2-24-5286/56 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

2-24-5286

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16.06.2026, Jõgeva kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Tsiviilasja number

2-24-5286

Tsiviilasi

Osaühing TAEVENT avaldus Z.O (Z.O) pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldja: Osaühing TARVENT

(registrikood:

10242684; aadress: Turu 37, XXX, 50106 XXX);

Esindaja:

vandeadvokaat

Rene

Varul

(Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus; e-post: );

Võlgnik: Z.O (isikukood: XXX; aadress: XXX, xxx

XXX; e-post: );

Usaldusisik: W.V (Advokaadibüroo W.V OÜ; e-post:

).

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Z.O pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

2. Jätta Z.O kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

3. Vabastada W.V usaldusisiku kohustustest Z.O maksejõuetusenetluses.

4. Avaldada teade Z.O maksejõuetusmenetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

5. Jätta menetluskulud Z.O kanda.

6. Määrata usaldusisiku W.V tasuks 1426 eurot (sisaldab käibemaksu).

7. Välja maksta usaldusisikule W.V usaldusisiku tasu 1000 eurot (sh käibemaks

24%) kohtu deposiidikontole kantud vahenditest.

8. Usaldusisiku tasu summas 426 eurot (s.h. käibemaks 24%) välja mõista Z.O-lt

usaldusisiku W.V kasuks, kuid määrata usaldusisiku tasu 426 eurot (sh.

käibemaks) hüvitamine riigi vahenditest menetlusabi korras.

9. Usaldusisiku tasu tuleb kanda Advokaadibüroo W.V OÜ (registrikood

16766827) arvelduskontole nr EE767700771009282569 AS LHV Pank, mille

kaudu usaldusisik tegutseb.

10. Toimetada määrus kätte avaldajale, võlgnikule ja usaldusisikule ning saata p.8

osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu menetluses on osaühingu TARVENT avaldus Z.O pankroti

väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja põhinõue 18 100 eurot ja

kõrvalnõue 14 860 eurot võlgniku vastu käenduslepingust. Nõue muutus sissenõutavaks 2021

detsembris. Võlausaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse 05.09.2023, kuid võlgnik ei ole

oma kohustust täitnud.

2. Kohus võttis 16.08.2024 avalduse menetlusse ning nimetas usaldusisiku. Kohus selgitas, et

usaldusisikul tuleb esitada kohtule võlgniku vara- ja võlanimekiri ning nende lisad hiljemalt

16.09.2024.

3. 13.09.2024 esitas usaldusisik kohtule usaldusisiku aruande ja arvamuse. Aruande kohaselt

saab võlgnik töövõimetoetust 363,47 eurot ning see laekub H.M-i arvelduskontole Swedbank

AS-is. Kohustusi on Z.O-l kokku 55 920,23 eurot (sh põhinõuded 39 055,18 eurot).

Usaldusisik ei tuvastanud, et võlgnik omaks asju või õigusi, mille arvelt saaks kohustusi täita.

Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Võlgnik vastas usaldusisiku küsimustele lakooniliselt, jättes paljudele küsimustele vastamata.

Eeldatavalt ei ole võlgnik valmis oma varalise seisu kohta teavet andma, mistõttu ei saa

usaldusisik anda hinnangut maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. 02.03.2024 esitas

usaldusisik kohtule usaldusisiku aruande ja arvamuse. Võlgnik ei oma arvelduskontot Eesti

krediidiasutustes ning perioodil 2021-2023 ei ole esitanud tuludeklaratsioone. Usaldusisik

peab tõenäoliseks, et võlgnik varjab oma tegelikku vara, samuti, et võlgnik tegeleb

majandustegevusega ja teenib tulu. Võlgnik ei kinnita, millised on tema tegelikud

kontaktandmed. Usaldusisiku hinnangul tuleks välja kuulutad pankrot ning menetlus lõpetada.

Võlgnikul puudub teadaolev vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, mistõttu esineb alus

menetluse raugemiseks PankrS § 29 lg 1 alusel. Kui deposiiti raha (2000 eurot) ei laeku, on

põhjendatud menetlus lõpetada.

4. Kohus kuulas Z.O ära 02.10.2024 toimunud kohtuistungil. Võlgnik nõustus maksejõuetuse

menetlusega ning avaldas, et soovib kohustustest vabastamise menetlust. Võlgnik ei teeni

sissetulekut. Tulusid ei varja. Arvelduskontot ei oma. Tööle ei saa minna.

Võlausaldaja jäi esitatud avalduse juurde.

5. Kohus määras 17.09.2024 Z.O pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot.

Deposiidimakset menetluse raugemise vältimiseks ei tehtud.

6. Võlgnik esitas 22.10.2025 kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks.

7. 14.01.2026 toimunud kohtuistungil selgitas Z.O, et tal on osaline töövõime ning toetus

laekub õe arvelduskontole. Võlgnikul arvelduskontot ei ole ja ei näe ka vajadust selle

tegemiseks. Tervislik seisund ei võimalda tööle minna. Võlgnik maksab hüpoteeklaenu.

Usaldusisik jäi oma seisukoha juurde, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei

ole põhjendatud. Võlgnik ei ole oma vara ja kohustuste kohta täielikku ja õiget infot andnud.

Menetlus lõpetada või kuulutada välja pankrot.

Võlausaldaja ei ole selle vastu, et algatada kohustustest vabastamise menetlus. Anda

võlgnikule täiendav tähtaeg andmete esitamiseks.

Kohus andis võlgnikule täiendava tähtaja (30.01.2026) esitada tõendid selle kohta, et ta on

ennast töötukassas arvele võtnud ning avanud endale pangas konto, kuhu laekuvad kõik tema

sissetulekud. Samuti esitada andmed enda kohustuse (hüpoteeklaenu) ning andmed tervise ja

töövõime hindamise kohta.

Kohus pikendas 30.01.2026 andmete esitamise tähtaega nädala võrra.

8. Isik H.M esitas 13.02.2026 kohtule laenulepingu, mille järgi tasumisele kuuluvat kohustust

maksab pangale Z.O. 03.02.2026 saadetud kirjas teatas H.M, et Z.O töövõimetustoetus

laekub H.M-i nimele.

Kohtu seisukoht

9. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata,

raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 ja 3 ning füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg 2 p 5 ja § 45 lg 2, kuna võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, kohtu deposiiti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude

ettemaksu ja kohus otsustab jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele

isikule (võlgnikule) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või

kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FIMS § 2 lg 1).

Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja

võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade

ümberkujundamise menetlus (FIMS § 2 lg 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk

on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

(FIMS § 2 lg 4).

Pankrotimenetluse eesmärgid on sätestatud PankrS §-s 2. Nimetatud sätte kohaselt

rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel

pankrotiseaduses ettenähtud korras. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse

kaudu ühtlasi võimalus vabaneda oma kohustustest.

Käesolevas asjas on tuvastatud, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik katta

pankrotimenetluse kulusid või rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samuti ei ole tasutud kohtu

määratud deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Seega esineb käesolevas asjas PankrS §

29 lg 1 kohane menetluse raugemise alus.

10. FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse. Seetõttu tuleb kohtul hinnata, kas käesoleval juhul esineb alus kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks.

FIMS § 45 lg 3 p 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja kohustuste

kohta või rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid käesolevas seaduses sätestatud

kohustusi.

Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnik vastas usaldusisiku küsimustele puudulikult ning

jättis olulises osas nõutud teabe esitamata. Samuti leidis usaldusisik, et võlgnik ei ole

avaldanud täielikku teavet oma vara ja sissetulekute kohta. Menetluse käigus ei kõrvaldanud

võlgnik neid puudusi.

Kohtuistungil 14.01.2026 selgus, et võlgnik ei ole usaldusisikule avaldanud oma kohustust,

mida ta tasub Swedbank pangale, kuid mis ei ole tema nimel- kohustus on H.M-i nimel. Isik

H.M kinnitas kohtule saadetud kirjas, et Z.O sissetulek laekub H.M-i kontole.

Kohus andis 14.01.2026 toimunud kohtuistungil võlgnikule täiendava tähtaja tõendite

esitamiseks tema majandusliku olukorra kohta ning kohustas teda esitama tõendid töötuna

arvele võtmise, pangakonto avamise, kohustuste ning terviseseisundi ja töövõime hindamise

kohta. Võlgniku taotlusel pikendati nimetatud tähtaega. Vaatamata sellele esitas võlgnik

kohtule üksnes laenulepingu. Võlgnik ei esitanud andmeid pangakonto avamise kohta ega

muid kohtu nõutud andmeid.

Kohus tegi päringu Eesti Töötukassasse ning krediidiasutustesse, et kontrollida andmeid

võlgniku töötuna arveloleku ja pangakontode olemasolu kohta. Päringute tulemusel selgus, et

võlgnik on Eesti Töötukassas töötuna arvel alates 11.02.2026, kuid tema nimel ei ole Eesti

krediidiasutustes avatud arvelduskontosid.

Kohus leiab, et võlgnik ei täitnud talle antud täiendavast tähtajast ja tähtaja pikendamisest

hoolimata oma kohustust anda kohtule ja usaldusisikule täielik ülevaade oma majanduslikust

olukorrast. Võlgnik on esitanud usaldusisikule ebatäielikud andmed oma võlausaldajate ja

kohustuste kohta, pikka aega on ta takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist (FiMS § 45

lg 2 p 4) sellega, et tema sissetulek laekub kolmanda isiku pangakontole. Seda takistust ei ole

võlgnik kõrvaldanud ka käesoleva menetluse kestel. Need on asjaolud, mis FiMS § 45 lg 2 p 4

ja p 5 järgi võivad olla kohtule aluseks jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

algatamata. Seetõttu ei ole kohtul ka võimalik hinnata võlgniku tegelikku varalist seisundit

ega kohustustest vabastamise menetluse eesmärkide saavutamise võimalikkust. Kohus leiab,

et tegemist on vähemalt raske hooletusega FIMS § 45 lg 3 p 4 ja 5 tähenduses.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

11. Kuna käesolevas asjas esineb PankrS § 29 lg 1 kohane menetluse raugemise alus ning

kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata, puudub FIMS § 45 lg 2 kohaselt

alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Seetõttu tuleb pankrotimenetlus lõpetada pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu.

Usaldusisiku tasu

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei

kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja

vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

sätete kohaselt (FIMS § 54 lg-d 1-2). FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu

suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab

esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

Usaldusisik taotleb määrata usaldusisiku tasuks 1150 eurot, millele lisandub käibemaks 24%

summas 276 eurot, kokku 1426 eurot. Usaldusisikul kulus ülesannete täitmiseks 9,2 tundi

tunnitasuga 125 eurot. Ühtlasi taotleb usaldusisik menetlusabi andmist ning usaldusisiku tasu

osalist hüvitamist riigi vahenditest.

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 9,20 tundi. Arvestades

võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja

keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu 9,20 tundi on

vajalik ja põhjendatud. Usaldusisiku aruandest nähtub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht

vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja on maksejõuetusmenetluses nõutavad ja

tavapärased. Kohus leiab, et usaldusisiku taotletud tasu suurus vastab tema töö mahule ja

keerukusele ning kutseoskustele, toimingutele kulunud aeg ei ole ülemäärane.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Töötasu alammäär

2024 oli 820 eurot, seega usaldusisiku tunnitasu ülemmäär oli 164 eurot. Usaldusisiku

tunnitasu 125 eurot ei ületa ülemmäära. Seega tuleb usaldusisiku tasuks määrata 9,20 x

125=1150 eurot (käibemaksuta).

Pankrotiseaduse (PankrS) § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule

lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Usaldusisik palub maksta tasu välja büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on

Advokaadibüroo W.V OÜ käibemaksukohustuslane. Seetõttu tuleb usaldusisikule hüvitada

tasu koos käibemaksuga. Arvestades käibemaksumäära 24%, on usaldusisiku tasu koos

käibemaksuga kokku 1426 eurot.

Usaldusisik palub mõista tasu osaliselt välja kohtu deposiidikontole makstud vahenditest.

Kohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud. PankrS § 23 lg 5 järgi Kohus ei määra ajutise

halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik

on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate

kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

Kohtu 14.05.2024.a määrusega on kohus kohustanud võlausaldajat tasuma kohtu

deposiidikontole 1000 eurot usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks. Võlausaldaja

TARVENT OÜ tasus nõutud deposiidimakse 22.05.2024.a. Seega tuleb usaldusisiku tasu

1000 eurot maksta välja kohtu deposiidikontole selleks kantud vahendite arvel.

Deposiidikontole kantud summat ületav usaldusisiku tasu osa summas 426 eurot (1426,00 –

1000) tuleb mõista välja võlgnikult usaldusisiku kasuks.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

Käesolevas menetluses on tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek

usaldusisiku tasu tasumiseks. Arvestades usaldusisiku taotlust ning TsMS § 183 lg-s 2

sätestatut, annab kohus võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks riigi

vahenditest summas 426 eurot.

TsMS § 172 lg 8 ja § 183 lg 2 teise lause kohaselt jäävad menetlusabina kantud

menetluskulud riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik