2-22-16285/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-16285

Kohtuasi

T.Z ja W.W pärandvara hooldaja X.J hagiavaldus

B.R vastu pärandvara jagamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. aprilli 2026. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

B.R-i 11. mai 2026. a apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: T.Z (sünniaeg XX.XX.XXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov

Hageja: W.W (isikukood XXX, surma aeg

XX.XX.XXXX) pärandvara hooldaja X.J (isikukood

XXX)

Kostja: B.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Indrek Repnau

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda B.R-i apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud B.R-i kanda. Jätta

menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-22-16285

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. T.Z (hageja I) ja W.W (pärandaja) pärandvara hooldaja X.J (hageja II) esitasid 29.09.2022

Harju Maakohtule hagiavalduse B.R (kostja) vastu pärandvara jagamiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt suri W.W XX.XX.2015. 26.10.2021 pärimistunnistuse kohaselt on

tema pärijaks 1/2 mõttelises osas kostja ning vähemalt 1/20 osas hageja I. Pärimisõigus 9/20

mõttelisele osale pärandist on tõendamata. Harju Maakohtu 21.09.2022 määrusega tsiviilasjas

nr 2-21-16786 määrati pärandaja pärandvara hooldajaks hageja II.

1.2. Hagejad paluvad pärandvara hulka kuuluva korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr

XXX) müüa avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha jagada selliselt, et 1/20 saadud

rahast saab hageja I, 9/20 saadud rahast saab hooldajana hageja II ning 1/2 saadud rahast saab

kostja. Hagejad paluvad pärandvara hulka kuulunud sõiduauto väärtusega 1000 eurot ning

Krediidipangas avatud kontol olnud 5056,58 eurot jätta kostjale ning kohustada kostjat

maksma hagejatele enamsaadud pärandvara arvel hüvitist. Hüvitise maksmisel paluvad

hagejad arvesse võtta pärandaja matusekulu 1987 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Hageja I pärimisõigus

ei ole tõendatud ning hagejal II ei ole õigust pärandvara jagamist nõuda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi ja otsustas:

1) müüa korter avalikul enampakkumisel;

2) jagada korteri müügist saadud raha järgmiselt: hageja I saab rahast 1/20, hageja II saab

rahast 9/20 ja kostja saab rahast 1/2;

3) jätta sõiduauto ja pärandaja Eesti Krediidipangas avatud kontodel pärandi avanemise

hetkel olnud 5056,58 eurot kostjale;

4) mõista kostjalt hageja I kasuks välja hüvitis 203,48 eurot ja hageja II kasuks hüvitis

1831,31 eurot.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

kostja kanda ning mõistis kostjalt hagejate kasuks välja riigilõivu 420 eurot ja hageja I kasuks

õigusabikulud 942,40 eurot. Kohus jättis hageja I õigusabikulude hüvitamise taotluse

rahuldamata 942,40 euro ulatuses ja hageja II taotluse terves ulatuses.

3.1. Otsuse kohaselt on pärimistunnistusega tõendatud kostja pärandiosa suurus 1/2 ning

hageja I pärandiosa minimaalne suurus 1/20. Puuduolevate pärijate pärandiosa on

maksimaalselt 9/20. Kuna teada on kostja pärandiosa suurus, hageja I pärandiosa minimaalne

suurus ja puuduolevate pärijate pärandiosa maksimaalne suurus, ei ole pärandvara jagamine

pärimisseaduse (PärS) §² 155 lg 1 järgi välistatud.

3.2. Maakohtu 21.09.2022 määrusega nr 2-21-16786 määrati pärandvara hooldajaks hageja II.

Pärandvara hooldajal on õigus nõuda teadaolevatelt kaaspärijatelt puuduolevate kaaspärijate

asemel pärandvara jagamist.

3.3. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis välistaksid pärandvara jagamise. Samuti ei ole

kostja esitanud vastuhagi pärandvara jagamiseks hagejate taotletust erineval viisil. Seega tuleb

2-22-16285

hagi rahuldada ja pärandvara jagada hagejate taotletud viisil. Kostjale jääva vara väärtus,

millest on matusekulud maha arvatud, on 4069,58 eurot. Hagejal I on õigus saada kostjalt

hüvitist 203,48 eurot (1/20 4069,58-st), hagejal II 1831,31 eurot (9/20 4069,58-st).

Apellatsioonkaebus

4. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi

rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu

otsuse osas, millega jäeti menetluskulud kostja kanda ning teha uue otsuse, millega jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

4.1. Kaebuse kohaselt ei saanud maakohus pärandvara jagada, sest kõik pärijad ei olnud teada.

Selline piirang tuleb PärS § 155 lg-st 1. Maakohtu tõlgendus, mille kohaselt piisab pärijate

osade teadmisest, kujutab endast seaduse teksti laiendavat ja sisuliselt muutvat tõlgendust, mis

ei tulene normi sõnastusest ega süstemaatilisest kontekstist.

4.2. Maakohus jaotas ebaõigesti menetluskulud. Kaasomandi lõpetamise asjades on

Riigikohus leidnud, et see on eelduslikult mõlema poole huvides ja menetluskulude jaotamisel

ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole soovitud viisil. Põhjendatud ja

õiglane on sellisel juhul jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

6. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. Ringkonnakohus ei

võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses

toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

7. Maakohus ei ole asja lahendamisel materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Ekslik on kostja

seisukoht, et kuna kõik pärijad ei ole isikuliselt teada, ei võinud PärS § 155 lg 1 piirangu tõttu

pärandvara jagada.

7.1. PärS § 155 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda üksnes tingimusel, et on teada

kõik pärijad. Kolleegium nõustub maakohtuga, et siinsel juhul ei ole pärandvara jagamine

PärS § 155 lg 1 järgi välistatud.

7.2. Ringkonnakohus jääb varem avaldatud seisukoha juurde, mille järgi ei tulene PärS § 155

lg-st 1, et pärandvara jagamiseks peavad olema teada kõik pärijad isikuliselt. Piisab sellest,

kui on teada pärijate osad. Selline tõlgendus on kooskõlas ka PärS § 152 lg-ga 2, mille

kohaselt jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale ja PärS §-ga 154,

mille kohaselt on võimalik ka pärandi osaline jagamine ühe või mõne kaaspärija nõudel.

Puuduva kaaspärija asemel osaleb kaaspärijate omavahelistes ning kaaspärijate ja kolmandate

isikutega sõlmitavates kokkulepetes pärandvara hooldaja, kes kaitseb veel teadmata pärijate

huve ja tagab nende pärandiosa säilimise. Vastupidine järeldus kitsendaks ebamõistlikult

teadaolevate pärijate omandiõigust (vt TlnRKm 03.02.2020, 2-17-2320, p 23).

2-22-16285

7.3. Pärandvara jagamiseks tuleb kindlaks määrata ka pärandvara koosseis, st milline vara

kuulus pärandajale pärandi avanemise ajal (RKTKo 13.01.2010, 3-2-1-151-09, p 13). Siinsel

juhul on teada nii pärandvara koosseis kui ka vajalikus ulatuses pärijate osad. Maakohus

tuvastas, et hageja I pärandi osa suurus on minimaalselt 1/20, kostja osa on 1/2 pärandvarast

ja ülejäänud 9/20 osa esindab pärandvara hooldaja. Kostja ei ole neid asjaolusid

apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Seega ei esine pärandvara jagamiseks õiguslikke takistusi.

7.4. Eeltoodut arvestades kohaldas maakohus PärS § 155 lg-t 1 õigesti ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Muid hagejate nõude

lahendamist puudutavaid etteheiteid kostja apellatsioonkaebuses ei esitanud.

8. Maakohus ei eksinud ka menetluskulude jaotamisel. Ekslik on kostja seisukoht, et

menetluskulud tulnuks jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Viidatud säte kohaldub

hagi osalise rahuldamise korral, samuti olukorras, kus kohus lahendab samas asjas mitut hagi

ja vastuhagi. Siinsel juhul vastuhagi pärandvara kostja soovitud viisil jagamiseks ei esitatud

ning maakohus rahuldas hagi ja jagas pärandvara hagejate soovitud viisil. Menetluskulud jäid

seega TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti kostja kanda. Kostja viidatud Riigikohtu praktika

tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10 praegusel juhul ei kohaldu. Apellatsioonkaebus ei sisalda

etteheiteid kindlaks määratud menetluskulude rahalisele suurusele.

9. Eeltoodut arvestades on apellatsioonkaebus perspektiivitu ja seda ei oleks võimalik

rahuldada. Kohus keeldub seetõttu kaebuse menetlusse võtmisest. TsMS § 638 lg 4 teise lause

kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta kaebust

vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei

ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o

kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda

hagejatele seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejatel apellatsioonimenetluses vastaspoolelt

välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas

kindlaksmääratavad menetluskulud.

11. Kostja ei tasunud apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu. Lähtudes

menetlusökonoomia põhimõttest ei nõua ringkonnakohus kostjalt riigilõivu tasumist, sest

tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 2 tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise korral apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

(allkirjastatud digitaalselt)