2-22-16285/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud B.R-i kanda. Jätta taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Legislator headnote
AI generated2-22-16285/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht
15. juuni 2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-16285
Kohtuasi
T.Z ja W.W pärandvara hooldaja X.J hagiavaldus
B.R vastu pärandvara jagamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. aprilli 2026. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
B.R-i 11. mai 2026. a apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja: T.Z (sünniaeg XX.XX.XXXX), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov
Hageja: W.W (isikukood XXX, surma aeg
XX.XX.XXXX) pärandvara hooldaja X.J (isikukood
XXX)
Kostja: B.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja
Indrek Repnau
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Keelduda B.R-i apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud B.R-i kanda. Jätta
menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
määruskaebus.
2-22-16285
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. T.Z (hageja I) ja W.W (pärandaja) pärandvara hooldaja X.J (hageja II) esitasid 29.09.2022
Harju Maakohtule hagiavalduse B.R (kostja) vastu pärandvara jagamiseks.
1.1. Hagiavalduse kohaselt suri W.W XX.XX.2015. 26.10.2021 pärimistunnistuse kohaselt on
tema pärijaks 1/2 mõttelises osas kostja ning vähemalt 1/20 osas hageja I. Pärimisõigus 9/20
mõttelisele osale pärandist on tõendamata. Harju Maakohtu 21.09.2022 määrusega tsiviilasjas
nr 2-21-16786 määrati pärandaja pärandvara hooldajaks hageja II.
1.2. Hagejad paluvad pärandvara hulka kuuluva korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr
XXX) müüa avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha jagada selliselt, et 1/20 saadud
rahast saab hageja I, 9/20 saadud rahast saab hooldajana hageja II ning 1/2 saadud rahast saab
kostja. Hagejad paluvad pärandvara hulka kuulunud sõiduauto väärtusega 1000 eurot ning
Krediidipangas avatud kontol olnud 5056,58 eurot jätta kostjale ning kohustada kostjat
maksma hagejatele enamsaadud pärandvara arvel hüvitist. Hüvitise maksmisel paluvad
hagejad arvesse võtta pärandaja matusekulu 1987 eurot.
Kostja vastuväited
2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Hageja I pärimisõigus
ei ole tõendatud ning hagejal II ei ole õigust pärandvara jagamist nõuda.
Maakohtu otsus ja põhjendused
3. Maakohus rahuldas hagi ja otsustas:
1) müüa korter avalikul enampakkumisel;
2) jagada korteri müügist saadud raha järgmiselt: hageja I saab rahast 1/20, hageja II saab
rahast 9/20 ja kostja saab rahast 1/2;
3) jätta sõiduauto ja pärandaja Eesti Krediidipangas avatud kontodel pärandi avanemise
hetkel olnud 5056,58 eurot kostjale;
4) mõista kostjalt hageja I kasuks välja hüvitis 203,48 eurot ja hageja II kasuks hüvitis
1831,31 eurot.
Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel
kostja kanda ning mõistis kostjalt hagejate kasuks välja riigilõivu 420 eurot ja hageja I kasuks
õigusabikulud 942,40 eurot. Kohus jättis hageja I õigusabikulude hüvitamise taotluse
rahuldamata 942,40 euro ulatuses ja hageja II taotluse terves ulatuses.
3.1. Otsuse kohaselt on pärimistunnistusega tõendatud kostja pärandiosa suurus 1/2 ning
hageja I pärandiosa minimaalne suurus 1/20. Puuduolevate pärijate pärandiosa on
maksimaalselt 9/20. Kuna teada on kostja pärandiosa suurus, hageja I pärandiosa minimaalne
suurus ja puuduolevate pärijate pärandiosa maksimaalne suurus, ei ole pärandvara jagamine
pärimisseaduse (PärS) §² 155 lg 1 järgi välistatud.
3.2. Maakohtu 21.09.2022 määrusega nr 2-21-16786 määrati pärandvara hooldajaks hageja II.
Pärandvara hooldajal on õigus nõuda teadaolevatelt kaaspärijatelt puuduolevate kaaspärijate
asemel pärandvara jagamist.
3.3. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis välistaksid pärandvara jagamise. Samuti ei ole
kostja esitanud vastuhagi pärandvara jagamiseks hagejate taotletust erineval viisil. Seega tuleb
2-22-16285
hagi rahuldada ja pärandvara jagada hagejate taotletud viisil. Kostjale jääva vara väärtus,
millest on matusekulud maha arvatud, on 4069,58 eurot. Hagejal I on õigus saada kostjalt
hüvitist 203,48 eurot (1/20 4069,58-st), hagejal II 1831,31 eurot (9/20 4069,58-st).
Apellatsioonkaebus
4. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi
rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu
otsuse osas, millega jäeti menetluskulud kostja kanda ning teha uue otsuse, millega jätta
menetluskulud poolte endi kanda.
4.1. Kaebuse kohaselt ei saanud maakohus pärandvara jagada, sest kõik pärijad ei olnud teada.
Selline piirang tuleb PärS § 155 lg-st 1. Maakohtu tõlgendus, mille kohaselt piisab pärijate
osade teadmisest, kujutab endast seaduse teksti laiendavat ja sisuliselt muutvat tõlgendust, mis
ei tulene normi sõnastusest ega süstemaatilisest kontekstist.
4.2. Maakohus jaotas ebaõigesti menetluskulud. Kaasomandi lõpetamise asjades on
Riigikohus leidnud, et see on eelduslikult mõlema poole huvides ja menetluskulude jaotamisel
ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole soovitud viisil. Põhjendatud ja
õiglane on sellisel juhul jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel
TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
6. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2
sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku
aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus
apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei
tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. Ringkonnakohus ei
võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses
toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
7. Maakohus ei ole asja lahendamisel materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Ekslik on kostja
seisukoht, et kuna kõik pärijad ei ole isikuliselt teada, ei võinud PärS § 155 lg 1 piirangu tõttu
pärandvara jagada.
7.1. PärS § 155 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda üksnes tingimusel, et on teada
kõik pärijad. Kolleegium nõustub maakohtuga, et siinsel juhul ei ole pärandvara jagamine
PärS § 155 lg 1 järgi välistatud.
7.2. Ringkonnakohus jääb varem avaldatud seisukoha juurde, mille järgi ei tulene PärS § 155
lg-st 1, et pärandvara jagamiseks peavad olema teada kõik pärijad isikuliselt. Piisab sellest,
kui on teada pärijate osad. Selline tõlgendus on kooskõlas ka PärS § 152 lg-ga 2, mille
kohaselt jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale ja PärS §-ga 154,
mille kohaselt on võimalik ka pärandi osaline jagamine ühe või mõne kaaspärija nõudel.
Puuduva kaaspärija asemel osaleb kaaspärijate omavahelistes ning kaaspärijate ja kolmandate
isikutega sõlmitavates kokkulepetes pärandvara hooldaja, kes kaitseb veel teadmata pärijate
huve ja tagab nende pärandiosa säilimise. Vastupidine järeldus kitsendaks ebamõistlikult
teadaolevate pärijate omandiõigust (vt TlnRKm 03.02.2020, 2-17-2320, p 23).
2-22-16285
7.3. Pärandvara jagamiseks tuleb kindlaks määrata ka pärandvara koosseis, st milline vara
kuulus pärandajale pärandi avanemise ajal (RKTKo 13.01.2010, 3-2-1-151-09, p 13). Siinsel
juhul on teada nii pärandvara koosseis kui ka vajalikus ulatuses pärijate osad. Maakohus
tuvastas, et hageja I pärandi osa suurus on minimaalselt 1/20, kostja osa on 1/2 pärandvarast
ja ülejäänud 9/20 osa esindab pärandvara hooldaja. Kostja ei ole neid asjaolusid
apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Seega ei esine pärandvara jagamiseks õiguslikke takistusi.
7.4. Eeltoodut arvestades kohaldas maakohus PärS § 155 lg-t 1 õigesti ning
apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Muid hagejate nõude
lahendamist puudutavaid etteheiteid kostja apellatsioonkaebuses ei esitanud.
8. Maakohus ei eksinud ka menetluskulude jaotamisel. Ekslik on kostja seisukoht, et
menetluskulud tulnuks jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Viidatud säte kohaldub
hagi osalise rahuldamise korral, samuti olukorras, kus kohus lahendab samas asjas mitut hagi
ja vastuhagi. Siinsel juhul vastuhagi pärandvara kostja soovitud viisil jagamiseks ei esitatud
ning maakohus rahuldas hagi ja jagas pärandvara hagejate soovitud viisil. Menetluskulud jäid
seega TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti kostja kanda. Kostja viidatud Riigikohtu praktika
tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10 praegusel juhul ei kohaldu. Apellatsioonkaebus ei sisalda
etteheiteid kindlaks määratud menetluskulude rahalisele suurusele.
9. Eeltoodut arvestades on apellatsioonkaebus perspektiivitu ja seda ei oleks võimalik
rahuldada. Kohus keeldub seetõttu kaebuse menetlusse võtmisest. TsMS § 638 lg 4 teise lause
kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta kaebust
vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse
võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei
ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole
esitatud.
Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega
seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o
kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda
hagejatele seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejatel apellatsioonimenetluses vastaspoolelt
välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas
kindlaksmääratavad menetluskulud.
11. Kostja ei tasunud apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu. Lähtudes
menetlusökonoomia põhimõttest ei nõua ringkonnakohus kostjalt riigilõivu tasumist, sest
tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 2 tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest
keeldumise korral apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
(allkirjastatud digitaalselt)