivist seoses sellega, et avaldaja on

maksnud kahjustatud korteri kindlustusvõtjale kahju kõrvaldamiseks hüvitise.

2(6)

6. Tegemist on kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud kindlustusandjale VÕS § 492 lg

1 alusel üle läinud kahju hüvitamise nõudega puudutatud isiku I kui väidetavalt oma

kohustust rikkunud teise korteriomaniku vastu. Kahjustatud korteriomandi kindlustusandjal

on õigus nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui kahju lähtus teise

korteriomandi eriomandi esemest või korteriomandite kaasomandi esemest, teine

korteriomanik on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav

(VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on

hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju

vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomandi

eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust

kohtupraktika kohaselt jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik

kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav

asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte

järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks

peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi

esemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav.

Korrashoiukohustuse rikkumine eeldab, et eriomandi eseme seisukorrast lähtunud

kahjustava asjaolu ärahoidmine oli korteriomaniku mõjusfääris, st see ei tohi olla juhuslik,

vaid peab olema tingitud mingist korteriomaniku tegevusest või tegevusetusest. See

tähendab, et rikkumine toimus asjaolu tõttu, mida korteriomanik ei saanud mõjutada, ja

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist

või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (RKTKm

09.05.2025, 2-21-11325, p-d 12, 17.1; 08.05.2024, 2-19-1488, p 15; 30.03.2023, 2-19-9500,

p-d 13 ja 14; 09.03.2022, 2-19-9543, p-d 17 ja 18; RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p- d

13–18, 21; 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 19, 21, 22, 49).

7. Vaidlus puudub, et puudutatud isikule I kuulub XXX korteriomand nr XX (avalduse lisa 10,

dtl 29). Avaldaja on kindlustusandjana kindlustanud XXX korteri nr XX (avalduse lisa 3, dtl

13–15). 05.05.2023 toimunud veelekke tulemusel sai kahjustada korteri nr XX vannitoa

sein, põrand, lagi, uks, mööbel; tualeti sein ja põrand (dtl 16, 23, 41–146). Avaldaja hüvitas

korteri nr XX omanikule 748 eurot veekahju likvideerimiseks (avalduse lisa 9, dtl 28).

8. Pooled vaidlevad kahju põhjuse üle, sh kas kahju lähtus puudutatud isiku I eriomandi piirest

ja eriomandi või kaasomandi osast. Kohtul tuleb asja läbivaatamisel tuvastada kahju põhjus,

et sisustada korteriomaniku kohustus ning teha kindlaks, kas korteriomanik on oma

kohustust rikkunud.

9. Kahjuteate järgi avaldus kahju korteris nr XX laest tilkuva veena (dtl 16). Korter nr XX asub

korteri nr XX peal.

Avaldaja leiab, et kahju põhjustas puudutatud isiku I vannitoa valamu veetoru lõhkemine, mis

kuulub korteriomandi eriomandi eseme hulka. Avaldaja tugineb kahju põhjuse osas

korteriühistu valitseja 10.05.2023. a selgitusele (dtl 4, 22).

Puudutatud isik I heidab ette, et avaldaja ei ole täpset kahju põhjust tuvastanud, kahju ei

lähtunud tema eriomandi piirest ja eriomandi osast, vaid kaasomandi osast. Tema hinnangul on

avaldaja esitatud tõendid kahju põhjuse kohta vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Puudutatud

isiku I hinnangul tõendab seda, et veeleke ei lähtunud tema korterist, see, et tema abikaasa läks

koos oma kolleegi J T , kahjustatud korteri omaniku O S ja remondimehega 05.05.2023

puudutatud isiku I korterisse, kuid leket ei tuvastatud, sh vanni all segisti juures. Puudutatud

isiku I abikaasa viibis valvesignalisatsiooni väljavõtte järgi korteris 10 minutit. Kui korteris

3(6)

oleks olnud veeuputus, oleks ta seal kauem viibinud. Ka korteriühistu kutsutud torulukksepp ei

näinud leket. Korteriühistu valitseja ise korteris ei käinud. Puudutatud isik I ei teinud oma

korteris midagi, kuid veeleke pole jätkunud (dtl 157–158). Hiljem on puudutatud isik I välja

toonud, et vannialust ei saanud kontrollida, sest vann on kinni plaaditud.

10. Kohtu hinnangul võib asjas esitatud tõendite kogumi, s.o kahjuteate, vara ülevaatuse

aktis kajastatud O S arvamuse ja korteriühistu valitseja seletuste põhjal pidada veenvaks

avaldaja seisukohta, et kahju põhjuseks oli puudutatud isiku I korteris valamu veetoru

lõhkemine. O S kindlustusandjale 05.05.2023 edastatud kahjuteate järgi avastas ta samal

päeval oma korteris vannitoa põrandalt vee, vesi tilkus laest, ülevalolevast korterist (dtl 16).

17.05.2023. a vara ülevaatuse akti järgi on juhtumi põhjuseks see, et korter nr XX uputas,

täpsemat põhjust ei tea. Akti lisainfos on märgitud, et O S helistas 05.05.2023 ülemisele

naabrile. Naabri korteris avastati, et vannitoas vanni all on vesi. Lekke põhjust ei tea, kuid

korteriühistu on teadlik. Korteriühistu valitseja 10.05.2023. a selgituse järgi toimus korteris

nr XX veeavarii vannitoas ja WC-s. Põrandad ja seinad mõlemas ruumis olid märjad. Laest

tilkus vett kella kolmeni. Korteris nr XX lõhkes vannitoa valamu veetoru. Hetkel on leke

peatatud. Torulukksepp A P tuvastas, et üleval korteris nr XX on vannitoas põrand märg.

Korteriühistu valitseja on selgitust 07.01.2025 kohtumenetluses korranud: torumees A P

kontrollis puudutatud isiku I nõusolekul korterit ja leidis, et vannitoa valamu veevoolik on

lõhkenud, lisaks oli vannitoa põrand märg (dtl 228). Arvamused on antud lühikese aja

jooksul pärast juhtumi toimumist ning vastuolud ei ole suured. Kõigis viidatakse veelekkele

puudutatud isiku I korterist. Puudutatud isik I ei ole taotlenud isikuliste tõendite kogumist.

Korterid nr XX ja XX asuvad kohakuti ning eelkõige voolab vesi ülevalt alla. Kohtu

hinnangul on põhjusele viidatud piisavalt täpselt, et tõendamiskoormis ümber pöörduks.

11. Puudutatud isiku I valvesignalisatsiooni väljavõttest (dtl 174) ei saa järeldada, et kahju

ei lähtunud puudutatud isiku I korterist. Isegi kui puudutatud isiku I abikaasa käis koos oma

kolleegiga korteris ja viibis seal u 10 minutit ajavahemikus 12:17:22–12:26:00, võib

väljavõttest järeldada vaid korteris viibimise kestust, mitte seda, et leket ei olnud. Samast

väljavõttest võib järeldada sedagi, et korteris on samal päeval viibitud ka pikemat aega

järjest tööpäeva ajal: 13:11:16–14:11:44 ja 15:49:04–16:13:59. Puudutatud isik I on

kirjeldanud, et pärast esmast kontrolli O S helistas korteriühistu valitsejale, kes kutsus

torulukksepa. Torulukksepp jõudis 30–40 minuti pärast (dtl 158). Ka puudutatud isik II

viitab, et torulukksepp käis puudutatud isiku I korteris viimase nõusolekul. Puudutatud isiku

I sõnul torulukksepp midagi ei tuvastanud, kuid puudutatud isiku II sõnul leidis torumees, et

vannitoa valamu veevoolik (pärast veemõõtjat) on lõhkenud, lisaks oli vannitoa põrand

märg. Kohus peab korteriühistu seletustes viidatud arvamust usaldusväärseks, sest need on

esitatud ajaliselt lähedal toimunule ning neid on korratud ka kaks aastat hiljem. Puudutatud

isiku I etteheited torulukksepp A P järeldustele ja kvalifikatsioonile on jäänud

paljasõnaliseks. Puudub põhjus arvata, et isikul puuduvad vastavas valdkonnas teadmised ja

kogemused. Vastupidist peaks tõendama puudutatud isik I.

12. Vastuolulised on puudutatud isiku I väited, et vannialust ei saanud kontrollida, sest vann

oli kinni plaaditud. Puudutatud isik I tõi selle asjaolu välja 26.05.2025. a seisukohas. Samas

on ta 28.05.2024. a vastuses märkinud, et vann on kaetud kahhelplaatidega, aga on olemas

väike uks (juurdepääs vanni all segisti juures). Remondimees vaatas sinna 05.05.2023 ja seal

oli kuiv (dtl 157). Sama vanni alla vaatamist võimaldav avaus nähtub 26.05.2025. a esitatud

fotolt (dtl 245). Iseenesest võib vesi valguda kandekonstruktsioonide vahelt ka mitte

kohakuti olevates korterites. Puudutatud isik I ei ole samas selgitanud ega tõendanud

4(6)

alternatiivseid võimalusi kahju tekkimiseks, nt et mõnes teises korteris oleks samal ajal

olnud veeavarii, mis oleks võinud sarnase kahju korteris nr 46 tekitada vms.

13. Avaldaja on välja toonud, et veetoru on korteriomandi eriomandi osa ning korteriühistu

vastuse järgi veevoolik asus pärast veemõõtjat. Puudutatud isiku I väited selle kohta, et

kahju lähtus kaasomandi osast, on paljasõnalised. Seega järeldab kohus, et kahju lähtus

eriomandi piirest ja korteriomandi eriomandi osast.

14. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset

(eriomandi korrashoiukohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest,

mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud

(korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest

hoidumise kohustus, alalhoiukohustus). Korteriomanik peab tagama, et eriomandist ega selle

kasutamisest ei teki kahju. Hea usu põhimõttest tulenevalt võib eeldada, et puudutatud isik I

rikkus oma KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust hoida korras eriomandi eset ning see

rikkumine ei olnud vabandatav (vt ka TlnRnKm 13.08.2024, 2-21-7730, p-d 8.1–8.2).

Puudutatud isik I ei ole toonud välja asjaolusid, mis osutaks, et ta ei oleks saanud kahju ära

hoida ning torustik oli nõuetekohaselt hooldatud. Kohus on korduvalt puudutatud isikule I

tõendamiskoormist selgitanud.

15. Veelekke tagajärjel sai korter nr XX kahjustada. Selles osas vaidlus puudub. Kahju ja

rikkumise vahel esineb põhjuslik seos. Kui puudutatud isik I ei oleks kohustust rikkunud ja

täitnud eriomandi korrashoiukohustust, ei oleks kahju tekkinud. Seega on kahju rikkumisega

põhjuslikus seoses.

16. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Asja kahjustamise korral on hüvitisenõue

eelkõige piiritletud

asja parandamise kuludega (VÕS § 132). Nõutav kahjuhüvitis 748 eurot on VÕS

§ 127 lg-t 1 arvestades eesmärgipärane, kuivõrd hüvitisega asetatakse isik võimalikult lähedale

olukorrale, kui kahju poleks tekkinud. Korteriomanik oli nõus hüvitisega 748 eurot. Puudutatud

isik I ei ole väitnud, et hüvitis peaks olema väiksem.

17. Eelnevat arvestades on avaldaja põhinõue 748 euro hüvitamiseks põhjendatud.

18. Avaldaja on palunud puudutatud isikult I välja mõista ka viivise põhinõudelt seadusjärgses

määras alates 05.07.2023 kuni lahendi tegemiseni ja samas määras alates lahendi

tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

19. Viivise nõue on põhjendatud. Viivist võib nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral (VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1). Nõuda saab avalduse esitamiseks sissenõutavaks

muutunud viivist ning edasiulatuvat viivist alates avalduse esitamisest (TsMS § 367).

Rahaline kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldaja võib nõuda selle täitmist (VÕS

§ 82 lg 7). Avaldaja esitas 20.06.2023 kohtuväliselt puudutatud isikule I nõude kahju

hüvitamiseks, mille palus tasuda hiljemalt 04.07.2023. Puudutatud isik I nõuet ei tasunud.

Seega muutus nõue sissenõutavaks 05.07.2023. Avaldaja viivisearvestus (77,22 eurot)

ajavahemiku 05.07.2023– 08.05.2024 eest on kooskõlas VÕS § 113 lg 2 teises lauses

sätestatuga. Viivis ajavahemiku 09.05.2024 kuni 17.06.2026 eest on viivisekalkulaatori

järgi 97,99 eurot. Kohus mõistab puudutatud isikult I TsMS § 367 arvestades välja ka

viivise alates 18.06.2026 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude

(748 eurot) täitmiseni.

5(6)

20. Kokkuvõttes rahuldab kohus avalduse ja mõistab puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja

kahjuhüvitise 748 eurot (põhinõue), viivise 77,22 eurot ajavahemiku 05.07.2023 kuni

08.05.2024 eest, viivise 97,99 eurot ajavahemiku 09.05.2024 kuni 17.06.2026 eest ja

viivise seadusjärgses määras alates 18.06.2026 kuni põhinõude (748 eurot) täitmiseni.

21. Kuna kohus rahuldab avalduse, siis on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel

puudutatud isiku I kanda.

22. Kohus määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Avaldaja menetluskuluks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise

esindaja kulud 360 eurot (dtl 8). Menetluskulude nimekirja järgi osutas lepinguline esindaja

õigusabi 3 tundi tunnihinnaga 120 eurot.

Avalduse esitamisel tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tasuda riigilõivu 50 eurot. See on

põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja

mõista.

TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Avaldajat on esindanud TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav esindaja. Õigusabikulud

hõlmasid avalduse koostamist, sh materjalidega tutvumist, analüüsi, tõendite kogumist ja

kohtule esitamist. Kohus peab tehtud toiminguid vajalikeks ning nende tegemisele kulunud

aega põhjendatuks. Kohus peab tunnitasu suurust toimingute tegemisele kulunud aega

arvestades mõistlikuks. Hüvitatavad menetluskulud on seega kokku 410 eurot (50 + 360 = 410).

Avaldaja on volitanud end esitama X OÜ, mis ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus eeldab, et

menetluskulude nimekirjas kajastatud kulud sisaldavad kõiki makse. Menetluskulude

nimekirjas ei ole eraldi käibemaksu välja toodud.

23. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus avaldaja taotlusel, et kohtumääruse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul I tasuda tema poolt avaldajale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)