2-25-6976/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-6976

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-6976

Tsiviilasi

Z.M Soku maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

maksejõuetusmenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik

Z.M

(ik

XXX;

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; telefon XXX ; e-post )

usaldusisik Einar Vallandi (ik 37201042725; OÜ Õigusbüroo

Faktootum; Õpetaja 9a, 51003 Tartu; tel 511 8670; e-post

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada

Z.M Soku

(isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

maksejõuetusavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Määrata usaldusisik Einar Vallandi tasu suuruseks 462 eurot, millele lisandub käibemaks

110,88 eurot, kokku 572,88 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 462 eurot, millele lisandub käibemaks

110,88 eurot, kokku 572,88 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096,

KMKR EE100583320, Swedbank AS arvelduskonto nr EE742200221013804535).

Avaldada maksejõuetusavalduse menetluse raugemise kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata punkt 3 osas täitmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajale, kes ei ole

esitanud maksejõuetusavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse

lõpetamise kohta teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. Z.M (avaldaja) esitas 06.05.2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-25-6976). Avaldaja soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist.

Avalduse kohaselt on avaldaja abielus ja varasuhte liigiks on lahusvara. Abikaasa on lapseootel ja

oktoobris on sündimas perelisa. Avaldajal on kaks alaealist ülalpeetavat eelnevast kooselust: Dxxxx

Bxxxxxxx (sünd xxxxxxxxxx) ja TxxxxxBxxxxxxx (sünd xxxxxxxxxxx. Lapsed elavad oma emaga

Soomes ja suhtlevad avaldajaga Eestis koolivaheajal. Avaldaja elab oma abikaasale kuuluvas

korteris. Ta on hetkel töötu ja arvel Töötukassas, kuid ta plaanib minna tööle Soome. Tema

sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis 360 eurot. Igakuised väljaminekud on 360 eurot:

eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 100 eurot, sidekulud 40 eurot ja ülalpidamismaksed

lastele 20 eurot. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Tööle tal saada ei ole

õnnestunud. Võlgnik selgitas, et makseraskused hakkasid tekkima 2022. aastal, kui ta ei suutnud

enam võetud laene tagasi maksta ja hakkas võtma uusi laene, et eelnevaid tagasi maksta. Võlgniku

kohustuste suuruseks on vähemalt 8486 eurot.

2. Kohus kuulas 12.05.2025 istungil avaldaja ära, kes kinnitas, et soovib pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

3. Kohus võttis 29.05.2025 määrusega Z.M xxxx maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas

tema usaldusisikuks Einar Vallandi, keda kohustas hiljemalt 30.06.2025 kohtule esitama füüsilise

isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja

hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi

valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise

raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.

4. Usaldusisik esitas 30.06.2025 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning

arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Et võlgnikul

ei jätku vara ka pankrotimenetluse kulude katteks, tuleks menetlus lõpetada.

Kohtu põhjendused

5. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja

kohustuste ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Võlgniku üldiseloomustus

Võlgnik, kes kuni 09.08.2023 kandis nime Z.M , oli 01.12.2014 – 18.08.2021 abielus

DxxxxxBxxxxxxxxxxx(hilisem perekonnanimi xxxxxxxx). Abielust sündisxxxxxxx2015 poeg

Dxxxx Bxxxxxxx ning xxxxxxxxxx poeg Txxxx Bxxxxxxx. Abikaasade vahel kehtis varaühisuse

režiim. Jagamata ühisvara ei ole. Alates 14.06.2024 on võlgnik abielus Exxxx Sxxxxx (Z.M,

varasemad perekonnanimed Kxxxxxxx ja Pxxxxxxx). Selles abielus kehtib varalahususe varasuhe.

Võlgnik elab abikaasa emale kuuluvas korteris koos abikaasa vanaema Zxxxxxx xxxxxxxxxx ning

abikaasa laste xxxxxxxa Pxxxxxxx, KxxxxxxPxxxxxxxxja Axxxx Pxxxxxxxxx. Abikaasa vanaema

vajab väidetavalt hooldust, mida pakub võlgniku abikaasa õde.

Vara

11.02.2023 – 23.05.2024 oli võlgnik kantud liiklusregistrisse mopeedi Keeway Focus 50 (2005,

registreerimisnumber xxxx) omanikuna. Alates 13.02.2023 on võlgnik kantud liiklusregistrisse

mopeedi Baotian BT49QT-12 (2007, reg-nr xxxx, registrist ajutiselt kustutatud 30.04.2019,

registrikanne peatatud 12.12.2019, tehnoülevaatuse andmed puuduvad) omanikuna. Võlgnik ei oska

mainitud mopeedi kohta öelda muud, kui et mingit mopeedi tal ei ole. Muudes kontrollitud

registrites ei ole ega ole olnud võlgnikul vara. Kohustusliku pensionifondi osakud realiseeris

võlgnik 2021. aastal.

Võlgnik on maksejõuetusavalduses avaldanud, et tal on arvelduskonto AS-s SEB Pank ja Swedbank

AS-s. Kontrollimisel selgus, et võlgnikul on kaks kontot AS-s SEB Pank ning üks konto Swedbank

AS-s, Coop Pank AS-s ja AS-s LHV Pank. Muudes küsitletud krediidiasutustes võlgniku kontosid

ei ole. Koos maksejõuetusavaldusega on võlgnik kohtule esitanud 2024. aasta tuludeklaratsiooni,

milles ta on taotlenud enam makstud tulumaksu tagastamist Hollandi krediidiasutuses Bunq B.V.

avatud võlgniku kontole nr NL98BUNQ2146666889. Selle konto olemasolu ei ole võlgnik

maksejõuetusavalduses maininud ning konto väljavõtet ei ole ta usaldusisikule esitanud. Võlgniku

väitel ei oska ta seda kontot käsutada ega selle väljavõtet koostada. Maksu- ja Tolliamet ei

tagastanud tulumaksu sellele kontole, vaid kandis tagastatava summa kohtutäiturile.

Võlgniku sissetulekuks on kuni 15.08.2025 töövõimetoetus 375 eurot. Võlgniku Swedbank AS

arvelduskontol EE822200221033165979 on jääk 0,60 eurot, mis võib jooksvalt muutuda. Teistel

pangakontodel raha ei ole või ei ole raha olemasolu teada (Bunq B.V. – konto

NL98BUNQ2146666889).

Kohustused

Võlgniku jooksvad kulutused kuus on 360 eurot (toit, eluase, riided, ravimid jms). Kuna eelnev

põhineb võlgniku ütlustel, ei pruugi see usaldusisiku hinnangul olla tõene. Näiteks väidetavalt

tühjalt seisva Pikk 94–20 korteri üüri ja majandamiskulu katteks on aastatel 2024–2025 tegelikult

tasutud umbes 300 eurot kuus. Vaene inimene ei saaks sellist kulu enesele lubada. Võlgniku suhtes

on praeguseks lõppenud 47 aastatel 2006–2024 algatatud täitemenetlust.

Võlgnik on sissenõudja TRV Ehitus OÜ (rg-kood 14757617) suhtes algatatud täitemenetluses

nr 084/2020/7604. Tema 1202,70 euro suuruse nõude sisuks on töölepingu alusel arvestatud, kuid

maksmata tasud, mille on töövaidluskomisjon võlgniku kasuks välja mõistnud. Võlgniku endine

tööandja on tegevuse aastaid tagasi lõpetanud ning on tõenäoliselt maksejõuetu. Juhul, kui keegi

(mitte Z.M, sest ta ei suudaks menetluse kulu kanda) esitab kohtule endise tööandja

pankrotiavalduse, võib võlgnikul avaneda võimalus saada Eesti Töötukassalt tööandja

maksejõuetuse hüvitist.

29.05.2025 algatas kohtutäitur Reet Rosenthal võlgniku suhtes täitemenetluse Soome Vabariigi

asutuse Kansaneläkelaitos nõude võlgnikult sissenõudmiseks. Seisuga 31.05.2025 oli nõude suurus

4732,26 eurot. Alates 01.06.2025 lisandub iga kuu 450 eurot juhul, kui võlgnik ei hakka temalt

väljamõistetud elatist lastele ise tasuma. Nõude aluseks on tsiviilasjas 2-24-126312 Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonna 27.11.2024 tehtud maksekäsk, mille kohaselt peab võlgnik oma Soome

Vabariigis elavatele alaealistele lastele Dxxxx Bxxxxxxxxle ja TxxxxxBxxxxxxxxxe maksma alates

16.07.2024 kuni laste täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxx3 jaxxxxxxxxxxx) kummalegi lapsele

elatist 225 eurot kuus. Soome Vabariik maksab võlgniku lastele elatisabi korras elatise, mille

võlgnik on jätnud tasumata, ning nõuab tasumata elatise sisse võlgnikult. Kuna praegu ei ole ette

näha, et võlgnik oleks suuteline edaspidi tasuma temalt välja mõistetud elatist, jääb elatise võlg

tõenäoliselt suurenema. Eesti Vabariigis ülalpeetavatele pankrotimenetluse ajal elatisabi andev

Sotsiaalkindlustusamet ei taotle jooksvalt makstava elatisabi võlgnikult tagasinõudmiseks võlgniku

suhtes täitemenetluse algatamist. Usaldusisikule ei ole teada takistust ülalpeetavate avalduse alusel

nende jooksva elatise nõude rahuldamiseks täitemenetluse algatamiseks pankrotimenetluse ajal.

Seega võlgniku suhtes on tehtud täitedokument, mille alusel on võimalik edaspidi viia läbi

täitemenetlust ka juhul, kui kohus otsustab välja kuulutada võlgniku pankroti.

Võlgniku kohustused võlausaldajate ees on kokku eelduslikult 14 556,85 eurot. Eeldusel, et

võlgniku tulu teenimise võimekus ei osutu tulevikus palju paremaks, kui see on viimastel aastatel

olnud, ei ole võlgnik ettenähtavas tulevikus võimeline tasuma ka neid võlgu, mille olemasolu

tõenäoliselt ei ole alust vaidlustada.

Kokkuvõte

Võlgnikul ei ole realiseerimisväärtust omavat vara. Võlgniku sissetulek on viimastel aastatel olnud

väga väike ning sissetulekust ei piisa võlgniku enese ning tema kahe alaealise lapse ülalpidamiseks.

Võlgnikult välja mõistetud elatise võlg suureneb iga kuu 450 euro võrra. Väidetavalt sünnib mõne

kuu pärast võlgnikule kolmas laps, kes on samuti õigustatud saama võlgnikult ülalpidamist kuni

täisealiseks saamiseni. Seadusega on ülalpidamiskohustuse täitmiseks sissetulekust mittearestitav

osa iga ülalpeetava kohta 1/3 töötasu alamäärast kuus ehk 2025. aastal 295,33 eurot kuus. Võlgniku

sissetulekust peaks kuluma laste ülalpidamiseks vähemalt 745,33 eurot kuus. Ei ole ette näha, et

võlgnikul tekiks lähiajal võime katta enese ja ülalpidamist saama õigustatud isikute vältimatult

vajalikud kulud ning lisaks sellele teha makseid sõlmitud krediidilepingute katteks. Usaldusisiku

arvates on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

Maksejõuetusavalduses on võlgnik maksejõuetuse põhjusena esile toonud üle võimete elamise, töö

eest tasude saamata jäämise ning igapäevaste kulude katteks kiirlaenude võtmise. See võib olla

tõene selgitus. Kohus on 12.05.2025 toimunud istungil juhtinud võlgniku tähelepanu sellele, et

väidetavalt enamasti tühjalt seisva korteri üürimine aasta läbi ei ole jätkusuutlik. Võlgniku

arvelduskontolt nähtub, et aastatel 2024 – 2025 on võlgnik selle väidetavalt tühjana seisva korteriga

seoses tasunud keskmiselt umbes 300 eurot kuus. See on võlgniku väga väikesest sissetulekust väga

suur osa. Selline teguviis viitab võimalusele, et võlgnik ei avalda oma suhete ja elukorralduse kohta

tõtt või alternatiivselt – et võlgnik ei mõtle, millele ta raha kulutab. See, et erinevad tööandjad

jätavad võlgnikule töö eest tasumata, ei ole tavaline ja viitab võimalusele, et võlgniku tehtud töö ei

pruugi vastata tööandjate ootustele. Sel juhul võib ka töö leidmine ja töösuhte säilitamine olla raske.

Usaldusisik ei pea maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegusid. Usaldusisik on seisukohal,

et võlgnik võis muutuda maksejõuetuks hiljemalt 2024. aasta lõpuks seoses sellega, et ta ei suutnud

teenida sissetulekut, samas nähtavasti ka ei olnud valmis loobuma tarbetust kulust.

Usaldusisik teeb ettepaneku menetluse lõpetada. Võlgnik on minevikus harrastanud küllaltki

läbipaistmatut eluviisi – kandnud ebavajalikku kulu, mis ei ole kooskõlas tema teadaoleva

sissetulekuga, arveldanud intensiivselt ebaselgel põhjusel teiste füüsiliste isikutega, jätnud kohtule

avaldamata andmed väljamõistetud elatise ja võla igakuise suurenemise kohta, taotlenud tulumaksu

tagastamist välisriigis avatud kontole, mida ta väidetavalt käsutadagi ei oska jms. On tõenäoline, et

laste ülalpidamise kohustust ei suuda võlgnik ka edaspidi täita (arvestades ka uue lapse sündi). Isegi

kui võlgnikul puuduks laste ülalpidamiskohustus, oleks küsitav, kas võlgnik järgneva kolme aasta

jooksul suudab teenida sissetulekut, millest seaduse kohaselt kinnipeetavast osast piisaks vähemalt

maksejõuetusmenetluse kulu katmiseks. Ei ole alust arvata, et lähitulevikus saab võlgniku elu

radikaalselt erinema tema elust lähiminevikus. Hetkel puudub võlgnikul nii realiseerimiskõlblik

vara kui sissetulek, millest saaks midagi kinni pidada. Ei ole ette näha võimalust katta võlgniku vara

arvel isegi usaldusisiku töötasu, rääkimata võlausaldajate nõuete rahuldamisest.

6. Eelnevat kokku võttes on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt võimetu täitma temal

lasuvaid kohustusi. Võlgniku sissetulekuks on üksnes töövõimetoetus 375 eurot kuus ning muud

sissetulekud ja arvestatav, realiseerimisväärtusega vara puuduvad, seda ka maksejõuetusmenetluse

kulude katmiseks. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on 14 556,85 eurot. Võlgade

ümberkujundamise menetlus võlgniku minimaalset sissetulekut, võlgade suurust ja senist eluviisi

arvestades kõne alla ei tule.

7. Võlgniku sissetuleku suurust ning temal ülalpeetavate olemasolu arvestades on kohus

seisukohal, et võlgniku puhul puudub võimalus PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi

täitmiseks – võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel põhjusel, et võlgnik on varatu

ning võlgnikul ei ole eelduslikult võimalik lähitulevikus saada piisava suurusega töötasu või muud

tulu, mis võimaldaks tal asuda tasuma võlausaldajate nõudeid mingiski ulatuses.

8. FIMS § 18 lg 2 p 5 järgi võib kohus maksejõuetusavalduse läbivaatamisel lõpetada menetluse

raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule. PankrS § 29 lg 1 esimese lause kohaselt kohus

lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik

vara tagasi võita või tagasi nõuda. Antud juhul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse

läbiviimiseks ning usaldusisik ei ole teinud kindlaks vara tagasivõitmise või tagasinõudmise

võimalusi.

9. PankrS § 29 lg 3 näeb ette, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus on PankrS § 30

lg-te 1 ja 2 alusel teatanud 04.07.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 1673 eurot selleks ettenähtud kontole hiljemalt

24.07.2025. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina

tasunud. Ka võlgnik ei ole deposiidi katteks midagi viimase 9 kuu jooksul tasunud. Eeltoodu alusel

leiab kohus, et Z.M Soku maksejõuetusavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

10. FIMS § 2 lg 4 kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse eesmärk vabastada füüsilisest

isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. FIMS § 45 lg 2 järgi kuulutab

kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab algatada kohustustest vabastamise menetluse.

Võlgnik on küll esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuid antud

juhul ei saavutaks võlgniku suhtes läbiviidav pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise

menetlus seadusandja poolt taotletavat eesmärki. Z.M Soku kohustuste tasumine toimub

täitemenetluse raames tema arestimisele kuuluva sissetuleku osa arvel. Võlgniku kohustustest

vabastamisega ei lõpe lapsele elatise maksmise kohustus (FIMS § 50 lg 2). Võlgniku nõuded

aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta. Lisaks

tuleb arvestada sellega, et pankrotimenetluses tehtav kohtulahend on omakorda täidetav 10 aastat ja

see võib võlgniku võlakohustuste aegumistähtaegasid praegusega võrreldes hoopis pikendada.

Usaldusisiku tasu

11. FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg, töö maht, keerukus ja usaldusisiku kutseoskused (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (FIMS § 54 lg 5). Usaldusisik peab kohtule esitama

tööaja arvestuse andmed (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 7 tundi.

Usaldusisik on arvestanud tasu suuruseks 66 eurot tunni kohta ning palunud kohtul tasu suuruseks

määrata 462 eurot, millele lisandub käibemaks 110,88 eurot, kokku 572,88 eurot. Büroo, mille

kaudu usaldusisik tegutseb,

on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses

(PankrS § 65 lg 11).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud menetluse lõpetamisel

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks

usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu

määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 886 eurot (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu

arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2). Arvestades

usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (7 tundi) ja esitatud taotlust, tuleb Einar Vallandile

tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 462 eurot, millele lisandub käibemaks 110,88

eurot, kokku 572,88 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb

usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku

tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik