3-26-532/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedAS TREV-2 Grupp (kaebaja) esitas 24.08.2021 Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse Keskkonnaamet edastas keskkonnaloa taotluse 30.09.2021 kirjaga nr DM-116840-3
Legislator headnote
AI generated3-26-532/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: AS TREV-2 Grupp (kaebaja) esitas 24.08.2021 Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse Keskkonnaamet edastas keskkonnaloa taotluse 30.09.2021 kirjaga nr DM-116840-3
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja
Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
16.06.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-532
Haldusasi
AS TREV-2 Grupp kaebus Häädemeeste
Vallavolikogu 21.01.2026 otsuse nr 5 õigusvastasuse
tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks otsustama
uuesti arvamuse andmine
Menetlusosalised
Kaebaja – AS TREV-2 Grupp, esindaja Kätlin Hinnov
Vastustaja – Häädemeeste vald, esindaja Ain Järvesaar
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.04.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS TREV-2 Grupp määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada AS TREV-2 Grupp määruskaebus.
2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 29.04.2026 määrus haldusasjas nr 3-26-532 ja
saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 98 lg 2 teine
lause, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. AS TREV-2 Grupp (kaebaja) esitas 24.08.2021 Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse
maavara kaevandamiseks Nepste V liivakarjääris.
2. Keskkonnaamet edastas keskkonnaloa taotluse 30.09.2021 kirjaga nr DM-116840-3
Häädemeeste vallale arvamuse andmiseks. Häädemeeste Vallavalitsus ei nõustunud
09.11.2021 korralduses nr 649 kaevandamisloa andmisega ning soovis, et Nepste V
keskkonnaloa menetluse raames viidaks läbi keskkonnamõjude hindamine.
3. AS TREV-2 Grupp esitas 16.12.2021 vaide 09.11.2021 korraldusele nr 649 ning taotles
uut arvamuse andmist. Häädemeeste Vallavalitsuse 12.01.2022 vaideotsusega nr 15 rahuldati
vaie osaliselt. Häädemeeste Vallavalitsuse 09.11.2021 korralduse nr 649 p 1 tühistati ja p-i 2
täiendati alampunktiga 2.1. järgmises sõnastuses: „2.1. Häädemeeste Vallavalitsus annab
3-26-532
seisukoha peale kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamist, kui muuhulgas on
hinnatud kavandatava tegevusega kaasnev mõju infrastruktuurile, sh liikluskoormusele;
tolmu- ja mürataseme tõus; mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele (sh piirkonna veerežiimile,
joogiveevarustusele ja veekvaliteedile); mõju rohevõrgustikule; mõju inimese tervisele,
heaolule ja varale.“
4. Keskkonnaamet algatas 10.10.2022 kirjaga nr DM-116840-50 keskkonnamõju hindamise
Nepste V liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. KMH programm tunnistati nõuetele vastavaks
Keskkonnaameti 15.12.2023 kirjaga nr 6-3/23/5791-25. Nepste V liivakarjääri kaevandamise
loa taotluse KMH aruanne tunnistati nõuetele vastavaks Keskkonnaameti 16.07.2025 kirjaga
nr 6-3/25/8431-6.
5. Keskkonnaamet palus 22.10.2025 kirjaga nr DM-116840-52 Häädemeeste vallal esitada
arvamus Nepste V liivakarjääri kaevandamisloa taotluse kohta.
6. Häädemeeste Vallavolikogu ei nõustunud 21.01.2026 otsusega nr 5 keskkonnaloa
andmisega Nepste V liivakarjäärile.
7. AS TREV-2 Grupp esitas 25.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Häädemeeste
Vallavolikogu 21.01.2026 otsuse nr 5 õigusvastasuse tuvastamiseks ning vastustaja
kohustamiseks anda uuesti arvamus Nepste V liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta.
8. Häädemeeste vald esitas koos 15.04.2026 vastusega kaebusele taotluse, milles palus
muu hulgas peatada haldusasja menetlus kuni Vabariigi Valitsuse poolt Nepste V
liivakarjääri kaevandamisloa andmiseks nõusoleku andmise kohta otsuse tegemiseni või kuni
Kliimaministeeriumi poolt seisukoha esitamiseni riigi huvi ilmselge puudumise kohta.
Kaebaja esitas 10.02.2026 Keskkonnaametile taotluse pöörduda maapõueseaduse (MaaPS) §
55 lg-te 4, 41 ja 5 alusel Vabariigi Valitsuse poole loa andmise otsustamiseks. Keskkonnaamet
on pöördunud seisukoha saamiseks Kliimaministeeriumi poole, kes annab oma seisukoha
hiljemalt 30.06.2026. Kuna kaebaja on otsustanud jätkata menetlust, siis ei ole samaaegselt
põhjendatud kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kaevandamisloa andmisest keeldumise
vaidlustamine.
Käesoleva asja menetluse tulemus sõltub vähemalt osaliselt sellest, kas Vabariigi Valitsus
annab MaaPS § 55 lg 4 järgi nõusoleku kaevandamisloa andmiseks. Selle otsustamine sõltub
omakorda Kliimaministeeriumi seisukohast, mida Keskkonnaamet on küsinud. Seadusandja
on näinud ette õiguse taotleda MaaPS § 55 lg 4 alusel nõusolekut Vabariigi Valitsuselt
tingimusel, et kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. See
tingimus on täidetud vastustaja 21.01.2026 otsusega nr 5. Kui Vabariigi Valitsus annab
nõusoleku kaevandamisloa andmiseks, saab Keskkonnaamet väljastada kaebajale vastava
kaevandamisloa. Sel juhul ei esine MaaPS § 55 lg 2 p-st 11 tulenevat alust kaevandamisloast
keeldumiseks. Sellisel juhul ei ole põhjendatud ega vajalik käesoleva haldusasja menetlemine.
Samuti on oluline, et MaaPS § 55 lg 41 järgi on ka kaevandamisloa taotluse menetlus
peatunud alates kaebaja 10.02.2026 ettepanekust taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi
Valitsuselt kuni Vabariigi Valitsuse poolt nõusoleku andmise kohta otsuse tegemiseni.
Menetlusökonoomia põhimõttega ei ole kooskõlas pidada käesolevat kohtuvaidlust, sh
tekitada aja- ja rahakulu, kui selle pidamine ei pruugi olla üldse vajalik. Kaebaja on
10.02.2026 teinud ettepaneku taotleda loa andmiseks nõusolekut MaaPS § 55 lg 4 alusel,
seega on ka kaebaja enda tahteks selgitada välja Vabariigi Valitsuse seisukoht.
Kui kohus menetluse peatamist põhjendatuks ei pea, taotleb vastustaja täiendavat tähtaega
kaebusele vastamiseks, sh kompromissi arutamiseks, kuni 30.09.2026. Võimaliku
2(6)
3-26-532
kompromissi sõlmimisel omab tähendust, milliseks kujuneb seisukoht seoses MaaPS § 55 lg 4
alusel esitatud ettepaneku lahendamisega. Kompromisslahendus eeldaks ka volikogu otsust
ning asjaga oleks võimalik uuesti volikogusse jõuda hiljemalt septembris 2026.
9. AS TREV-2 Grupp oli 22.04.2026 vastuses seisukohal, et õigusaktid ei keela
paralleelselt Vabariigi Valitsuselt riigi huvi väljaselgitamiseks algatatud menetlusega
vaidlustada kohaliku omavalitsuse (KOV) keelduvat seisukohta. Kaebajal on õigus
paralleelselt vaidlustada vastustaja 21.01.2026 otsus nr 5, et kaitsta end võimaliku
õigusvastase takistuse eest loa saamiseks. Kuna loa andja võib keelduda Vabariigi Valitsuse
poole pöördumisest, kui riigi huvi ilmselgelt puudub (MaaPS § 55 lg 5), on valla seisukoha
õiguslik kontroll kaebaja jaoks oluline täiendav õiguskaitsevahend. Ka kohtud on varem
leidnud, et need on eraldi õiguslikud teed ning kuigi Vabariigi Valitsus saab kohaliku
omavalitsuse vastuseisust üle minna riigi huvi korral, on puudutatud isikul õigus nõuda
kohtulikku kontrolli selle üle, kas kohaliku omavalitsuse keeldumisel oli õiguslik alus ja kas
peeti kinni kaalutlusreeglitest.
HKMS § 95 lg 1 aluseid ei esine. Vabariigi Valitsuse menetluse tulemusel puudub otsene seos
käesoleva menetlusega ehk sellest ei sõltu kuidagi kaebuse rahuldamine või
mitterahuldamine. Seega puudub ka igasugune põhjus kohtumenetlust teistsuguse sisu ja
eesmärgiga menetluse ajaks mingil viisil piirata (sh peatada).
Kui kaebaja jääks ootama üksnes Vabariigi Valitsuse otsust või Kliimaministeeriumi
seisukohta riigi huvi ilmselge puudumise kohta (mis reeglina võtab aega kauem kui 30
päeva), laseb ta mööda kohaliku omavalitsuse seisukoha või sellele tugineva keeldumise
vaidlustamise tähtaja. MaaPS § 55 lg-s 41 sätestatud menetluse peatamine teenib eelkõige
üldisi kaevandamisloa andmise otsustamise tähtaegadest kinnipidamise huve, kuid ei peata
kohaliku omavalitsuse otsuse vaidlustamise tähtaegu.
Vastustaja soovib menetlust pahatahtlikult venitada ning eksitab kohut. Vabariigi Valitsuselt
loa saamine võtab kaebaja senise praktika kohaselt aega vähemalt kuni 5+ aastat. Peatamise
põhjendused on vastustaja esitanud ainult Kliimaministeeriumi seisukohale ning selle
pikendatud vastamistähtajale 30.06.2026 viidates, seega proovib vastustaja näidata, justkui
toimuks lähiajal mingisugune otsustamine, mis mõjutab vaidlustatud otsust ning just seetõttu
tuleks kohtumenetlus peatada. Riigi huvi kindlakstegemise menetlusest sõltu kuidagi see, kas
vastustaja keeldumine oli põhjendatud või mitte. Lisaks on vastustaja teadlik (olles ise
kaebaja varasemalt esitatud vaide lahendamisel selle aluseks võtnud) asjaolust, et Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on juba 11.01.2022 väljendanud arvamust, et
Nepste V liivakarjääri maavara kaevandamise loa andmine on riigi huvi vaatest põhjendatud.
Ei ole mingit põhjust arvata, et sama küsimust täna menetlev Kliimaministeerium jõuaks
teistsugusele seisukohale, kuna kõik MKM-i põhjendused on kehtivad ja kohaldatavad ka
praegu. Seda arvestades on üsna tõenäoline, et Kliimaministeeriumilt ei tule seisukohta, et loa
andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. Sealt edasi on Vabariigi Valituselt loa saamine väga
pikk protsess. Ilmselt loodab vastustaja, et kui kunagi 5+ aasta pärast Vabariigi Valitsus
otsuseni jõuab, on Rail Baltic raudtee-ehitus lõppenud, varustuskindluse hinnangud muutunud
ning seeläbi õnnestub kaevandamist Nepste V liivakarjääris vältida.
10. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.04.2026 määrusega Häädemeeste valla taotluse
haldusasja menetluse peatamiseks ning peatas menetluse seniks, kuni Vabariigi Valitsus teeb
otsuse Nepste V liivakarjääri kaevandamisloa andmiseks nõusoleku andmise kohta või kuni
Kliimaministeerium esitab seisukoha riigi huvi ilmselge puudumise kohta.
HKMS § 95 lg 1 kohaldamise eeldus on täidetud ning praegune kohtuasi on seotud Vabariigi
Valitsuselt riigi huvi väljaselgitamiseks algatatud menetlusega. Ehkki seadusest ei tulene
3(6)
3-26-532
otsest keeldu vaidlustada paralleelselt Vabariigi Valitsuselt riigi huvi väljaselgitamiseks
algatatud menetlusega ka kohaliku omavalitsuse üksuse keelduvat seisukohta, on Vabariigi
Valitsuselt riigi huvi väljaselgitamiseks algatatud menetluse eeldus kohaliku omavalitsuse
üksuse keelduva otsuse olemasolu. Olukorras, kus keelduvale otsusele tuginedes on kaebaja
taotlusel juba algatatud menetlus Vabariigi Valitsuse huvi väljaselgitamiseks, ei ole
otstarbekas jätkata paralleelselt kaebuse menetlemist, mille eesmärk on vastustaja
kohustamine uue otsuse tegemiseks.
Kohustamiskaebuse (millega tuvastamiskaebus on sisuliselt seotud) rahuldamise eeldus on, et
ka kohtuotsuse tegemise ajal võimaldaksid faktilised asjaolud ja õiguslik olukord kohustada
vastustajat toimingut sooritama. See tähendab, et muutunud asjaolud võivad välistada
kohustamiskaebuse rahuldamise. Kui Vabariigi Valitsus otsustab anda nõusoleku Nepste V
liivakarjääri kaevandamisloa andmiseks, saab Keskkonnaamet väljastada kaebajale
kaevandamisloa ning sel juhul ei esine MaaPS § 55 lg 2 p-st 11 tulenevat alust
kaevandamisloast keeldumiseks kohaliku omavalitsuse üksuse nõusoleku puudumise tõttu.
Seega võib sellisel juhul esineda alus kaebuse rahuldamata jätmiseks või ei pruugi olla
põhjendatud käesoleva haldusasja menetlemise jätkamine. Seega võib Vabariigi Valitsuselt
riigi huvi väljaselgitamiseks algatatud menetluse tulemus praeguse haldusasja lahendust
mõjutada, kuivõrd kaebuse rahuldamise võimalus sõltub muu hulgas sellest, kas Vabariigi
Valitsus otsustab anda nõusoleku Nepste V liivakarjääri kaevandamisloa andmiseks. Ei ole
teada, kui kaua vastav menetlus kestab, kuid on selge, et ka kohtumenetlus on aeganõudev
ning puudub kindlus, kummas jõutaks lahendini kiiremini. Menetluse peatamine ei põhjusta
haldusasja tarbetut venimist ning kaebuse esitamise aega arvestades ei ole antud hetkel ohus
ka asja lahendamine mõistliku aja jooksul. Kui Vabariigi Valitsuselt riigi huvi
väljaselgitamiseks algatatud menetlus peaks siiski venima, võimaldab HKMS § 99 lg 2
vajaduse korral menetluse uuendada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11. Kaebaja palub 18.05.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.04.2026
määrus ning saata asi menetluse jätkamiseks tagasi Tallinna Halduskohtule.
Menetluse peatamise eeldused HKMS § 95 lg 1 järgi puuduvad. Kohtuasja ese on vastustaja
keelduva seisukoha õiguspärasus. MaaPS § 55 lg 4 alusel toimuv Vabariigi Valitsuse
menetlus ei kontrolli vastustaja otsuse õiguspärasust ega tuvasta asjaolusid, millest sõltuks
praeguse kohtuasja lahendamine. Selles menetluses hinnatakse üksnes, kas vaatamata
kohaliku omavalitsuse vastuseisule esineb ülekaalukas riigi huvi, mis õigustaks loamenetluse
jätkamist vastustaja nõusolekuta. Tegemist on erineva eseme, erinevate menetlusosaliste ja
erineva õigusliku hindamisraamistikuga menetlustega. Seetõttu puudub praeguse asja ja
Vabariigi Valitsuse menetluse vahel HKMS § 95 lg 1 tähenduses nõutav sõltuvussuhe.
Kohtumäärusest ei nähtu, millist praeguse kohtuasja lahendamise seisukohalt otsustava
tähtsusega asjaolu peaks Vabariigi Valitsuse menetlus tuvastama. Isegi juhul, kui Vabariigi
Valitsus peaks andma nõusoleku loa menetlemise jätkamiseks, ei muudaks see tagasiulatuvalt
vastustaja otsust õiguspäraseks ega kõrvaldaks vajadust selle kohtulikuks kontrolliks.
Kaebajal säilib sõltumata Vabariigi Valitsuse võimalikust tulevasest otsusest õigustatud huvi
saada kohtulik hinnang vastustaja tegevuse õiguspärasusele.
Vabariigi Valitsuse võimalik tulevane otsus ei muuda praegust vaidlust automaatselt
perspektiivituks. Kohaliku omavalitsuse üksuse keelduva seisukoha vaidlustamine ning samal
ajal MaaPS § 55 lg 4 alusel menetluse algatamine ei välista teineteist. Halduskohus on
spekulatiivselt eeldanud, et Vabariigi Valitsus annab nõusoleku. Menetlus võib lõppeda ka
järeldusega, et ülekaalukas riigi huvi puudub. Sel juhul jääb vastustaja keelduv seisukoht
4(6)
3-26-532
ainsaks takistuseks loa andmisel ning kaebajal on jätkuvalt põhjendatud huvi selle
õiguspärasuse kohtulikuks kontrolliks. Selline olukord toob kaasa kohtumenetluse
põhjendamatu venimise.
Menetluse peatamine ei võimalda viia kohtumenetlust läbi mõistliku aja jooksul. Halduskohus
ei ole hinnanud peatamise tegelikku kestust ega selle mõju kaebaja õigusele saada asi
lahendatud mõistliku aja jooksul. Vabariigi Valitsuse riigi huvi menetlused on kestnud
kaebaja praktikas reeglina kauem kui viis aastat. Kaebajal on suure tõenäosusega võimalik
keskkonnaloa väljastamiseni jõuda kiiremini läbi kohaliku omavalitsuse otsuse kontrolli kui
Vabariigi Valitsuse riigi huvi menetluse.
12. Häädemeeste vald palub 04.06.2026 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Vaidlust ei ole, et MaaPS § 55 lg 4 alusel ei hinda Vabariigi Valitsus vastustaja arvamuse
õiguspärasust. Samas ei mõjuta see asjaolu, et Vabariigi Valitsuselt riigi huvi
väljaselgitamiseks algatatud menetluse eeldus on sama sätte järgi kohaliku omavalitsuse
üksuse keelduva otsuse olemasolu. Olukorras, kus keelduvale otsusele tuginedes on kaebaja
taotlusel juba algatatud menetlus Vabariigi Valitsuse huvi väljaselgitamiseks, ei ole
otstarbekas jätkata paralleelselt kaebuse menetlemist, mille eesmärk on vastustaja
kohustamine uue otsuse tegemiseks. Muutunud asjaolud võivad välistada kohustamiskaebuse
rahuldamise. Kui Vabariigi Valitsus otsustab anda nõusoleku Nepste V liivakarjääri
kaevandamisloa andmiseks, saab Keskkonnaamet väljastada kaebajale kaevandamisloa ning
sel juhul ei esine MaaPS § 55 lg 2 p-st 11 tulenevat alust kaevandamisloast keeldumiseks
kohaliku omavalitsuse üksuse nõusoleku puudumise tõttu. Seega võib sellisel juhul esineda
alus kaebuse rahuldamata jätmiseks või ei pruugi olla põhjendatud praeguse haldusasja
menetlemise jätkamine. Seega võib riigi huvi väljaselgitamiseks algatatud menetluse tulemus
praeguse haldusasja lahendust mõjutada, kuivõrd kaebuse rahuldamise võimalus sõltub muu
hulgas sellest, kas Vabariigi Valitsus otsustab anda nõusoleku Nepste V liivakarjääri
kaevandamisloa andmiseks.
Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et peatamisest tulenevalt ei ole võimalik viia
kohtumenetlust läbi mõistliku aja jooksul. Keskkonnaamet on juba pöördunud seisukoha
saamiseks Kliimaministeeriumi poole ning viimane annab oma seisukoha teadaolevalt
hiljemalt 30.06.2026. Kaebaja väide, et riigi huvi menetlus võiks kesta enam kui viis aastat, ei
vasta vastustajale teadaolevale praktikale. Vastustajale on teada näide, kus riigi huvi
väljaselgitamine võttis aega 21 päeva. Kaebaja on tuginenud väitele, et MKM on juba
11.01.2022 asunud seisukohale, et Nepste V liivakarjääri kaevandamisloa menetlemine on
riigi huvi vaatest põhjendatud. Kaebaja arvates ei ole alust eeldada, et Kliimaministeerium
jõuaks seekord samas küsimuses vastupidisele seisukohale. See seisukoht just põhjendab
menetluse peatamist. Kliimaministeeriumi seisukoha järgselt oleks võimalik välja selgitada
prognoositav MaaPS § 55 lg 4 menetluse aeg ning vajadusel hiljem kaaluda HKMS § 99 lg 2
rakendamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Halduskohus peatas vaidlustatud määrusega praeguse haldusasja menetluse HKMS § 95
lg 1 alusel, kuni Vabariigi Valitsus teeb otsuse Nepste V liivakarjääri kaevandamisloa
andmiseks nõusoleku kohta või kuni Kliimaministeerium esitab seisukoha riigi huvi ilmselge
puudumise kohta. HKMS § 95 lg 1 kohaselt võib kohus peatada menetluse juhul, kui otsus
sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise
käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või
muus kohtumenetluses.
5(6)
3-26-532
14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega selles, et kui Vabariigi Valitsus teeb
otsuse Nepste V liivakarjääri kaevandamisloa andmiseks nõusoleku andmise kohta ning selle
tulemusel Keskkonnaamet väljastab kaebajale maavara kaevandamiseks kaevandamisloa,
võib esineda alus siinse kaebuses esitatud kohustamisnõude rahuldamata jätmiseks või ei
pruugi haldusasja menetlemisega jätkamine olla põhjendatud. Sellele vaatamata ei takista
menetlus Vabariigi Valitsuses praeguse asja lahendamist. Juhul, kui kaebus praeguses asjas
rahuldada, mille tulemusel võib olla võimalik kohaliku omavalitsuse nõusoleku saamine, ja
kui selleks ajaks ei ole Vabariigi Valitsus teinud otsus riigi huvi kohta kaevandamisloa
andmiseks, võib esineda hoopis alus menetluse lõpetamiseks Vabariigi Valitsuses, sõltuvalt
sellest, kumb menetlus on kiirem. Isegi kui HKMS § 95 lg 1 võiks anda menetluse peatamise
aluse, tuleb kohtul selle sätte kohaldamisel arvestada ka menetlusosalise õigusega vaidluse
lahendamisele mõistliku aja jooksul (nt Riigikohtu 10.04.2018 määrus nr 3-15-1590, p 10;
16.11.2011 otsus nr 3-2-1-111-11, p 17). Menetluse peatamine HKMS § 95 lg 1 alusel on
kohtu kaalutlusotsus, mitte kohustus. Kaebaja on selgitanud, et Nepste V liivakarjäär on
olulise tähtsusega Rail Balticu raudteetrassi ehitamiseks ning karjääri peamine eesmärk on
trassiehituse varustamine täitematerjaliga. Menetluse peatamine praeguses haldusasjas võib
kesta kuni Vabariigi Valitsuse otsuse tegemiseni ja põhjustaks seetõttu haldusasja tarbetut
venimist, kuna puudub alus eeldada, et Vabariigi Valitsuse nõusoleku andmise menetlus
jõuab lõpule kiiresti. Viidatud erinevad menetlused ei välista teineteist, vaid kaebaja õiguste
seisukohast ongi ilmselt ökonoomsem mõlema menetluse läbiviimine paralleelselt ja vaidluse
lõpptulemus sõltub sellest, kumb menetlus varem lõpuni jõuab.
15. Eeltoodu alusel ei olnud kohtumenetluse peatamine HKMS § 95 lg 1 alusel põhjendatud.
Määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 29.04.2026
määruse ning saadab asja menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)