3-26-1584/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

15.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1584

Haldusasi

M.Q riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – M.Q

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.06.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.Q määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse M.Q määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.06.2026 määruse

peale haldusasjas nr 3-26-1584.

2. Jätta M.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.06.2026 määrus

haldusasjas nr 3-26-1584 muutmata.

3. Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, §

235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.Q esitas 27.05.2026 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse Euroopa

Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumiseks, soovides esitada kaebust inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumise tuvastamiseks seoses tema

kinnipidamiseks kasutatud kambri suuruse ja olmetingimustega.

2. Tallinna Halduskohus jättis 29.05.2026 määrusega riigi õigusabi taotluse käiguta.

Taotlejal tuli täpsustada, millise konkreetse riigisisese haldusasjaga seoses ta EIK-i pöörduda

soovib.

3. M.Q viitas 31.05.2026 vastuses haldusasjadele nr 3-25-21, 3-25-50, 3-25-748 ja 3-25-

1419.

3-26-1584

4. Tallinna Halduskohus jättis 01.06.2026 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

Taotlejal pole oma majandusliku seisundi tõttu tõenäoliselt võimalik asjatundliku

õigusteenuse eest tasuda (RÕS § 6 lg 1). Sellele vaatamata jääb taotlus rahuldamata. EIÕK art

35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt

võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist,

kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku

otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34

alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle

protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või b)

kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle

protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist.

Kuigi taotluses viitas taotleja kambri suuruse ja olmetingimustega seotud kaebuse esitamise

soovile (milles ühtlasi tuvastataks EIÕK art 3 rikkumine), ei seondu ükski 31.05.2026 esitatud

avalduses viidatud haldusasi kambri olmetingimustega. Haldusasjas nr 3-25-21 tagastas

Tallinna Halduskohus M.Q kaebuse, kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu

pädevusse. Halduskohtu määrusele esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus

07.02.2025 määrusega rahuldamata. Määrus jõustus 26.02.2025. Haldusasjas nr 3-25-50

esitatud Tallinna Vangla tegevusega (lühiajalise väljasõidu taotluse registreerimata jätmine)

seotud tuvastamiskaebuse tagastas Tallinna Halduskohus 23.01.2025 määrusega. Määrus

jõustus 08.02.2025. Haldusasjas nr 3-25-1419 esitatud kaebuse seoses avavanglasse

paigutamata jätmisega tagastas Tallinna Halduskohus 03.06.2025 määrusega. Määrus jõustus

08.08.2025. Arvestades nimetatud haldusasjade asjaolusid ning seda, et need ei ole seotud

taotluses viidatud kaebusega, ei nähtu, et kaebaja oleks kambri suurust ning selle

olmetingimusi puudutava vaidluse osas riigisiseseid õiguskaitsevahendeid kasutanud. Ka ei

ole taotleja 31.05.2026 esitatud seisukohas viidatud haldusasjade asjaolud sellised, mis

viitaksid mõne EIÕK artikli rikkumisele. Järelikult on tegemist selgelt põhjendamatu

kaebusega ning vastav kaebus oleks EIÕK alusel vastuvõetamatu. Taotleja viidatud

haldusasjades tehtud menetlust lõpetavate lahendite jõustumise aega arvestades ei oleks

võimalikud kaebused vastuvõetavad ka kaebetähtaja ületamise tõttu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. M.Q esitas 02.06.2026 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 01.06.2026 määruse peale,

milles märkis, et kohus ei ole arvestanud haldusasjaga nr 3-25-748, mis vastab EIÕK art 35

nõuetele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1; RÕS § 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks

ringkonnakohtunik.

7. Kui kohtule on esitatud RÕS § 37 lg 1 alusel taotlus riigi õigusabi andmiseks EIK-le

kaebuse esitamiseks, peab kohus muude asjaolude seas tegema kindlaks, kas esitatav kaebus

oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav (RÕS §-d 37 lg-d 1 ja 3). Olemuselt on tegemist

kaebuse perspektiivi hindamisega, mida kohus peab hindama ka riigi õigusabi andmisel

riigisisesesse kohtusse pöördumiseks. Tuvastamine, et kaebus ei ole selgelt põhjendamatu

2(4)

3-26-1584

EIÕK art 35 lg 3 punkti a tähenduses, nõuab EIÕK kohaldamise praktika alusel hinnangu

andmist sellele, kas kaebuses toodud konkreetsetel asjaoludel võiks olla tegemist EIÕK mõne

artikli rikkumisega. Vastuvõetavuse hindamiseks peab kohtul olema selgus selles, mille üle

inimene täpselt soovib EIK-le kaevata (nt Riigikohtu 18.12.2017 määrus nr 5-17-31, p-d 13,

16 ja 19). Kohus ei saa taotleja eest sisustada, milliste EIÕK-st tulenevate õiguste ja

vabaduste rikkumisele ta tugineda soovib (nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.08.2020 määrus nr

2-19-18696, p 15).

8. Taotleja viitas riigi õigusabi taotluses haldusasjadele nr 3-25-21, 3-25-50, 3-25-748 ja 3-

25-1419 ning selgitas, et soovib esitada kaebust EIÕK art 3 rikkumise tuvastamiseks seoses

tema kinnipidamiseks kasutatud kambri suuruse ja olmetingimustega.

9. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt taotles M.Q haldusasjas nr 3-25-21 välismaise ettevõtte

Meta Platforms rakenduses Instagram tema ja tema poolt nimetatud kasutajate vaheliste

sõnumite taasesitamist võimaldavas vormis kättesaadavaks tegemist. Tallinna Halduskohus

tagastas kaebuse 13.01.2025 määrusega. Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.02.2025

määrusega M.Q määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Määrus

jõustus edasi kaebamata 26.02.2025. Haldusasjas nr 3-25-50 esitas M.Q kaebuse Tallinna

Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seonduvalt lühiajalise väljasõidu taotluse

registreerimata jätmisega. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 23.01.2025 määrusega ning

see jõustus edasi kaebamata 08.02.2025. Haldusasjas nr 3-25-748 vaidlustas M.Q Tallinna

Vangla tegevust seoses lühiajalise väljasõidu ning sotsiaalmeedia rakenduse Instagram

kasutamise võimaldamata jätmisega. Tallinna Halduskohus jättis tema kaebuse 10.03.2026

otsusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 17.03.2026 määrusega HKMS § 187

lg 3 p 5 alusel kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas selle HKMS § 187 lg 2 alusel.

Riigikohtu 07.04.2026 määrusega jäeti M.Q määruskaebus ringkonnakohtu 17.03.2026

määruse peale menetlusse võtmata. Haldusasjas nr 3-25-1419 vaidlustas M.Q enda

avavanglasse paigutamata jätmist. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 03.06.2025

määrusega. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.06.2025 määrusega M.Q määruskaebuse

rahuldamata ja halduskohtu 03.06.2025 määruse muutmata ning Riigikohus jättis 08.08.2025

määrusega määruskaebuse menetlusse võtmata.

10. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast riigisiseste

õiguskaitsevahendite ammendumist. See tähendab, et isik peab olema enne EIK-i pöördumist

läbinud Eestis olemasolevad kohtukaebevõimalused ehk Eestis ei ole enam kuhugi kaebust

esitada. Kuna M.Q ei vaidlustanud Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2025 määrust nr 3-25-21

ja Tallinna Halduskohtu 23.01.2025 määrust nr 3-25-50, siis jättis ta kasutamata nendes

haldusasjades olemasoleva õiguskaitsevahendi. Seetõttu ei oleks viidatud haldusasjadega

seoses esitatav võimalik kaebus EIK-le vastuvõetav juba sel põhjusel. Haldusasjadega nr 3-

25-21, 3-25-50 ja 3-25-1419 seose esitatavad kaebused ei oleks vastuvõetavad ka EIK-i

kaebuse esitamiseks ette nähtud neljakuulise kaebetähtaja (EIÕK art 31 lg 1) ületamise tõttu.

Lisaks ei ole taotleja välja toonud asjaolusid, ning neid ei nähtu ka riigi õigusabi taotlusest

ega viidatud haldusasjade materjalidest, mille põhjal võiks tekkida kahtlus, et taotleja

nimetatud haldusasjades ei ole tagatud taotlejale kaitset piinava, ebainimliku või alandava

kohtlemise (EIÕK art 3) eest. Taotleja riigi õigusabi taotlusest ja selle täiendusest on võimalik

järeldada üksnes seda, et ta ei ole rahul haldusasjades tehtud lahenditega. Samas ei ole EIK

täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti kohtute lahendite peale. EIK-i pädevuses oleks

kontrollida üksnes seda, kas Eesti kohtud on taotleja viidatud haldusasjade nr 3-25-21, 3-25-

50, 3-25-748 ja 3-25-1419 läbivaatamisel taganud kaebajale EIÕK-st ja selle protokollidest

tulenevate inimõiguste ja põhivabaduste kaitse (vt EIÕK art 32 lg 1 ja art 34). Taotleja jaoks

negatiivne kohtumenetluse tulem iseenesest ei riku EIÕK-ga tagatud õigust.

3(4)

3-26-1584

11. Eelneva põhjal jättis halduskohus õigesti M.Q taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata,

sest taotleja EIK-le esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 lg 3 alusel vastuvõetav. M.Q

määruskaebus jääb seega rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.06.2026 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)