3-21-1250/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

15.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1250

Haldusasi

X (endise ärinimega Y OÜ) ja L.U taotlus haldusasjas

nr 3-21-1250 tehtud Tallinna Halduskohtu kohtulahendi

Riigi Teataja veebilehel avaldamise lõpetamiseks või

nende isikute andmete avaldamise piiramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.05.2026 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad X ja L.U

Menetluse alus ringkonnakohtus

X ja L.U määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X ja L.U määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.05.2026 määruse peale

menetlusse.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 27.05.2026

määrus osas, millega jäeti X nimi tähemärgiga asendamata. Teha uus määrus ja

asendada haldusasjas nr 3-21-1250 tehtud Tallinna Halduskohtu 03.09.2021

määruses X (endine ärinimi Y OÜ) tähemärgiga. Ülejäänud osas jätta määruskaebus

rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

3. Jätta X 50 000 euro suurune mittevaralise kahju hüvitamise nõue läbi vaatamata.

4. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

5. Asendada käesoleva määruse avaldamisel X (end Y OÜ) ärinimed ning L.U nimi

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 175 lg

6; riigi õigusabi seaduse § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-1250

1. Tallinna Halduskohus tagastas 03.09.2021 määrusega haldusasjas nr 3-21-1250 L.U

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohtu määrus jõustus 23.09.2021.

2. L.U

esitas 18.05.2026 halduskohtule taotluse lõpetada 03.09.2021 määruse

avalikustamine delikaatse info tõttu. Kohtumäärus ja asi on nähtav X ettevõtte all

Inforegistris, kust avaldaja palub see kõrvaldada, kuna tegemist ei ole kriminaalasjaga. Selline

kohtulahendi avalikustamine võib tugevalt rikkuda X mainet. Avaldaja palub muuta kohtuasi

mitteavalikuks ja mitte avaldada seonduvate isikute andmeid, mh avaldaja ettevõtet, kui

kohtuprotsessis osalejat. Kohus peaks järgima kohtupraktikas esile tulnud printsiipi, et

selliseid asju ei avalikustata.

3. Tallinna Halduskohus jättis 27.05.2026 määrusega kaebaja taotlused rahuldamata.

Käesolevas määruses lahendas kohus L.U ja X 18.05.2026 taotluse, milles sooviti haldusasjas

nr 3-21-1250 tehtud Tallinna Halduskohtu 03.09.2021 määruse avaldamata jätmist (Riigi

Teatajas avaldamise lõpetamist) või osalist avaldamata jätmist (avaldamise osalist lõpetamist)

seonduvate isikute andmete osas, sh Y OÜ (tänase ärinimega X ) nime osas. HKMS § 175 ja

§ 179 tuleneb kohtulahendite avaldamise üldine kohustus ning avaldamata jätmine on

erandlik meede, mis eeldab konkreetsete ja kaaluvate põhjuste olemasolu. Taotlus oli

üldsõnaline ega sisaldanud selgitusi, milliste andmete avaldamine rikub avaldajate õigusi või

miks tuleks lahend tervikuna või osaliselt avaldamata jätta. L.U osas on määrus avaldatud

pseudonüümi „X“ all ning isik ei ole avaldatud kohtumääruse alusel üheselt identifitseeritav

kaebajana. Seetõttu ei riiva määruse avaldamine tema eraelu puutumatust. X osas leidis

kohus, et äriühing ei olnud menetlusosaline ning määruses on üksnes kajastatud faktilist

asjaolu, et kaebuses viidati sellele äriühingule. Kohus ei ole andnud hinnangut äriühingu

tegevusele ega avaldanud ärisaladust või muud kaitsvat teavet. Kohtumenetluse üldreegel on

avalikkus ning kohtulahend tuleb avaldada võimalikult suures ulatuses, tagades samal ajal

isikute õiguste kaitse.

4. X ja L.U esitasid 28.05.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles esita

järgmised taotlused:

1) tühistada halduskohtu 27.05.2026 määrus;

2) lõpetada 03.09.2021 määruse avalikustamine või avaldada üksnes resolutsioon, asendades

X (end. Y OÜ) nimi tähemärgiga ning varjates kõik identifitseerivad andmed;

3) kohustada halduskohut viivitamata (ex nunc) eemaldama või muutma Riigi Teatajas ning

Inforegistris avalikult kättesaadav teave, mis võimaldab ettevõtet üheselt identifitseerida;

4) määrata kaebajale riigi õigusabi (RÕA) avalduste koostamise ja kahjunõude esitamiseks;

5) määrata menetlusabi (HKMS § 47) ja vabastada tasudest;

6) määrata X-ile 50 000 euro ulatuses mittevaralise kahju eest hüvitist, mille tekitas

halduskohus.

03.09.2021 määruse avaldamisega on õigusvastaselt avalikustatud X (endise nimega Y OÜ)

nimi. Äriühing ei olnud menetlusosaline ning seda mainiti üksnes kaebuses. Ettevõtte nime

avaldamine kahjustab selle mainet ja ärihuve ning rikub eraelu puutumatuse ja andmekaitse

põhimõtteid. Avalikkuse põhimõtte ei ole absoluutne ning ettevõtte nime avaldamine ei

teeninud käesoleval juhul avalikku huvi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2(4)

3-21-1250

5. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et puudub alus jätta haldusasjas nr 3-21-

1250 tehtud Tallinna Halduskohtu 03.09.2021 määrus tervikuna avaldamata või avaldada

üksnes selle resolutsioon. Kohtumenetluse avalikkuse põhimõte tuleneb PS § 24 lg-st 3 ning

HKMS §-dest 175 ja 179. Kohtulahendite avaldamisel tuleb eelistada lahendusi, mis

võimaldavad kohtulahendi avaldamist võimalikult suures ulatuses, tagades samal ajal isikute

õiguste kaitse (RKHKm 04.04.2022 nr 3-21-2196, p 13).

7. Halduskohtu määruse avaldamine ei riku L.U õigusi. Halduskohus on juba asendanud

tema nime tähemärgiga ning avaldatud lahendi põhjal ei ole L.U kaebajana tuvastatav.

Seetõttu puudub alus täiendavate avaldamispiirangute kohaldamiseks. Andmete varjamise

eesmärk on tagada isikule võimalus kohtusse pöörduda kartmata, et tema kaitset vajav teave

avalikuks saab (RKHKm nr 3-21-2196, p-d 14.1 ja 15.2).

8. X taotlus kuulub rahuldamisele ja tema nimi tuleb asendada tähemärgiga. HKMS § 175

lg 3 kohaselt asendatakse kohtulahendi avaldamisel andmesubjekti nimi initsiaalide või

tähemärgiga ning ei avaldata muid andmeid, mis võimaldavad andmesubjekti tuvastada.

Viimati viidatud norm ei kaitse üksnes eraelu puutumatust, vaid teenib ka kohtusse

pöördumise õiguse tagamise eesmärki. Seetõttu võib teatud juhtudel olla põhjendatud ka

juriidilise isiku nime varjamine, kui see on vajalik füüsilise isiku õiguste kaitseks ning

avalikkuse huvi ei nõua konkreetse nime avalikustamist (RKHKm nr 3-21-2196, p-d 14.1,

15.2 ja 15.4). X nime kajastamine määruses ei kujuta endast ärisaladuse avaldamist ega anna

alust kohtulahendi täielikuks avaldamata jätmiseks. Samas ei olnud X (endise nimega Y OÜ)

haldusasjas menetlusosaline ning määruses on äriühingut mainitud üksnes seetõttu, et sellele

viidati kohtule esitatud kaebuses. Määrus ei sisalda hinnanguid äriühingu tegevusele ega

lahenda tema õigusi või kohustusi ega delikaatseid (IKÜM art 9 lg 1 mõttes eriliiki)

isikuandmeid. Küll aga on isikuandmete mõiste avar, hõlmates mh olukorra, kus isik on

tuvastatav kasutades seaduslikke vahendeid, „mis võimaldavad kõnealuse isiku tuvastada tänu

täiendavale teabele“ (vt nt Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-597/19: M.I.C.M., p 102 ja C-

434/16: Nowak, p-d 30 jj). Kuigi kaebaja nimi on avaldatud lahendis asendatud tähemärgiga,

võimaldab äriühingu nime kaudu avalikult kättesaadavate registriandmete põhjal kaebaja isiku

kaudselt tuvastada. Avalikkuse huvi seisukohalt ei ole määrava tähtsusega, millise äriühingu

nimele kaebaja oma avalduses viitas. Kohtulahendi arusaadavust, õigusemõistmise

läbipaistvust ega avalikkuse kontrollifunktsiooni ei kahjusta see, kui X /Y OÜ nimi

asendatakse avaldatud lahendis tähemärgiga. Ühtlasi sellise meetme kohaldamine võimaldab

saavutada õiglast tasakaalu kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte ning kaebajate õiguste

kaitse vahel sellega, et kohtulahend jääb avalikuks, kuid äriühingu nimi asendatakse

tähemärgiga.

9. Määruskaebus sisaldab mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Halduskohus pole seda

nõuet menetlenud ja siinses määruskaebuses selle esitamine pole lubatav. Seetõttu tuleb see

nõue jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib mh lisaks, et riigivastutuse seaduse § 9 lg

1 alusel saavad mittevaralise kahju eest hüvitist nõuda üksnes füüsilised isikud. Juriidilistel

isikutel kehtiva õiguse kohaselt mittevaralist kahju VÕS § 128 lg 5 kohaselt tekkida ei saa.

10. Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Riigi õigusabi ei

anta, kui taotleja on võimeline oma õigusi ise kaitsma. Hinnang sellele, kas isik suudab ise

oma õigusi kaitsta, ei sõltu üldjuhul sellest, kas isik omab õigusalaseid teadmisi, vaid eelkõige

vaidluse keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (nt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-

1-7-08, p-d 10–13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Kaebaja on koostanud

3(4)

3-21-1250

argumenteeritud määruskaebuse ning suutnud oma seisukohti põhjendada. Käesolev vaidlus

puudutab kohtulahendi avaldamise küsimust ega ole õiguslikult sedavõrd keerukas, et kaebaja

ei oleks suuteline oma õigusi ise kaitsma.

11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)