3-25-700/43 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Virgo Saarmets ja Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

15.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-700

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba

paigutada I.X kinnipidamiskeskusesse

Menetlusosalised

Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet

Puudutatud isik I.X , esindaja riigi õigusabi korras

v.adv Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.03.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

I.X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta I.X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.03.2025

määrus muutmata.

2. Lõpetada I.X-ile riigi õigusabi andmine.

3. Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi

tähemärgiga.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättesaamisest (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5). Riigi õigusabi andmise lõpetamise peale

ei saa määruskaebust esitada (VSS § 66 lg 4 teine lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 06.10.2023 Tallinna Lennujaamas kinni isiku, kes

oli suundumas Pariisi väljuvale lennule ja esitas oma isiku tuvastamiseks XC (sünd. xxx)

nimele väljastatud Belgia ID-kaardi, mis oli politseiandmebaasi Apollo andmetel omanikult

varastatud 08.01.2022. PPA pidas isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS)

§ 15 lg 1 alusel kinni ning alustas temale lahkumisettekirjutuse koostamist.

PPA tuvastas 07.10.2023 vestluse käigus isiku tema enda ütluste alusel: Kongo

Demokraatliku Vabariigi kodanik XM(sünd. xxx). Isik esitas vestluse käigus PPA-le

rahvusvahelise kaitse taotluse. Tallinna Halduskohus andis 08.10.2023 määrusega asjas nr 3-

3-25-700

23-2229 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel PPA-le loa

isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni 08.12.2023 ning pikendas hiljem

lubasid. Isik vabastati KPK-st 29.08.2024.

PPA luges 01.12.2023 otsusega nr 12310070016-1 puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse

taotluse põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi, tegi ettekirjutuse lahkumiseks Kongo DV-sse

(sundtäidetav alates seadusliku viibimisaluse lõppemisest) ning kohaldas sissesõidukeeldu

Schengeni alale 5 aastaks. Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus selgus, et isiku tegelik

nimi on I.X (sünd. xxx) ning ta on Kongo DV kodanik.

Puudutatud isik esitas PPA 01.12.2023 otsuse tühistamiseks kaebuse (haldusasi nr 3-23-

2992), mille Tallinna Halduskohus jättis 06.03.2024 otsusega rahuldamata. Tallinna

Halduskohus keelas 06.03.2024 määrusega esialgse õiguskaitse korras lahkumisettekirjutuse

sunniviisilise täitmise kuni haldusasja nr 3-23-2992 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

19.03.2025 tegi Tallinna Ringkonnakohus asjas 3-23-2992 otsuse, millega jättis I.X

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 otsuse muutmata.

PPA pidas puudutatud isiku 20.03.2025 kinni VSS § 15 lg 1 alusel 48 tunniks.

2. Politsei- ja Piirivalveamet esitas 21.03.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba

pidada puudutatud isik kinni ja paigutada ta KPK-sse kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg 1 alusel,

sest tema suhtes esinevad VSS § 15 lg-s 1 ning § 23 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud alused ning

VSS § 6⁸ p-s 6 nimetatud põhimõte.

Puudutatud isik küll kinnitab kavatsust mitte põgeneda, tuues põhjenduseks senise

õiguskuuleka käitumise (ta on viibinud Eestis kuus kuud samas elukohas, käinud regulaarselt

registreerimas ega ole riigist lahkunud), kuid lisab, et põgenemine oleks lihtne. Samuti nähtub

küsitlusest, et ta keeldub koostöövalmidusest tagasisaatmise protsessis – ta ei ole taotlenud

ega kavatse taotleda koduriigi isikut tõendavat dokumenti, põhjendades seda sooviga jääda

Eestisse ning jätkata protsessi saamaks rahvusvahelist kaitset. PPA taotletud ajutine

reisidokument kaotas oma kehtivuse 04.12.2024.

3. I.X vaidles kohtuistungil PPA taotlusele vastu.

Isik on varasematest järelevalvemeetmetest kinni pidanud ja kui ta oleks tahtnud riigist

lahkuda, siis ta oleks seda teinud. Isik ei tea, mida ta peab dokumentide saamiseks tegema ja

PPA ei ole seda talle ka selgitanud. Isik on nõus dokumentide hankimisele kaasa aitama.

Seoses võimaliku lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmisega ütles isik, et kui see kohustus

peaks tal olema, siis koduriiki ta ei naase, kuid arvab, et mõni teine riik Schengeni alal võib

olla nõus teda vastu võtma.

4. Tallinna Halduskohus andis 22.03.2025 määrusega loa paigutada puudutatud isik

KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 22.05.2025.

Taotlus tuleb rahuldada VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel koostoimes VSS § 68 p-ga 6.

Puudutatud isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ja talle on 01.12.2023 otsuses nr

12310070016-1 tehtud lahkumisettekirjutus.

Puudutatud isik avaldas 20.03.2025, et tema sooviks on jääda Eestisse ja seletustest nähtub ka

see, et koduriiki naasta isik ei kavatse. Puudutatud isik kinnitas ka istungil, et ta ei ole valmis

Schengeni alalt kodumaale naasma ning isiku selge soov on jääda Eestisse. Puudutatud isik

avaldas 13.11.2023 vestlusel PPA-ga ka seda, et tema algne siht oli siiski jõuda

Prantsusmaale. Olukorras, kus isikul puudub Eestiga mis tahes side ning tema rahvusvahelise

kaitse taotlust ja apellatsioonkaebust ei ole saatnud edu, on piisavalt tõenäoline, et KPK-st

vabastamise korral liigub isik edasi Prantsusmaale, ootamata ära rahvusvahelise kaitse asjas

kohtuotsuse jõustumist ning võimalikku väljasaatmist. Isegi kui pidada usutavaks 20.03.2025

2(4)

3-25-700

antud seletusi, et isik soovib jääda just Eestisse, tuleb seda selgitust kõrvutada isiku

kinnitusega, et ta kodumaale lahkuda ei saa ega kavatse, ning sellega, et isik ei ole astunud

samme dokumentide hankimiseks. Seega on tõenäoline, et puudutatud isik hakkab Eestis

koostööst PPA-ga kõrvale hoiduma. Isiku kinnipidamisel ja tema majutuskohta minekul

ilmnes, et ta oli juba kõik oma asjad kokku pakkinud ja 695 eurot oli peidetud aluspesu

vahele. Ühes kaebaja poolt varasemalt oma identiteedi varjamisega ning ebaõige dokumendi

teadliku esitamisega leiab kohus, et need kinnitavad kahtlust, et isik on valmis ennast

varjama. Põgenemisohtu ei väära ka see, et isik on vabastatud KPK-st 29.08.2024 ja ta on

ennast nõuetekohaselt registreerinud ega ole Eestist lahkunud. Eluliselt usutav on, et

olukorras, kus edasised eduväljavaated haldusasjas nr 3-23-2992 vähenevad, astub isik samme

Schengeni alale jäämiseks, hoidudes kõrvale koostööst PPA-ga. Asjakohane oleks tugineda ka

VSS § 6⁸ p-le 2, sest puudutatud isik on rahvusvahelise kaitse taotlemisel esitanud

valeandmeid oma identiteedi kohta.

Alates KPK-st vabanemisest 29.08.2024 ei ole isik teinud midagi selleks, et endale dokument

hankida. Istungil selgitas puudutatud isik, et kuigi ta on dokumentide hankimise kohustusest

aru saanud, ei ole ta teadlik, mida ta dokumenteerimisele kaasaaitamiseks tegema peaks ja

PPA ei ole talle seda ka selgitanud. Kohtu hinnangul ei ole isiku seletused usutavad ega

kooskõlas varasemates menetlustes tuvastatud asjaoludega. Varasemates haldusasjades

toimunu näitab, et isik on oma kohustustest seoses dokumenteerimisega teadlik, kuid tema

apaatsus koostöö osas on olnud järjepidev.

Muud järelevalvemeetmed poleks tõhusad. Puudutatud isikul on piisavalt oskusi Schengeni

viisaruumis ringi liikumiseks, isikul olid kinnipidamisel asjad kokku pakitud ja ka peidetud

suur hulk sularaha. Lisaks on isik varem juba esitanud valeandmeid oma identiteedi kohta ja

isik on väljendanud selget vastumeelsust kodumaale naasmise kohta. Puudutatud isiku

väljasaatmise tagamiseks on vältimatu paigutada ta KPK-sse ja see ei ole ülemäärane.

5. I.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tallinna

Halduskohtu 22.03.2025 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta PPA

taotlus rahuldamata.

Puudutatud isikul ei ole kavatsust põgeneda. PPA väide, et puudutatud isik ei tee koostööd, ei

ole põhjendatud. Kuna tema elu on Kongos ohus, siis on ta ettevaatlik PPA-ga suhtlemisel,

kuna kaebaja kardab enda elu pärast. Ta esitas PPA-le vale dokumendi, kuna kardab enda elu

pärast, samas esitas siiski enda õige dokumendi ärakirja, millest lähtuvalt ei tohiks seda

asjaolu otsuse tegemisel aluseks võtta. Põgenemise ohtu ei ole nõuetekohaselt tuvastatud ning

isiku kinnipidamine on ebaproportsionaalne, sest kohaldada on võimalik

järelevalvemeetmeid.

6. Politsei- ja Piirivalveamet palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes

halduskohtu põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus märgib esmalt, et VSS-i ja VRKS-i sätetele viidatakse siinses määruses

nende halduskohtu määruse tegemise ajal kehtinud sõnastuses (s.o redaktsioonid, mis kehtisid

kuni 11.06.2026). Välja arvatud osas, mis puudutab riigi õigusabi andmise lõpetamist.

Tulenevalt HKMS § 1 lg-s 4 sätestatud põhimõttest kohaldab kohus menetlustoimingu

tegemise ajal kehtivat menetlusnormi. Riigi õigusabi lõpetamise otsustamisele kohalduvad

seega VSS-i ja VRKS-i sätted alates 12.06.2026 kehtivas redaktsioonis.

8. Halduskohtu 22.03.2025 määrus on seaduslik ja põhjendatud ja määruskaebuse väited ei

anna alust tühistada halduskohtu määrust. Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega

3(4)

3-25-700

ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Sisuliselt kordab puudutatud

isik määruskaebuses samu argumente, mille halduskohus on oma määruses põhjendatult

tagasi lükanud. Asjaolu, et puudutatud isik ei nõustu halduskohtu veenvalt põhistatud

järeldustega, ei tähenda, et kohus oleks milleski eksinud ning aluseks tuleks võtta pelgalt isiku

paljasõnaline ja tõenditega vastuolus olev kinnitus, et tal ei ole mingit plaani põgeneda. Kuna

puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse asi lõppes ringkonnakohtus talle edutult ning

kinnipidamisel oli märke sellest, et isik valmistub lahkumiseks, on piisav alus prognoosida, et

isik kavatses muuta ennast PPA-le kättesaamatuks. Asjaolu, et ta pärast KPK-st vabanemist

täitis järelevalvemeetmeid ja oli PPA-le kättesaadav, on selgitatav sellega, et kohtuasi

rahvusvahelise kaitse asjas oli pooleli ja puudutatud isik ei tunnetanud veel vahetut ohtu, et

väljasaatmine võib lähiajal reaalsuseks saada.

9. Seetõttu tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

Riigi õigusabi andmise lõpetamine

10. PPA kinnitas 19.03.2026 ringkonnakohtule, et puudutatud isik on 18.05.2025 saadetud

Eesti Vabariigist välja. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg-test 4, 6 ja 7 järeldub, et kui

kohtumenetluse kestel langeb ära riigi õigusabi andmise alus, võib kohus lõpetada isikule riigi

õigusabi andmise.

11. RÕS § 1 lg 3 sätestab alates 12.06.2026 kehtivas redaktsioonis, et riigi õigusabi

taotlemisele väljasõidukohustuse asjas kohaldatakse VSS §-s 66 sätestatud erisusi. Alates

12.06.2026 kehtiva VSS § 66 lg 1 redaktsioon näeb ette, et välismaalasel on õigus taotleda

riigi õigusabi mh kinnipidamisega seotud otsuse vaidlustamiseks RÕS-s sätestatud korras.

VSS § 66 lg 4 esimene lause sätestab, et välismaalasele ei anta riigi õigusabi, kui esineb

määruse (EL) 2024/13481 art 17 lg-s 2 sätestatud tingimus. Osutatud määruse art 17 lg 2 p „c“

kohaselt ei pea liikmesriigid edasikaebemenetluses tasuta õigusabi ja esindamist pakkuma, kui

edasikaebus on jõudnud riigisisese õigusega ette nähtud teise või edasisse

edasikaebeastmesse, kaasa arvatud uuesti ärakuulamise ja edasikaebuse uuesti läbivaatamise

korral. Nendest sätetest järeldub, et alates 12.06.2026 ei anta ega jätkata riigi õigusabi andmist

isikule, kes vaidlustab Riigikohtus enda kinnipidamist VSS-i alusel.

12. Eeltoodu alusel tuleb riigi õigusabi andmine RÕS § 17 lg-te 4, 6 ja 7 ning VSS § 66 lg 4

alusel lõpetada. Riigi õigusabi osutanud advokaat vabaneb seega õigusabi andmise

kohustusest alates ringkonnakohtu määruse kättesaamisest (RÕS § 17 lg 6, VSS § 66 lg 4 teine

lause). Kuna puudutatud isikule on riigi õigusabi antud kohustuseta hüvitada riigi õigusabi

tasu ja kulud, siis ei nõuta temalt nende kulude hüvitamist, vaid need jäävad riigi kanda

(HKMS § 118 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus

liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.05.2024).

4(4)