2-23-11202/46 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-11202

Tsiviilasi

xxxxxxxxxxxxx hagi xxx-xxxxxxx vastu seadme tagastamise

nõudes või alternatiivselt võlgnevuse saamise nõudes

xxx-xxxxxxx vastuhagi xxxxxxxxxxxxx vastu lepingu alusel

saadu tagastamise ja kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 150 000 eurot

Vastuhagi hind 37 648 eurot 90 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja) xxxxxxxxxxxxx (registrikood

xxxxxx), lepinguline esindaja P. M.

Kostja (vastuhagis hageja)

xxx-xxxxxxx

(registrikood

xxxxxx), lepinguline esindaja S. K.

Asja läbivaatamine

eelistungitel 27. veebruaril 2024 ja 20. märtsil 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada xxxxxxxxxxxxx põhinõue xxx-xxxxxxx vastu.

2. Kohustada xxx-xxxxxxx tagastama xxxxxxxxxxxxx-le 6. aprilli 2023. a müügilepingu

objektiks olev seade järgmises komplektsuses:

1. Põhu purustamise süsteem Cormall 1tk

1.1. Sissesöödukonveier BT170 – 1tk

1.2. Põhupurusti RBS260 – 1tk

1.3. Haamerveski HDH770 – 1tk

1.4. Aspiratsioonitrass – 1tk

1.5. Ventilaator SF – 1tk

1.6. Elektri ja juhtimisseadmete kilp – 1tk

1.7. Konstruktsioonid – 1 kompl

1.8 Mehhaaniline briketeerimise süsteem

1.9 Põhimasin BP 5500 HD-55kW –1tk Õli jahutussüsteem – 1tk

1.10 Jahutuskanal – 15m

1.11 Automaatika kilp süsteemi juhtimiseks, mis sisaldab LCD-displayd – 1tk

2-23-11202

1.12 Automaatne start/stopp funktsioon - 1tk

1.13 Pressi täitmise süsteem, ca 3-6m3 mahuti ja täitetigu – 1tk

1.14 Taseme andurid – paigaldatud mahutisse - 3tk

1.15 Platvormkaal PK 2-2/300 ja big-bagi raam

1.16 Dokumentatsioon

3. Jätta xxx-xxxxxxx vastuhagi xxxxxxxxxxxxx vastu rahuldamata.

4. Rahuldada xxxxxxxxxxxxx TsMS § 462 lg 2 alusel esitatud taotlus asendada jõustunud

kohtuotsuses tema nimi tähemärkidega ning ei avalikustata tema registrikoodi ega

aadressi.

5. Tühistada 14. märtsi 2023. a ja 23. augusti 2023. a määrustega kohaldatud hagi

tagamise abinõu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskulud hagiavalduse ja vastuhagi menetlemisel kostja kanda.

7. Kohus määrab poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD

1. xxxxxxxxxxxxx (hageja) esitas xxx-xxxxxxx (kostja) vastu hagi müüdud seadme tagasi

saamiseks või alternatiivselt tasumata ostuhinna tagastamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et kostja

soovis hagejalt osta kasutatud põhubriketi valmistamise tootmisliin. Sellekohase müügilepingu

allkirjastasid 6. aprillil 2023. Lepingu p 2 kohaselt müüs hageja kostjale põhu purustusliini Cormall

ja briketipress CFN BP5500HD, s.h platvormkaal, big-bagi raam, 2 elektri kilpi (seade). Lepingu p-

s 2.5 kinnitas kostja, et on seadme koosseisus oleva briketipressi üle vaadanud selle asukohas,

saanud veenduda selle töökorras olekus ning tal puuduvad pretensioonid müüja vastu. Seadme

müügihind koos käibemaksuga oli 120 000 eurot (lepingu p 3.1). Kostja tasus lepingu p 5.2

kohaselt hagejale ettemaksuna 10% seadme ostuhinnast (12 000 eurot), misjärel hageja asus seadet

viima kostja tootmishoonesse. Kostjal oli kohustus seade maha laadida (lepingu p 5.3) ja seadme

komplektsus üle kontrollida (lepingu p 5.4).

2-23-11202

1.1 Hageja tarnis seadmed kostja tootmishoone juurde 20. aprilliks 2023. Vaatamata kolmele

meeldetuletuskirjale (25. aprill 2023, 17. mai 2023 ja 7. juuli 2023) ei allkirjastanud kostja

vastuvõtmisakti ega tasunud puuduvas osas ostuhinda. Hagejal õnnestus pärast müügilepingu

ülesütlemise etteteatamist saada kostja allkiri alles 11. juulil 2023 ning kostja kinnitas, et seade on

komplektne, töökorras ning vastab pakutule. Lisaks on pooled kontrollinud seadme töökorras olekut

7. juulil 2023. Hagi esitamise ajaks ei olnud kostja seadme ostuhinda tasunud.

1.2 Poolte müügileping oli sõlmitud omandireservatsiooni tingimusega. Omandiõigus pidi kostjale

üle minema pärast seadme müügihinna tasumist (lepingu p 5.1), mistõttu hagi esitamise ajal kuulub

seadme omandiõigus hagejale. Hageja andis 22. juuliks 2023 kostjale täiendava tähtaja ostuhinna

tasumiseks. Hageja teatas kostjale, et võla tasumata jätmise korral ütleb hageja temaga sõlmitud

müügilepingu erakorraliselt üles 23. juulist 2023. Kostja andis pärast 12. juulit 2023 korduvaid

lubadusi võlga tasuda.

1.3 Hageja on nõude eelduseks olevad arved väljastanud, kuid kostja ostuhinda tasunud ei ole.

Kreeditarvete esitamise põhjus oli hagejale asjatu käibemaksumaksu tasumise kohustuse võtmine

olukorras, kus oli selge, et kostja arvet ei tasu. Arve väljastamist takistas kostja ise, sest otsis

põhjendusi, et seadme üleandmise akt jätta allkirjastamata. Kostjal tekkis ostuhinna tasumise

kohustus siiski lepingust. Arve ei ole kohustuse tekkimise aluseks. Kostja väide, et hageja on

pahauskne, on nii alusetu kui arusaamatu. Kuni hagi esitamiseni oli kostjal võimalus maksta

ostuhinda kasvõi osadena, mille kohta ta andis suuliselt hageja esindajale korduvalt lubadusi. Arve

puudumine ei saa olla kostjale vabanduseks või ka takistuseks ostuhinna tasumiseks, pealegi

võlaõigusseaduse (VÕS) § 120 lg 1 kohaselt võinuks kostja ostuhinna hoiustada.

1.4 Hagejal ei olnud lepingu järgi seadmete paigaldamise ega seadistamise kohustust. Kostja sai

enne seadme müügitehingu sõlmimist seadmetega tutvuda ja veenduda ostueseme komplektsuses.

Hageja lisas tõendina kostja äripartneri NPK Nord OÜ poolt (kes aktiivselt tegutses kostja huvides

antud tehingus) tellitud hindamisakti, mille kohaselt oli kostjale üleantud seadmed komplekssed ja

seadme turuväärtus 180 000 eurot + käibemaks ning see hind ei sisaldanud paigaldust ega

seadistust. Hageja ei ole soovinud kostjaga kokku leppida, et ta müüdud seadmed tasuta paigaldab.

1.5 Kostja väide, et seadmete täielik töökord tuvastati alles neli päeva enne akti allkirjastamist on

alusetu ning ka vastuolus lepingu p-ga 2.5, kus kostja kinnitas, et ostja seaduslik esindaja on seadme

koosseisus oleva briketipressi üle vaadanud, saanud veenduda selle töökorras olekus ning ostjal

puuduvad pretensioonid müüja vastu. Paigaldusjuhendeid jms ei pidanudki hageja kostjale lepingu

järgi üle andma, sest tegemist oli kasutatud seadmega ning kostja pidi ise teadma, mida ta ostab ja

kuidas seda kasutab.

1.6 Kostja on juhtinud tähelepanu sellele, et vaidlusalust lepingut ei saa tühistada, vaid sellest saab

taganeda. Hageja nõustub kostja käsitlusega ja asub seisukohale, et õiguslikus mõttes on eelpool

käsitletud avaldusega hageja 23. juulil 2023 müügilepingust taganenud. Müügilepingust taganemist

võib teha mistahes viisil, sest seadus ei näe tehingust taganemisele ette konkreetseid vormi- ega ka

sisunõudeid. Oluline on väljendada vaid selget tahet vabaneda lepinguliste kohustuste täitmisest.

Järelikult võis hageja taganemisavalduse esitada ka selles nn tühistamisavalduses ning kostja oma

muudes avaldustes. Hageja on kostja tahteavalduse kätte saanud, samuti on kostja hageja

tahteavalduse kätte saanud. Kostjal ei ole jäänud kahtlust, et hageja soovis kostjaga lepingusuhte

lõpetada, seega kostja pidi aru saama, et hageja on müügilepingust taganenud. Eeltoodu alusel saab

asuda seisukohale, et pooled on vastastikku müügilepingust taganenud.

2-23-11202

Asjaõigusnõue

1.7 Hageja esitab kostja vastu seadme hagejale tagastamise nõude asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1

alusel põhjusel, et kostja on võlgnevuses seadme ostuhinna tasumisega. Kostjal on AÕS § 83 lõikest

1 tulenevalt kohustus tõendada, et tal on õigus asja vallata, sh seda, et ta on enda lepingust

tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud.

Seadme valdust ei ole hagejal, kes on seadme valduse andnud kostjale üle. Seade asub hagi

tagamise määruse alusel ajutiselt kohtutäituri hoiul, kes sõltuvalt kohtulahendist on kohustatud

andma asja valduse üle hagejale või kostjale. AÕS § 39 lg 2 kohaselt mööduv takistus või katkestus

tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta. Seega ei ole kostja valdus asjale lõppenud, see on hagi

tagamise määruse toimel vaid ajutiselt takistatud. Hagi rahuldades saab kohus kostja valduse

lõpetada.

Alternatiivne võlgnevuse ja viivise nõue

1.8 Juhuks, kui kohus peaks leidma, et hageja ei ole kostjaga sõlmitud seadme müügilepingut

kehtivalt üles öelnud, on seadme ostu-müügi leping kehtiv ning hageja saab nõuda kostjalt vaid

selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise

korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda viivist. Hageja arvates on rahaline nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks alates

13. juulist 2023, millest alates ta nõuab kostjalt ka kokkulepitud viivist 0,1% päevas, iga maksega

viivitatud päeva eest.

Tasaarvestuse vastuväide

1.9 Kostja esitas vastuhagis nõude lepingu taganemisest tuleneva ettemaksu 10 000 eurot

tagastamiseks (käibemaksu on kostja tagasi arvestanud, st maha lahutanud). Hageja esitas 4. juunil

2025 sellele nõudele tasaarvestuse vastuväite järgmiselt.



Kuivõrd kostja ei täitnud ostulepingut, palkas hageja 12. juulil 2023 võla sissenõudmisega

tegelema inkassofirma Securitatem Consult OÜ. Vastavalt kokkuleppele tuli inkassofirmale

maksta tasu tema teenuste eest pärast seda kui töö eesmärk on saavutatud, st kas saadakse

kätte võlg, tagasi seade või mõni muu tulemus, mis ei võimalda inkassofirmal asjaga edasi

tegeleda. Kuna hageja esitas hagi kohtusse ning hagi tagamise raames seade võeti hoiule, ei

olnud hagejal enam inkassofirma teeneid vaja ning inkassofirma esitas 31. augustil 2023

arve nr 2308017 xxxxxxxx-ile 4500 euro tasumiseks (ilma käibemaksuta). Arve sisaldas

ühekordset tasu kõige selle eest, mida inkassofirma töötajad olid kohtumenetluseväliselt

võla kättesaamiseks ning hagi tagamise täitemenetluse raames teinud. xxxxxxxx on hageja

äripartner, kes poolte kokkuleppel tasus hageja inkassomenetluse kulude eest ning arve

selgitus kinnitab selle seotust praeguse vaidlusasjaga. See, et arvel ei ole eraldi töötunni

maksumust näidatud, ei muuda arvet ebaõigeks. Arvest tulenevalt märgitud tootmisliini lahti

monteerimise ja äraviimisega inkassofirma ei olegi tegelenud.



Premier OÜ esitas hagejale arve nr 2310151 kostja soovitud pressi ühendamise, testimise (et

kostja saaks veenduda korrasolekus), liini ühendamine kostja juures, teistkordse testimise,

sõidukulud, transpordikulud, siis liini demontaaž ja transport koos mahalaadimisega

Tartusse – kokku 4674 eurot ilma käibemaksuta.



Transportteenuse vahendamise eest tasus hageja Never OÜ-le 1000 eurot (ilma

käibemaksuta) arve N1431 alusel. Never OÜ ei osutanud ise transportteenust, vaid vahendas

seda. Transportteenuse teostas Never OÜ tellimusel OÜ Hevetrans, kes esitas Never OÜ-le

21. aprillil 2023 arve nr 1335, summale 900 eurot + käibemaks. Never OÜ kirjutas 100 euro

2-23-11202

suuruse vahendustasu juurde ja esitas arve omakorda hagejale. Arvel nr N1431 alusel tasuti

veoteenuse eest xx xxxx ning arvel olev märge „xx-xxxxxxx“ oli transpordi tellimuse

sisseandmise aegne teadmine, sest ostjal polnud sellel hetkel täpselt teada, millisele täpsele

aadressile liin läheb. Never OÜ tellitud veosekindlustuspoliisil on märgitud õige marsruut.



Hageja sõlmis 29. augustil 2023 tähtajatu hoiulepingu Estiko investeeringute AS-ga selle

kohta, et viimane võttis enda laos hoiule kogu antud tsiviilasjas hagi tagamise täitmisena

kostjalt äravõetud seadmed. Hoiutasu suuruseks 17 eurot 26 senti päevas + käibemaks ning

hoiutasu tuleb tasuda hoiustamise lõpetamisel hoidja esitatud arve alusel. Hagi tagati 14.

augustil 2023, mistõttu võlgneb hageja 4. juuni 2025 seisuga ca 11 400 eurot (ilma

käibemaksuta).

Seega 4. juuni 2025 seisuga on kostja süül kandnud hageja lepinguväliseid kulusid kokku ca 21 500

eurot

Hagi tagamine

2. Kohus tagas 14. augustil 2023 hagi ning kohustas kostjat andma seadmed ja dokumentatsioon

kohtutäiturile hoiule. Kohus 23. augustil 2023 täiendas hagi tagamise määrust ja lubas kohtutäituril

kasutada vajadusel jõudu kostja tootmishoonesse sisenemiseks ja võtta sealt hoiustamise eesmärgil

kaasa seade. Kohus andis kohtutäiturile õiguse seade hoiule anda kolmandale isikule.

KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE

3. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Seadme töötamise kontroll toimus 2023. aasta juuli alguses

nn kuivkäivitus ilma töötlemiseks vajaliku täite lisamiseta. Katsetamise juures viibisid poolte

esindajad ja seadme seadistamisega tegelenud CMP Solution OÜ spetsialistid. Sel ajal tootmist ei

toimunud

3.1 Kokkuleppe järgi oli hageja nõude sissenõutavaks muutumise eelduseks arve väljastamine

(lepingu p 4.1). Hageja väljastas 6. aprillil 2023 kostjale 12 000 euro (koos käibemaksuga)

tasumiseks arve nr 150, mille tasumise tähtaeg oli 12. aprill 2023. Kuivõrd seadet ei õnnestunud

hagejast tingitud põhjustel arve tasumise tähtajaks seadistada, leppisid pooled kokku, et kostja tasub

esialgu üksnes 10% müügihinnast. Selle tarvis väljastas hageja 13. aprillil 2023 kostjale kreeditarve

nr 153 arve nr 150 kohta summas 120 000 eurot ja arve nr 154 seadme esimese osamakse

tasumiseks 12 000 eurot hiljemalt 13. aprilliks 2023. Kostja on 12 000 eurot tasunud.

3.2 Hageja väljastas 19. mail 2023 kostjale arve nr 155 seadme müügihinna teise osamakse (108

000 eurot) tasumiseks 23. maiks 2023. Kuna aga arve tasumise tähtajaks polnud seadistamine

endiselt lõpetatud, koostas hageja 31. mail 2023 kostjale kreeditarve nr 157 arve nr 155 kohta

summas 108 000 eurot, st täies ulatuses. Pooled leppisid kokku, et arve teise osamakse tasumiseks

väljastatakse pärast seda, kui seade on töökorras. Seega pärast 31. maid 2023 ei olnud ühtegi arvet,

mis oleks olnud kostja kohustuse sissenõutavaks muutumise eelduseks.

3.3 Kostja allkirjastas seadme üleandmise-vastuvõtmise akti alles 11. juulil 2023, sest hageja enda

tegevuse tõttu seadme paigaldustööd venisid. Hageja on ise aktis märkinud, et seadme automaatika

töökord tuvastati alles 7. juulil 2023. Kostja volitatud esindaja M. S. loetles 18. mail 2023 saadetud

e-kirjas välja terve rea hagejast tingitud puudusi, mis takistasid paigaldustööde lõpuleviimist ja

sellest tingituna üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist:

1) puudus teave selle kohta, milline kilp millise aparaadi juurde käib;

2) kaasas ei olnud algselt lubatud monteerimiseks vajalikku paigaldusjuhendit koos

demonteerimist kajastava videoklipiga;

2-23-11202

3) vaatamata algsele kokkuleppele hageja ei häälestanud ega seadistanud seadet;

4) puudusid seadme kinnitusvahendid;

5) osad seadme detailid olid transportimise käigus deformeerunud.

3.4 Hageja väljastas arve alles pärast kostja nõudmist 28. augustil 2023 ehk kolm nädalat pärast

hagiga kohtusse pöördumist. Juba järgmisel päeval demonteeris hageja kohtutäituri juuresolekul

seadme ning see viidi kostjale teadmata kohta hoiule. Hageja nõuab kostjalt jätkuvalt tasu seadme

eest, mis ei ole enam kostja valduses ning mida kostja kasutada ei saanud. Hageja ei ole valmis

tagastama seadme ettemaksu 12 000 eurot. Selge ei ole, milliseid nõudeid hageja tahab pärast

seadme tagastamist tasaarvestada.

3.5 Hageja nõue seadme tagastamiseks lepingu ülesütlemise tõttu tuleb jätta rahuldamata, kuna

ülesütlemine ei ole kehtiv. Üles saab öelda vaid kestvuslepingut. Hageja saanuks lepingust taganeda

VÕS §-s 116 sätestatud eelduste esinemisel ja korras või enne kohustuse sissenõutavaks muutumist

üksnes VÕS § 117 lg-s 1 sätestatud aluste esinemisel, s.t juhul, kui olnuks ilmne, et kostja paneb

toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatanuks, et ei kavatse lepingut täita. Sellist

olukorda aga ei esinenud.

3.6 Hageja on kostjale ühemõtteliselt teatanud, et leping on erakorraliselt üles öeldud alates 23.

juulist 2023. Hageja ei ole lepingust taganemise tahteavaldust kostjale siiani teinud (VÕS § 188 lg

1). Seetõttu ei saa hageja realiseerida VÕS § 233 lg-s 2 sätestatud asja kostjalt kui ostjalt

väljanõudmise õigust. Isegi kui pidada hageja tahteavaldust lepingust taganemiseks, ei saaks

tahteavaldust lugeda õiguslikke tagajärgi toovaks, sest hageja ei ole kostjale edastanud tasumiseks

arvet.

3.7 Küll on aga hageja pidanud kostja 29. augusti 2023. a avaldust lepingust taganemise avalduseks,

mis on kehtiv ja võimaldab kohtul kohaldada VÕS § 233 lg-t 2. Viimati viidatud säte võimaldab

müüjal asja ostja valdusest välja nõuda vaid siis, kui ta on omandireservatsiooni kokkuleppimise

aluseks olnud müügilepingust taganenud. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral peab

kostja hagejale tagastama seadme (mille omandamise vastu kostja on hageja pahauskse käitumise

tõttu huvi minetanud), siis hageja peab kostjale tagastama seadme eest tasutud ettemaksu. Kohtul

tuleb hagi jätta rahuldamata.

3.8 Kostja arvates ei kuulu rahuldamisele ka hageja alternatiivne nõue lepingujärgse

põhivõlgnevuse 108 000 euro väljamõistmiseks. Kostja teavitas 29. augustil 2023 hagejat lepingust

taganemisest hageja pahauskse käitumise tõttu, misjärel kostjal kadus huvi lepingu omapoolse

täitmise vastu. Hagiavalduses on hageja esitanud alternatiivse nõude raames ka viivisenõude,

millega nõutakse kostjalt hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 2580 eurot

ning jooksvat viivist alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni

0,1% iga põhivõla tasumisega viivitatud päeva eest. Lepingu p 4.3, millele hageja viivisenõude

puhul tugineb, paikneb lepingu 4. osas, mis reguleerib arveldamise korda poolte vahel. Lepingu p

4.1 kohaselt pidi hageja väljastama kostjale seadme eest tasumiseks arve. Seega oleks võimalik

rääkida makse tasumisega viivituses olemisest juhul, kui hageja on väljastanud kostjale arve, mille

viimane on jätnud selles märgitud tasumise tähtajaks maksmata. 13. juuli 2023 seisuga ei olnud

ühtegi kehtivat hageja arvet, mille tasumisega olnuks kostja viivituses.

KOSTJA VASTUHAGI

4. Kostja esitas vastuhagi, milles nõuab hagejalt 10 000 euro tagastamist (koos intressi ja viivisega)

lepingust tulenevalt ettemaksuna arve nr 154 alusel. Lisaks palub kostja hagejalt välja mõista

2-23-11202

varalise kahju hüvitis 25 808 eurot 25 senti kostjal kolmanda isiku ees tekkinud üüri tagatisraha,

üüri ja kommunaalkulude hüvitamise tõttu.

4.1 Kostja tasus seadme ettemaksuna 12 000 eurot. Hageja on 19. märtsi 2024 seisukohas pidanud

kehtivaks kostja tahteavaldust, mida hageja on sarnaselt kostjaga tõlgendanud lepingust taganemise

avaldusena. Kostja esindaja kinnitas 29. augusti 2023 e-kirjas, et hageja käitumise tõttu lepinguga

edasi ei minda. Erimeelsus on selles, kas hageja 12. juuli 2023 kirjalik tahteavaldus, milles teavitati

kostjat lepingu erakorralisest ülesütlemisest, on kehtiv. Kostja peab hagejale tagastama seadme, mis

ei ole 29. augustist 2023 enam tema valduses. Kostja ei ole hageja tegevuse tõttu enam huvitatud

seadme omandamisest. Kostjal ei ole vastuväiteid, kui seade antakse hagejale üle selle praeguses

hoidmise kohas või muus kohas, mida hageja peab sobivaks ja võimalikuks.

4.2 VÕS § 189 lg 1 näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema

poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta

tagastab kõik üleantu. Hageja selgitas eelistungil, et ta ei tagasta ettemaksu põhjusel, et tal on

tekkinud kulu lepingu täitmisega seotud toimingutega. Kompromissläbirääkimiste käigus ei

soostunud hageja avaldama, millised need väidetavalt tekkinud kulud olid, rääkimata kulude

tekkimist ja kandmist tõendavate dokumentide esitamisest. Hageja ei ole esitanud kontrollitavaid ja

tõendatud väiteid, mis õigustaksid ettemaksu tagastamata jätmist ning võimaldaksid jaatada

vastastikuste nõuete tasaarvestamise. Samuti ei ole hageja viidanud ühelegi VÕS § 190 lg-s 1

loetletud aluse esinemisele, mis välistaks talle üleantu tagastamise või väljaandmise asemel selle

väärtuse hüvitamise.

Varalise kahju hüvitamise nõue

4.3 Kostja rentis enda majandustegevuse jaoks ruumid, ning tal on hageja käitumise tõttu tekkinud

varaline kahju ruumide üüri ja kommunaalkulude eest 25 808 eurot 25 senti. Hageja tõendas nõuet

AVK Holding OÜ arvega nr 1037. AVK Holding OÜ ei nõua kostjalt arvete alusel tasutud

käibemaksu hüvitamist, kuna on selle sisendkäibemaksuna maha arvanud. Lisaks on AVK Holding

OÜ esitanud kostjale tõendina ka enda ja Championgroup OÜ vahel kirjalikult sõlmitud äriruumi

üürilepingu, mis on dateeritud 15. märtsil 2023 ja allkirjastatud digitaalselt 20. märtsil 2023.

Üürileping sõlmiti 31. märtsini 2026 ning lepingu esemeteks olid üürileandjale xxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxx

külas

kuuluval

kinnistul

aadressidel

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx paiknevad hooned, mida võis

anda allüürile ja mis olid mõeldud kasutamiseks kontori, lao ja tootmishoonena.

4.4 Üürilepingus lepiti kokku, et kostja hakkab üüritavas tootmishoones aadressil xxxxxxxxxxxx

tegelema põhubriketi tootmisega, milleks kasutatakse hagejalt ostetavat seadet. AVK Holding OÜ

pidi tasuma üürilepingust tulenevad rahalised kohustused ning hooneid kasutama hakkava kostja

kohustus tootmisest teenitava kasumi arvelt hoonete üürimisega kaasnenud kulud AVK Holding

OÜ-le hüvitama ja lisaks n-ö vahendustasu maksma. Seadme seadistamine venis planeeritud

kauemaks ja enne, kui sellega jõuti tootmist alustada, viis kostja selle kohtutäituri osalusel

tootmishoonest minema. Hageja väljastas kostjale seadme eest tasumiseks arve alles 28. augustil

2023. Kostjal on AVK Holding OÜ ees rahaline kohustus 25 808 eurot 25 senti, mis on vaadeldav

otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses.

Hageja tasaarvestuse kohta

4.5 Securitatem Consult OÜ poolt esitatud arvel märgitud mahus teenuse osutamine ei ole

tõendatud. Hageja ei ole selgitanud, mida veeti xxxxxxxxxxxxxxx. Seadmeid ei toodud xxxxxxx,

vaid xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx külas aadressil xxxx asuvasse tootmishoonesse. Sellist nõuet ei

2-23-11202

saa hageja nõuda kostjalt varalise kahjuna ja oma nõuet kas kohtumenetluses või selle väliselt kostja

rahalise nõudega tasaarvestada.

4.6 Hageja on selgitanud seoses seadmete hoiustamisega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt, et

seadmeid on 4. juuni 2025 seisuga hoiustatud 660 päeva. Kostja hinnangul on tegemist

koormavama viisiga, kui hagi tagamiseks vajalik oleks olnud (seadmete pitseerimine kohtutäituri

poolt kostja valduses), mistõttu pidi hageja arvestama, et hoiustamisega seotud täiendavad kulud

võivad jääda hageja kanda ja võimalus nende tasaarveldamiseks mistahes nõuetega puudub.

4.7 Hagejal puudub mistahes alus hagi rahuldamata jätmisel tasaarveldada hageja nimetatud

rahasumma enda nõudena kostja rahalise nõudega. Hageja enda kantud kulud, sealjuures hagi

tagamisega seotud kulud, jäävad hageja kanda ning tasaarvelduse võimalus puudub.

HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUHAGILE

5. Hageja vastus kostja vastuhagile on põhineb samadel väidetel, mis hageja kohtuotsuse p-s 1.9

kajastatud tasaarvestuse vastuväide, mistõttu kohus neid siin üle kordama ei hakka. Lühidalt on

hageja väidete järgi talle tekkinud kostja tegevuse tulemusel järgmine kulu: Securitatem Consult

OÜ arve 4500 eurot; Premier OÜ arve 4674 eurot (ilma käibemaksuta); Never OÜ arve 1000 eurot

(ilma käibemaksuta) ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tasutav hoiukulu.

5.1 Kostja intressinõue ei ole hageja hinnangul põhjendatud. Kostja ei ole esitanud selgelt

sõnastatud intressinõuet ega määratlenud selle aluseks olevaid asjaolusid viisil, mis võimaldaks

nõuet sisuliselt hinnata.

5.2 Samuti vaidleb hageja vastu kostja kahjunõudele. Hageja hinnangul ei ole kostja tõendanud, et

talle tekkinud kulud oleksid põhjustatud hageja lepingurikkumisest. Müügilepingu kohaselt oli

hageja kohustuseks seade pärast ettemaksu tasumist kostja asukohta toimetada. Lepingust ei

tulenenud hagejale kohustust seadet paigaldada, seadistada ega tagada tootmise alustamist. Samuti

ei olnud hageja kohustatud arvestama kostja äriplaanide või kolmandate isikutega sõlmitud

lepingutega. Seetõttu ei saa kostja poolt kantud üüri- ja muud tegevuskulud olla hageja vastutada.

Kostjal ei olnud tegelikult lepingu sõlmimise ajal teadmist, kust ta saab raha seadme väljaostuks.

Kostja pidi lepingu sõlmimisel arvestama sellega, et kuivõrd tal ostutehinguks vajalikku raha ei ole,

siis temalt võetakse seade käest ära.

HAGEJA VIIMASED SEISUKOHAD

6. Kui kohus peaks leidma, et hageja ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud ning kostjat ei saa

seetõttu kohustada seadet hagejale tagastama, on hageja esitanud alternatiivse nõude müügilepingu

järgse põhivõlgnevuse 108 000 eurot (sh käibemaks) väljamõistmiseks. xx lisandub viivis 2580

eurot ning jooksev viivis.

6.1 Hageja on sisuliselt müügilepingust 23. juulil 2023 taganenud, sest muul viisil ei ole võimalik

tema tahteavaldust mõista ega tõlgendada. Kostja on hageja tahteavalduse kätte saanud ning sellest

ka õigesti aru saanud, sest ta märkis, et lepingu ülesütlemine oli antud juhul vale õiguskaitse meede.

Kuivõrd hageja nõudis tahtevalduses seadme tagastamist, ei saanud kostjal olla mingit kahtlust, et

hageja soovis kostjaga lepingusuhte lõpetada ning hageja on müügilepingust taganenud, st ta ei oota

enam kostjalt lepingu järgse ostuhinna tasumist.

6.2 Hageja esitas 2. oktoobril 2024 tasaarvestusliku vastuväite ning tõi välja, et ta on lepinguväliselt

kandnud kostja süül täiendavaid kulutusi enam kui 10 763 euro eest ning kuivõrd seade on jätkuvalt

2-23-11202

hoiul, ei ole kulude lõplik suurus veel selgunud. Kui kostja oleks lepingut korrektselt täitnud, ei

oleks talle tekkinud sellist kahju, mida ta üritab hageja süüks ajada. Kuna kostjal tehingu katteks

piisavalt raha ei olnud, siis ei ole see hageja süü, et kostja äriplaanist asja ei saanud.

6.3 Hageja palub kohtul hagi rahuldada. Juhul kui kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude, siis

palub hageja jätta hagi tagamine jõusse senikauaks kui kostja on kogu kohtuotsusega väljamõistetud

summad hagejale tasunud.

KOSTJA VIIMASED SEISUKOHAD

7. Kokkuvõtlikult on kostja seisukohad järgmised:



Lepingu erakorraline ülesütlemine ei ole kehtiv, sest lepingu olemust arvestades tulnuks

lepingu ülesütlemise asemel sellest taganeda ehk hageja pidanuks kasutama teist

õiguskaitsevahendit. Kostja müügihinna tasumise kohustus ei olnud ülesütlemise ajaks

muutunud sissenõutavaks hageja kehtiva arve puudumise tõttu.



Hageja alternatiivset nõuet lepingujärgse põhivõlgnevuse väljamõistmiseks ei saa rahuldada,

sest kostja teavitas hagejat 29. augustil 2023 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

müügilepingust taganemisest hageja pahauskse käitumise tõttu, millest tingituna kadus

kostja huvi lepingu omapoolse täitmise vastu, ning müügilepingust taganemisega muutus

lepingu täitmise võlasuhe lepingu tagasitäitmise võlasuhteks.



Olukorras, kus hageja on hagimenetluses pidanud kehtivaks kostja lepingust taganemise

avaldust, peab kostja VÕS § 189 lg-st 1 tulenevalt tagastama hagejale seadmed, samas kui

hageja peab kostjale tagastama lepingu eseme eest tasutud ettemaksu 10 000 eurot.



Kostjal on õigus nõuda hageja pahausksest käitumisest tingitud 25 808 euro 25 sendi

suuruse varalise kahju hüvitamist, sest AVK Holding OÜ nõuab temalt rahalist hüvitist

kostja majandustegevuse jaoks üüritud ruumide kasutamise eest tasutud üüri ja

kommunaalkulude näol.

7.1 Hageja ei ole tõendanud, et ta on hüvitanud AS Estikole arvel nr 2308017 märgitud summa.

Securitatem Consult OÜ 31. augusti 2023. a arvel nr 2308017 on märgitud teenuse kirjelduses mh

osalemine tsiviilasjas nr 2-23-11202. Kostja leiab, et olukorras, et need on menetluskulud, mida ei

saa nõuda menetluse väliselt varalise kahjuna. Samuti on põhjendatud väita, et arvel esitatud mahus

ei ole hagejale õigusabi osutatud, sest tõendina esitatud Securitatem Consult OÜ juhatuse liikme M.

R. koostatud lepingu erakorralise ülesütlemise avaldus oli nii grammatiliselt kui õiguslikult

vigadega ning esindaja on viibinud veel vara hoiule võtmise juures. Seega ei ole arvel nr 2308017

märgitud mahus hagejale õigusteenust osutatud.

7.2 Kostjal puudub alus kahelda selles, et Premier OÜ esitatud arve nr 2310151 on seotud 6. aprillil

2023 poolte vahel sõlmitud müügilepingu esemeks olnud seadmetega. Sellele vaatamata leiab

kostja, et kohtul puudub alus arvestada arvel nr 2310151 märgitud teenuse hind maha vastuhagis

nõutavalt 10 000 eurolt, mille kostja tasus müügilepingust tulenevalt ettemaksuna 13. aprilli 2023

arve alusel. Hageja ei ole siiani esitanud tasaarvelduse avaldust poolte vastastikuste nõuete

tasaarvestamiseks.

7.3 Hageja märkis lakooniliselt, et transportteenuse vahendamise eest tasus ta Never OÜ-le 1000

eurot (ilma käibemaksuta) arve nr N1431 alusel. Hageja ei ole selgitanud, milles transportteenuse

vahendamine seisnes ja miks sellise teenuse tellimine üldse vajalikuks osutus. Arvel on teenuse

kirjelduse juures märgitud, et transport toimus marsruudil xx – xxxxxxx. Seadmed viidi aga xxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxx külas aadressil xxxxxxxxxxxx asuvasse tootmishoonesse. Samuti ei tegele

OÜ Neveri veoteenuse osutamise või vahendamisega.

2-23-11202

7.4 Seadmed võinuks jääda kohtumenetluse lõpuni ka kostja valdusesse ja kohtutäitur saanuks need

kasutamise vältimiseks pitseerida. Põhjendatud ei ole väidetava hoiutasu hüvitamine

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-le.

7.5 Hageja on pidanud kostja 29. augusti 2023 avaldust kehtivaks lepingust taganemise avalduseks.

Seetõttu tuleb pooltevahelise müügilepingu alusel üleantu väljaandmisel ja hüvitamisel lähtuda

VÕS §-st 189 ja järgnevatest sätetest. Kostja peab hagejale tagastama seadmed (mille omandamise

vastu kostja on huvi minetanud) ning hageja peab kostjale tagastama seadmete eest tasutud

ettemaksu 10 000 eurot.

7.6 Kostja rõhutab, et juhul kui kohus käsitab hageja 2. oktoobri 2024 menetlusdokumenti

tasaarvestusavaldusena, tuleb arvesse võtta ka kostja 21. aprilli 2025 seisukohtades esitatud

vastuväiteid hageja kulude ja nõuete kohta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Hagi on esitatud VÕS § 189 lg 1 järgi lepingu alusel üleantu tagastamiseks (dtl 85). Kohus

rahuldab hageja esmase nõude ja kohustab kostjat tagastama 6. aprilli 2023. a müügilepingu

objektiks oleva seadme.

9. Kuivõrd hageja on esitanud alternatiivse nõude üksnes juhuks, kui põhinõuet ei rahuldata (TsMS

§ 370 lg 2), ei ole põhinõude rahuldamisel vajalik alternatiivset nõuet sisuliselt lahendada ega selle

kohta resolutsioonis seisukohta võtta. TsMS § 442 lg 8 kohaselt ei pea kohus otsuses põhjendama

sellise nõude rahuldamata jätmist, mida ta ei ole sisuliselt lahendanud seetõttu, et põhinõue on

rahuldatud. Hageja määratud nõuete kontrollimise järjekord on kohtule siduv (RKTKo 19.12.2012,

3-2-1-165-12, p 24).

10. Kohus ei rahulda kostja vastuhagi.

11. Kohtule esitatust nähtub, et pooled on sõlminud seadme omandireservatsiooniga müügilepingu.

VÕS § 208 lg 1 defineerib müügilepingu mõiste, mille kohaselt kohustub asja müügilepinguga

müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning

tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 233 lg 1 näeb ette, et kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud,

et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle

ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon). Omandireservatsioonile tuginedes võib müüja

asja ostjalt üksnes siis välja nõuda, kui müüja on lepingust taganenud (VÕS § 233 lg 2).

12. Pooled allkirjastasid müügilepingu 6. aprillil 2023. Lepingu p 2 kohaselt müüs hageja kostjale

põhu purustusliini Cormall ja briketipress CFN BP5500HD, s.h platvormkaal, big-bagi raam, 2

elektri kilpi (seade). Lepingu p-s 5.1 on pooled kokku leppinud, et seadme omandiõigus läheb

müüjat ostjale üle seadme müügihinna tasumisel (dtl 22).

13. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud 10 000 eurot ning et kostjal on tasumata teine osa

seadme ostuhinnast. Pooltel on põhimõtteline erimeelsus selles:



kas kostjal oli kohustus ilma talle eraldi arvet esitamata tasuda teine osa seadme ostuhinnast;



kas hageja on kehtivalt lepingust taganenud;



millised on võimalikud lepingu tagasitäitmise nõuded teineteise vastu;



kas hageja tegevus on tekitanud kostjale kahju (vastuhagi nõue).

14. Kohus võtab esmalt seisukoha selles, kas kostjal oli kohustus tasuda müügihind ka siis, kui

hageja ei ole talle arvet esitanud (I), seejärel võtab kohus seisukoha, kas hageja on lepingust

2-23-11202

kehtivalt taganenud (II). Kohus lahendab lepingu tagasitäitmise nõuded VÕS § 189 järgi (III) ja

kohus hindab kostja esitatud vastuhagi (IV). Kohus teeb seni lahendamata taotluste kohtu

korralduse peatükis V ja lahendab menetluskuludega seonduva peatükis VI.

I

15. Rahalise kohustuse täitmise nõude esitamise (ja ka kohustuse sissenõutavuse) eelduseks ei ole

üldjuhul arve esitamine (vt RKTKo 14.06.2016, 3-2-1-53-16, p 18). Kohtupraktikas on märgitud, et

nõude sissenõutavus on seotud arve esitamisega esmajoones siis, kui arve esitamises sissenõutavuse

eeldusena on kokku lepitud või kui see tuleneb tavast või lepingupoolte praktikast (RKTKo

27.05.2015, 3-2-1-44-15, p 12). Arve esitamine on üldjuhul üksnes nõude vormistamine ning nõude

olemasolu ega sissenõutavus ei sõltu pelgalt arve esitamisest. Lisaks võib lepingus kokku lepitud

või seaduse järgi nõutava teate esitamata jätmine anda osal juhtudel aluse keelduda oma kohustuse

täitmisest VÕS § 110 alusel (kuigi teises kontekstis RKTKm 15.01.2014, 3-2-1-170-13, p 14, siis

RKTKo 14.06.2016, 3-2-1-53-16, p 18 järgi võib see olla asjakohane ka arve esitamata jätmisel).

Käesoleval juhul on arve esitamises kokku lepitud.

16. Müügilepingus on kokku lepitud, et müüja esitab arve maksetähtajaga 12 aprill 2023 (lepingu p

4.1) ning, et ostja tasub müügihinna täies mahus ettemaksuna ülekandega müüja arvel näidatud

kontole (lepingu p 4.2). 12. juulil 2023 allkirjastatud vara üleandmise aktis leppisid pooled kokku,

et omandiõigus varale läheb müüjalt ostjale üle pärast müügisumma täielikku tasumist, tähtajaga

hiljemalt 11. juulil 2023 (dtl 25). Hageja on 12. juuli 2023 teates märkinud enda arveldusarve

numbri ja kohustanud kostjat 90 000 eurot üle kandma 22. juuliks 2023 (dtl 39). Kohus on

seisukohal, et kuigi müügilepingus on pooled kokku leppinud, et müüja esitab ostuhinna tasumiseks

arve, ei vabasta arve esitamata jätmine ostjat lepingujärgsest kohustusest tasuda ostetu (praegusel

juhul seadme) eest. Kohus põhjendab enda seisukohta alljärgnevalt.

17. Arve esitamisel võib olla oluline tähtsus juhul, kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa

suurust hinnata. Rahalise kohustuse täitmise kohustatud pool peaks tõendama, kas ja kuidas mõjutas

arvete esitamata jätmine tema kohustuse täitmist (RKTKo 07.11.2005, 3-2-1-110-05, p 18).

Riigikohtu eelviidatud lahend käib küll töövõtulepingust tuleneva vaidluse kohta, kuid on kohtu

hinnangul kohane ka praeguses asjas. Vaatamata poolte kokkuleppele arve esitamise kohta, ei saa

kostja edukalt keelduda ostetud seadme tasumisest. Lepingu tingimused, sh seadme hind ja ositi

tasumine, olid kostjale teada. Kostja ei ole esile toonud, et tal oli muul alusel õigus

omandireservatsiooniga kokku lepitud müügilepingu täitmisest keelduda.

18. Õigusaktidest nähtuvalt võib kostja huvi arve saamiseks olla tingitud kohustusest kajastada

tehing raamatupidamises ja arvestada tasutavast käibemaksust maha ostetud teenuse

sisendkäibemaks. Muud huvi kostja esile ei toonud. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 p 2

kohustab raamatupidamiskohustuslast kõiki oma majandustehinguid dokumenteerima. RPS § 7 lg 1

näeb ette, et raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral

võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise

asjaolusid ja tõepärasust. Käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg 1 lubab arvata sisendkäibemaksu

maha sama seaduse § s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § d 32 ja 33 näevad ette

sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise võimaluse, sh nn otsearvestuse põhimõttel (§ 33 lg 1), ning

§ 29 lg d 7–9 käibemaksusummade korrigeerimise.

19. Kostja on esile toonud, et 28. augusti 2023. a e-kirjas märkis ta, et müügihinna jääk on võimalik

tasuda 1. septembril 2023, kuid arve on vajalik seetõttu, et mõlemad lepingupooled on

käibemaksukohustuslased (dtl 116). Ka 17. augustil 2023 on kostja soovinud arve väljastamist

põhjusel, et hageja oli koostanud teise osamakse tasumiseks väljastatud arve kohta kreeditarve (dtl

117). Kostja selgitas, et hageja esitas soovitud arve alles pärast 28. augustit 2023. Seda arvet ei

tasunud kostja põhjusel, et järgmisel päeval hagi tagamise määruse alusel demonteeriti seade ja

2-23-11202

viidi kostja valdusest minema. Kostja esindaja teatas, et ei pea tehingu lõpuleviimist enam

võimalikuks ning kostjal on tekkinud kulu, mis on esitatud nõudena vastuhagis.

20. Hageja hinnangul on kostja seisukohad ses küsimuses vastuolulised. Kostja tõi esile, et hageja

nõude sissenõutavuse eelduseks on arve väljastamine, kuid edasi märkis kostja, et tegelikult

väljastas hageja kostjale mitu arvet, millele tegi ka kreeditarved. Hageja on seetõttu seisukohal, et ta

on enda nõude eelduseks olevad arved väljastanud ning, et kreeditarvete esitamise põhjus oli

hagejale asjatu käibemaksumaksukohustuse võtmine olukorras, kus oli selge, et kostja arvet ei tasu.

Arvete väljastamist takistas kostja ise sellega, et otsis igasuguseid põhjendusi, et seadme

üleandmise akt jätta allkirjastamata. Kostjal tekkis ostuhinna tasumise kohustus siiski lepingust.

21. Kohus on eeltoodut arvesse võttes ühel nõul hagejaga selles, et kostjal tekkis seadme ostuhinna

tasumise kohustus lepingust. Arve on raamatupidamisdokument, mis VÕS § 3 kohaselt ei ole

kohustuse tekkimise aluseks.

22. Kostjal ei olnud õigust keelduda ostuhinna tasumisest ka põhjusel, et seadet ei saadud tema

hinnangul õigeks ajaks tööle. Lepingust ei nähtu, et hageja oleks võtnud endale kohustuse seadmed

kostja tegevuskohas paigaldada või seadistada. Vastupidi, lepingu punktist 5.3 nähtub, et seadme

mahalaadimise oma asukohas pidi korraldama ostja omal kulul. Lepingu punktide 5.4 ja 5.5

kohaselt saatis müüja seadme komplektsuse kontrollimiseks ostja asukohta oma esindaja, kusjuures

seadme komplektsuse kontrollimise kohustus lasus ostjal.

23. Seetõttu ei anna leping alust järeldada, et hageja kohustuste hulka kuulus tootmisliini ülespanek

või seadme töökorda seadmine kostja tegevuskohas. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et

pooled oleksid sellises kohustuses eraldi kokku leppinud.

24. Lisaks nähtub toimikus olevast 28. juuli 2023 hindamisaktist nr 11725-2023, mis koostati kostja

äripartneri NPK Nord OÜ poolt (kes aktiivselt tegutses kostja huvides antud tehingus) tellitud

hindamisaktist (28. juulist 2023 nr 11725 – 2023), et kostjale üle antud seadmete kompleks oli

komplektne ning selle hinnanguline väärtus oli 180 000 eurot, millele lisandus käibemaks.

Hindamisaktis on märgitud, et nimetatud väärtus ei hõlma seadmete paigaldamist ega seadistamist

(tl-d 129–130). See asjaolu toetab samuti järeldust, et paigaldus ja seadistamine ei olnud

müügitehingu esemeks. Sellise kokkuleppe kohta, et hageja paigaldab kostja pinnal seadmed tasuta,

kohtule tõendeid esitatud ei ole.

25. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud, et ostuhinna tasumata jätmine oli põhjustatud

hagejapoolsest lepingurikkumisest. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tal oleks olnud õigus

ostuhinna tasumisest keelduda põhjusel, et hageja ei paigaldanud või seadistanud seadmeid kostja

tegevuskohas. Seega on õige hageja osundus, et kui kostja soovis ostetud seadmetega tootma

hakata, siis pidi tal endal olema vajalik know-how, kuidas seade paigaldada, sellega toota ja

seadmeid õigesti hooldada.

II

26. Omandireservatsiooniga asja võib seaduse kohaselt ostjalt välja nõuda üksnes juhul, kui müüja

on omandireservatsiooni tekkimise aluseks olnud müügilepingust taganenud. Lepingust taganemine

on eelkõige võimalik ostjapoolse olulise lepingurikkumise puhul, üldjuhul üksnes siis, kui ostja

rikub müügihinna tasumise kohustust (vt VÕS § 233 komm p 3.2.1). Lepingust taganemise alus

võib tuleneda nii lepingust kui seadusest (vt § 116), viimasel juhul on lepingust taganemise

eeldusena üldjuhul vajalik ostjale ostuhinna tasumise kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja

andmine (vt § 116 lg 2 p 5). Juhul, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust

taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest (VÕS § 188 lg 2). Lepingust taganemisele järgneb selle tagasitäitmine. VÕS § 189 lg 1

kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel

2-23-11202

üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

Seega pärast müügilepingust taganemist tekib müüjal õigus nõuda asja tagastamist vastavalt §-le

189 jj. (VÕS § 233 komm p 3.3).

27. Siinkohal on oluline märkida, et kostja kinnitas ise 11. juulil 2023 allkirjastatud üleandmise-

vastuvõtmise aktis järgmist (dtl 25):

•

kaup on tarnitud tema valdusesse 17. aprillil 2023 ja 20. aprillil 2023;

•

seadme liin on kompleksne, kasutuskõlblik ja vastab pakutule;

•

seadme automaatika täielik töökord on tuvastatud 7. juulil 2023;

•

omandiõigus varale läheb müüjalt ostjale üle pärast müügisumma täielikku tasumist

hiljemalt 11. juulil 2023.

Hageja on lepingust kehtivalt taganenud.

28. Kostja vastupidise seisukohaga kohus ei nõustu. Kostja on määranud hageja lepingust

taganemise teate sisu vaid läbi selle, mida hageja on grammatiliselt väljendanud ning jätnud

tähelepanuta teate sisu ja hageja soovi. 12. juulil 2023 on hageja esitanud kostjale kokkuleppe

erakorralise ülesütlemise teate ning kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramiseks (dtl 39).

Nimetatud teate sõnastus on järgmine: „Käesolevaga teavitame, vastavalt xx on xxxxxxxxxxxxx

(registrikood x) ning xxx-xx OÜ (registrikood y) vahel 05.04.2023 sõlmitud ostu-müügilepingu

(edaspidi leping) erakorraliselt üles öeldud alates 23.07.2023 seoses kokkuleppe mittetäitmisega

xxx-xx OÜ poolt. Vastavalt xx anname teile täiendava tähtaja käesoleva lepingu täitmiseks ning

täielikuks tasumiseks hiljemalt 22.07.2023-ks kuupäevaks xxxxxxxxxxxxx arveldusarvele IBAN: xx.

Tasumisele kuulub summa 90 000.- eurot. Vastavalt lepingule läheb seadmete omandiõigus läheb

müüjalt ostjale üle peale müügihinna tasumist, mistõttu keelame seadmete kasutamise kuni

lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täieliku täitmist. So kuni pole laekunud xxxxxxxxxxxxx

arveldusarvele tasumisele kuuluv summa. Kogu võlgnevuse tasumise õigeaegsel mittetäitmisel

jätab xxxxxxxxx endale õiguse kasutada kõiki õiguslike vahendeid kahju sissenõudmiseks ning

seadmete tagasivõtmiseks, sh kohtulikult täies mahus alates 23.07.2023.“

29. Selles teates on hageja selgelt välja toonud, et:



kostja ei ole müügilepingu eest täies ulatuses tasunud;



hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks ja



kui kostja müügihinda ei tasu, soovib hageja seadet tagasi saada.

30. Hageja esitatud teatest nähtub üheselt, et hageja andis kostjale täiendava tähtaja ostuhinna

tasumiseks ning väljendas tahet lõpetada lepinguline suhe juhul, kui kostja oma maksekohustust ei

täida. Teate sisust tervikuna saab mõistlik adressaat aru, et täiendava tähtaja tulemusteta

möödumisel ei soovi hageja enam lepingu jätkumist ning nõuab seadme tagastamist. Seetõttu tuleb

kõnealust teadet käsitada VÕS § 188 lg 1 mõttes taganemisavaldusena või vähemalt avaldusena,

millest ilmneb üheselt hageja tahe lepingust taganeda täiendava tähtaja tulemusteta möödumisel.

31. Seega saab hageja esitatud teatest järeldada, et hageja taganes kostjaga sõlmitud lepingust, sest

kostja ei täitnud ostetud seadme eest tasumise kohustust, so rikkus lepingut (VÕS § 116 lg 3) ning

hageja andis täiendava tähtaja ostuhinna tasumiseks (VÕS § 116 lg 2 p 5). VÕS § 116 lg 1 kohaselt

võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt

rikkunud. Ostuhinna tasumine on müügilepingust tulenev ostja põhikohustus ning selle kohustuse

täitmata jätmine kujutab endast olulist lepingurikkumist VÕS § 116 lg-te 1 ja 3 tähenduses. Ka

pooled on lepingu punktis 8.3 kokku leppinud, et ostuhinna kokkulepitud tähtpäevaks tasumata

jätmise korral on müüjal õigus lepingust taganeda. Vaidlust ei ole selles, et kostja sai hageja

vastavasisulise teate kätte. Seetõttu leiab kohus, et hageja taganes müügilepingust kehtivalt.

2-23-11202

32. Lepingust taganemise tõttu tugines hageja omandireservatsioonile ning nõudis kostjalt tagasi

seadme, mille eest viimane ei olnud tasunud ning mille omandiõigus ei olnud kostjale üle läinud.

Muul õiguslikul alusel ei saa hageja kostjalt ostetud kaupa tagasi nõuda. Eelnev kinnitab kohtu

hinnangul seda, et kostja vastuväide, et hageja on lepingu üles öelnud ja mitte taganenud, on

otsitud. Kostja pidi aru saama, et hageja taganeb lepingust just seetõttu, et kostja ei ole seadme

ostuhinda tasunud ning ta soovib seadet tagasi.

III

33. VÕS § 186 p 5 kohaselt lepingust taganemisega võlasuhe lõpeb. Kui lepingupool võib vastavalt

seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled

nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta enne taganemist tekkinud õiguste ja

kohustuste kehtivust (VÕS § 188 lg 2).

34. Hagi on esitatud VÕS § 189 lg 1 järgi lepingu alusel üleantu tagastamiseks. VÕS § 189 lg 1

sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel

üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt

kohaldatakse käesoleva VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha

saamisest alates.

35. Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool

vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited

tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku (RKTKo 27.10.2021, 2-

19-6689/47, p 12.1). VÕS § 197 lg 1 näeb ette tasaarvestuse kujundusõigusena, mille teostamise

tulemus on tasaarvestuse poolte nõuete lõppemine kattuvas ulatuses.

36. Pooled on menetluses väljendanud erimeelt selles osas, kuidas lepingu tagasitäitmine käima

peaks. Kohus on kahel korral istungil pooltega arutanud võimalikke lahendusi lepingu

tagasitäitmise osas, kuid pooled kokkuleppele saanud ei ole. 27. veebruaril 2024 tegi kohus

ettepaneku, et kostja tagastab seadme ning hageja maksab kostjale 12 000 eurot või muu summa

läbirääkimiste käigus. Pooled kokkuleppele kohtu määratud tähtajaks ei saanud. 20. märtsi 2025

eelistungil pakkus hageja välja lahenduse, et seade jääb hagejale ja kõik muud kulud poolte endi

kanda. Kokkuleppele ei jõutud.

37. Kostja on märkinud, et kui VÕS § 189 lg 1 alusel peab kostja hagejale tagastama seadme (mille

omandamise vastu kostja on hageja pahauskse käitumise tõttu huvi minetanud), siis hageja peab

kostjale tagastama seadme eest tasutud ettemaksu, mille suurus koos lisatud käibemaksuga oli 12

000 eurot ja millest tagastamisele kuulub 10 000 (ettemaksule lisatud käibemaksu 2000 eurot arvas

kostja sisendkäibemaksuna maha ja sai riigilt tagasi) (dtl 202 ja 206).

38. Nõuete tasaarvestamiseks ei pea isik esitama vastuhagi, ning tasaarvestuse avalduse võib esitada

ka kohtumenetluse ajal (RKTKo 05.04.2019, 2-16-16481/77, p 15 ja seal viidatud kohtupraktika).

TsMS § 457 lg 2 sätestab, et kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse

vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei

tunnustata. Kui tasaarvestuse üle tekib vaidlus, tuvastab kohus kohtulahendi põhjendustes

tasaarvestuse kehtivuse ja sellega kaasneva nõuete lõppemise (VÕS § 186 p 2) kattuvas ulatuses,

jättes hagi selles osas rahuldamata. Resolutsioonis ei ole tasaarvestust vaja märkida, õigusjõu

tekkimiseks piisab, kui tasaarvestus nähtub kohtulahendi põhjendustest (RKTKm 03.03.2024, 2-21-

7518/93, p 18).

39. Hageja on 2. oktoobri 2024 menetlusdokumendis esile toonud, et kostja vastuhagis esitatud

nõue lepingu taganemisest tuleneva ettemaksu 10 000 eurot tagastamiseks, on põhjendamatu.

Hageja muud kulud on juba kokku 10 763 eurot. Seega on hageja esitanud tasaarvestuse avalduse

kohtumenetluse ajal.

2-23-11202

Hageja on 4. juunil 2025 täpsustanud enda tasaarvestusavaldust ja kohus lähtub sellest (dtl 332-

333).

40. Hagejale on tekkinud kohtueelsed menetluskulud 4500 eurot. Inkassofirma esitas 4500 euro

(ilma käibemaksuta) saamiseks arve nr 2308017 xxxxxxxx-ile 31. augustil 2023 (dtl 263). Arve

selgitusse on märgitud järgmised teenused: juriidiline nõustamine, võlamenetlus ja täiemenetluse

korraldamine ja osalemine tsiviilasjas 2-23-11202 (xxxxxxxxx vs xxxxxxxxx). xxxxxxxx on hageja

äripartner, kes poolte kokkuleppel tasus hageja inkassomenetluse kulude eest. Kostja väidab, et

selline kulu saaks olla sissenõutav kohtumenetluse kuluna. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

Kohtupraktikas on levinud arusaam, et hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka

mõistlikke kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Riigikohtu praktika kohaselt on kohtueelsed õigusabikulud kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad ja

üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid

hiljem hüvitatavateks (RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-84-14, p 24; RKTKo 05.11.2008, 3-2-1-79-08, p

18; RKTKo 09.02.2011, 3- 2-1-138-10, p 29; RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). VÕS § 128

lg 3 järgi on varaliseks kahjuks ka kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks vajalikud

mõistlikud kulud. Kostja hinnangul on nimetatu kulu ülepaisutatud.

40.1 Hageja on 4. juunil 2025 esitanud Securitatem Consult arve nr 2308017 lahti kirjutatuna, mille

kohaselt on hagejat esindatud kokku 39 töötundi, töötunni maksumusega 115 eurot 38 senti (ilma

käibemaksuta), kokku 4500 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 334). Hageja märgib, et arve sisaldas

ühekordset tasu kõige selle eest, mida inkassofirma töötajad olid kohtumenetluse väliselt võla

kättesaamiseks ning hagi tagamise täitemenetluse raames teinud.

40.2 Kohus nõustub, et kostja lepingurikkumise tõttu võis hagejal olla põhjendatud vajadus

kasutada võla sissenõudmiseks ning seadme tagasisaamiseks professionaalset õigusabi. Sellest

tulenevalt on põhimõtteliselt põhjendatud ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine.

40.3 Samas peab hüvitamisele kuuluv kulu olema vajalik ja mõistlik. Hageja esitatud andmete

kohaselt kulus inkassofirmal asja lahendamisele kokku 39 töötundi. Kohtule ei nähtu siiski, et

vaidlus oleks olnud faktiliselt või õiguslikult keerukas. Tegemist oli omandireservatsiooniga

müügilepingust tuleneva nõudega, mille keskmes oli ostuhinna tasumata jätmine ning seadme

tagastamise nõue pärast lepingust taganemist. Asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud olid

valdavalt dokumentaalselt tõendatavad ning puudus vajadus mahuka tõendikogumise või keeruka

õigusliku analüüsi järele.

40.4 Samuti ei nähtu esitatud tööde kirjeldusest sellises mahus toiminguid, mis põhjendaksid ligi

täisnädalale vastava tööaja kulutamist. Kohus arvestab, et mõistlikuks võib pidada aega, mis kulus

võlgnikuga suhtlemiseks, nõuete koostamiseks ja edastamiseks, lepingu ning maksekohustuse

analüüsimiseks, hagi ettevalmistamiseks vajalike materjalide koondamiseks ning hagi tagamise

menetlusega seotud toiminguteks. Nende toimingute tegemiseks peab kohus käesoleva asja

asjaoludel põhjendatuks ligikaudu 10 töötunni kulutamist.

40.5 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 39 töötunni ulatuses esitatud õigusabikulu ei ole tervikuna

vajalik ega mõistlikult põhjendatud ning hüvitamisele kuulub üksnes kulu, mis vastab 10 töötunnile,

mistõttu on hageja tasaarvestuse nõue põhjendatud 1150 euro ulatuses.

41. Premier OÜ esitas hagejale arve nr 2310151 seadme ühendamise, testimise (et ostja saaks

veenduda korrasolekus), liini ühendamine kostja juures, taas testimine, sõidukulud, transpordikulud,

siis liini demontaaž ja transport koos mahalaadimisega Tartusse - kokku 4674 eurot ilma

käibemaksuta (dtl 261). Hageja on tasunud arve alusel 5608 eurot 80 senti 20. oktoobril 2023 (dtl

262). Kohtu hinnangul on see vajalik ja põhjendatud kulu, mistõttu on hageja tasaarvestuse nõue

selles ulatuses põhjendatud.

42. Transportteenuse vahendamise eest tasus hageja Never OÜ-le 1000 eurot (ilma käibemaksuta)

arve N1431 alusel. Never OÜ ei osutanud ise transportteenust, vaid vahendas seda.

2-23-11202

Transportteenuse teostas Never OÜ tellimusel OÜ Hevetrans, kes esitas Never OÜ-le 21. aprillil

2023 arve nr 1335, summale 900 eurot + käibemaks (dtl 338). Never OÜ kirjutas 100 euro suuruse

vahendustasu juurde ja esitas arve omakorda hagejale. Arvel nr N1431 alusel tasuti veoteenuse eest

xx xxxx ning arvel olev märge „xx-xxxxxxx“ oli transpordi tellimuse sisseandmise aegne teadmine,

sest ostjal polnud sellel hetkel täpselt teada, millisele täpsele aadressile liin läheb. Never OÜ tellitud

veosekindlustuspoliisil on märgitud õige marsruut (dtl 358). Transportteenuse vahendamise eest

tasus hageja 22. mail 2023 Never OÜ-le 1000 eurot (ilma käibemaksuta) arve N1431 alusel (dtl

264-265).

43. Hageja sõlmis 29. augustil 2023 tähtajatu hoiulepingu Estiko investeeringute AS-ga selle kohta,

et viimane võttis enda laos hoiule kogu antud tsiviilasjas hagi tagamise täitmisena kostjalt

äravõetud seadmed (dtl 336-337). Hoiutasu suuruseks 17 eurot 26 senti päevas + käibemaks ning

hoiutasu tuleb tasuda hoiustamise lõpetamisel hoidja esitatud arve alusel. Hagi tagati 14. augustil

2023, mistõttu võlgneb hageja 4. juuni 2025 seisuga ca 11 400 eurot (ilma käibemaksuta).

44. Tulenevalt eeltoodust saab väita, et hageja avaldus kostja 10 000 euro nõude tasaarvestamiseks

on edukas. 4. juuni 2025. a seisuga on hagejal üle 10 000 euro suurune nõue kostja vastu

(1150+5608,80+1000+11400), mida saab tasaarvestada juba tasutud seadme müügihinnaga.

45. Kohus tuvastas, et pooled leppisid kokku omandireservatsioonis, mille kohaselt pidi seadme

omand ostjale üle minema alles pärast kogu ostuhinna tasumist. Kuna kostja ostuhinda

kokkulepitult ei tasunud, ei läinud seadme omand kostjale üle. Hageja taganes müügilepingust

kehtivalt, mistõttu tekkis pooltel kohustus tagastada lepingu alusel saadu. Seetõttu on hagejal õigus

nõuda kostjalt seadme tagastamist.

46. Nõude rahuldamist ei välista asjaolu, et seade ei asu enam kostja üüritud pinnal. Kohtule

esitatust ei nähtu, et kostja oleks seadme õiguspäraselt hagejale tagastanud või et tema

tagastamiskohustus oleks muul alusel lõppenud. Asja eemaldamine kostja kasutuses olnud

ruumidest hagi tagamise menetluse käigus ei tähenda iseenesest, et kostja kohustus seade tagastada

oleks ära langenud. Kohus märgib, et kostja seadme tagastamiskohustus tekkis hiljemalt lepingu

kehtiva taganemisega ning selle kohustuse olemasolu ei sõltu sellest, kas kostja valdab asja

kohtuotsuse tegemise hetkel vahetult või mitte.

IV

47. Kostja esitas vastuhagi, milles nõuab hagejalt 10 000 euro tagastamist (koos intressi ja

viivisega) lepingust tulenevalt ettemaksuna arve nr 154 alusel. Kohus on selles osas eelnevas

peatükis seisukoha võtnud, ega pea vajalikuks seda siin üle korrata.

48. Lisaks palub kostja hagejalt välja mõista varalise kahju hüvitis 25 808 eurot 25 senti seoses

kostjal kolmanda isiku ees tekkinud üüri tagatisraha, üüri ja kommunaalkulude hüvitamise

kohustusega. Kostja on esile toonud, et ta rentis enda majandustegevuse jaoks ruumid ning tal on

hageja käitumise tõttu tekkinud varaline kahju ruumide üüri ja kommunaalkulude eest 25 808 eurot

25 senti.

49. Kohtu hinnangul ei ole vastuhagi põhjendatud. Kostja tugineb vastuhagi põhjendamisel

asjaolule, et tal tekkisid kulud tootmishoone üürilepingu täitmisel. Selle tõendamiseks esitas kostja

AVK Holding OÜ 14. mail 2024 esitatud arve nr 1037, mille kirjeldusse on märgitud üüri ja

kommunaalkulude hüvitis (xxxx, Championgroup üürileping) (dtl 214). Lisaks on AVK Holding

OÜ esitanud kostjale tõendina ka enda ja Championgroup OÜ vahel kirjalikult sõlmitud äriruumi

üürilepingu, mis on dateeritud 15. märtsil 2023 ja allkirjastatud digitaalselt 20. märtsil 2023 (dtl

228-234).

2-23-11202

50. VÕS § 127 lg 1 ja lg 2 kohaselt kuulub hüvitamisele üksnes kahju, mis on põhjuslikus seoses

kostja väidetava lepingurikkumisega ning mille tekkimine oli rikkumise tagajärjena ettenähtav.

Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks rikkunud lepingut viisil, mis oleks

takistanud seadme üleandmist või kasutuselevõttu kokkulepitud tingimustel.

Lepingust ei tulene hagejale kohustust tagada tootmistegevuse alustamine kostja äripinnal, sh

seadme paigaldamine või seadistamine.

Samuti ei ole hageja võtnud endale kohustust tagada kostja majandustegevuse jätkumine või selle

alustamine kindlaksmääratud ajaks.

Seetõttu ei ole kostja poolt kantud üüri- ja kommunaalkulud käsitatavad hageja lepingurikkumisest

tuleneva kahjuna, vaid kuuluvad kostja majandustegevuse tavapärase äririski hulka.

Ainuüksi üürikulude tekkimine ei anna siiski alust nende väljamõistmiseks hagejalt. Kahju

hüvitamise eelduseks on mh hagejapoolne kohustuse rikkumine ning rikkumise ja väidetava kahju

vaheline põhjuslik seos.

51. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal ei olnud müügilepingu kohaselt kohustust seadet

kostja tegevuskohas paigaldada ega seadistada. Samuti ei ole kostja tõendanud, et pooled oleksid

sellises kohustuses kokku leppinud. Seetõttu ei saa kostja tugineda väitele, et tootmise alustamise

viibimine oli põhjustatud hageja lepingurikkumisest.

52. Samuti ei nähtu müügilepingust, et hageja oleks võtnud endale kohustuse tagada kostjale

võimalus alustada tootmist kindlaks kuupäevaks või vastutada kostja poolt kolmandate isikutega

sõlmitud lepingutest tulenevate kulude eest. Asjaolu, et kostja sõlmis tootmishoone üürilepingu

eesmärgiga kasutada seal hagejalt ostetavat seadet, puudutab eelkõige kostja enda majandustegevust

ja ärilisi otsuseid. Kostja võttis ise riski, et seade tööle saada sellise ajavaruga, et ta jõuaks

võimalikult tulemlikult teenindada äriruumi üürilepingut, kuhu seade paigaldati.

53. Kohus arvestab seejuures, et seade toimetati kostja juurde hiljemalt 20. aprilliks 2023.

Vaatamata hageja saadetud meeldetuletustele 25. aprillil 2023, 17. mail 2023 ja 7. juulil 2023 ei

allkirjastanud kostja vastuvõtmisakti ega tasunud ostuhinda kokkulepitud ulatuses. Alles 11. juulil

2023 allkirjastas kostja vastuvõtmisakti, milles kinnitas muu hulgas, et seade töötab ning tal

puuduvad hageja suhtes pretensioonid.

Lisaks kinnitas kostja müügilepingu punktis 2.5, et tema seaduslik esindaja on seadme üle vaadanud

selle asukohas, veendunud seadme töökorras olekus ning tal puuduvad selles osas pretensioonid

hageja vastu.

54. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud, et tema kantud üüri- ja kommunaalkulud oleksid

tekkinud hageja lepingurikkumise tõttu. Pigem on tegemist kuludega, mis seonduvad kostja enda

majandustegevuse korraldamise ja sellega kaasneva äririskiga. Seetõttu puudub alus vastuhagis

nõutud summa väljamõistmiseks hagejalt.

V

55. Kostja on esitanud maakohtule 4. oktoobril 2023 ja 19. juunil 2024 taotluse asendada

kohtuotsuse jõustumisel arvutivõrgus avaldamisel kostja nimed tähemärgiga, jätta kostja

registrikood ning aadress avalikustamata (dtl 106 ja dtl 212). TsMS § 462 lg 2 kohaselt

andmesubjekti taotlusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi tähemärgiga ning

ei avalikustata tema registrikoodi ega aadressi. Kohus rahuldab kostja eelnimetatud taotluse ja

asendab jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel arvutivõrgus kostja nime tähemärgiga ning jätab

kostja registrikoodi ja aadressi avalikustamata TsMS § 462 lg 2 alusel.

2-23-11202

56. TsMS § 442 lg 5 näeb ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud

küsimused. Käesolevas asjas on vaidlusalune asi menetluse ajal antud kohtutäituri hoiule ning ei ole

enam kostja valduses ega käsutuses. Seetõttu on ära langenud hagi tagamise abinõu kohaldamise

aluseks olnud asjaolud. Kuna hagi tagamise abinõu edasine kehtimine ei ole vajalik vaidlusaluse

asja säilimise ega kohtuotsuse täitmise tagamiseks, tühistab kohus hagi tagamise abinõu TsMS §

386 lg 2 alusel. Õigusselguse huvides ning tagamaks, et poolte õigused ja kohustused nähtuksid

üheselt kohtuotsuse resolutsioonist, kajastab kohus hagi tagamise tühistamise otsuse resolutsioonis.

VI

57. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

rahuldas hageja põhinõude täies ulatuses ja jättis vastuhagi täielikult rahuldamata. Seetõttu jäävad

menetluskulud täielikult kostja kanda.

58. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg

2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik