2-26-11922/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-26-11922

Kohtuasi

W.E hagi B2 Impact OÜ vastu lepingu tühisuse

tuvastamiseks ja alusetult saadu tagastamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ja

hagiavalduse üleandmine kohtualluvuse järgi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja W.E (isikukood XXX), lepinguline esindaja Leana

Land

Kostja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta W.E hagi B2 Impact OÜ vastu menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu

möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. W.E (hageja) esitas 29. mail 2026 Tartu Maakohtule hagiavalduse B2 Impact OÜ (kostja)

vastu, milles palub tuvastada, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr 5713080340 on

tühine ning mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadud 3941,29 eurot ja viivis sellelt

1 (3)

põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Hageja esitas alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et laenuleping on

kehtiv – siis palub hageja tuvastada, et kostja rikkus lepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning kohaldada VÕS § 403⁴ lg 7 sätestatud tagajärgi ja lugeda

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS § 94 järgne intressimäär ning tuvastada, et hagejal

puudub kohustus tasuda muid krediidilepingust tulenevaid tasusid.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 01.12.2023 hageja ja IPF Digital AS-i vahel krediidileping nr

5713080340. Laenulepingust tulenev nõue on 26.04.2024 loovutatud kostjale. Kohtutäitur

algatas 27.01.2025 hageja suhtes täitemenetluse nr 084/2025/729, mille algatamise aluseks oli

Pärnu Maakohtu 06.08.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-24-125765 (maksekäsk) ja kostja avaldus.

Hageja sai laenulepingu sõlmimise faktist teada alles täitemenetluse algatamisega. Tartu

Maakohtu 18.11.2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-25-2589 tuvastati, et A. W.E võttis

01.12.2023 hageja tahte vastaselt enda valdusesse saadud ID-kaardiga hageja nimel IPF Digital

AS-ilt kiirlaenu. Hageja on nimetatud kriminaalasjas tunnistatud kannatanuks. Kohtuotsus

kriminaalasjas jõustus 13.05.2026. Kuna kriminaalasjas on tõendatud, et IPF Digital AS-ilt

võttis laenu A. W.E hageja identiteeti seadusevastaselt kasutades, siis on laenuleping tühine

ning sellest ei saanud hagejale tekkida kohustusi kostja ees. Hageja pöördus 02.12.2025 kostja

poole taotlusega lõpetada tema suhtes algatatud täitemenetlus nr 084/2025/729, kuid kostja

keeldus täitemenetlust lõpetamast. 09.03.2026 lõpetas kohtutäitur täitemenetluse nõude

täitmise tõttu. Täitemenetluse käigus nõuti hageja vara arvelt kostja kasuks sisse 3941,29 eurot.

Hagejal on õigus nõuda kostjalt alusetult saadu tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna

hagiavalduses esitatud asjaoludel ei ole hagiga võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki.

2. TsMS 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 01.12.2023 laenuleping hageja ja IPF Digital AS-i vahel. Sellest

lepingust tulenevad nõuded loovutati hiljem kostjale. Hageja on käesolevas asjas esitanud

kostja vastu nõude tuvastada, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on tühine. Samuti

on hageja esitanud alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et leping on kehtiv.

Kohus selgitab, et kui hageja soovib tuvastada tarbijakrediidilepingu tühisust, tuleb selline

nõue suunata krediidiandja vastu kui lepingupoole vastu. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja

esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on selle vastu õiguslik

huvi. Nõude loovutamine ei tähenda lepingu ülevõtmist. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub uus

võlausaldaja senise asemele üksnes nõude osas. Kõik lepingust tulenevad õigused ja

kohustused lähevad üle üksnes lepingu ülevõtmise korral VÕS § 179 lg-te 1 ja 2 tähenduses.

Seetõttu ei muutu nõude omandaja pelga loovutamise tõttu lepingu pooleks. Võlgnik võib küll

VÕS § 171 lg 1 kohaselt esitada uue võlausaldaja nõude vastu kõik vastuväited, mis tal olid

senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal, kuid see ei anna alust käsitada nõude

omandajat lepingu poolena. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja vastu esitatud lepingu tühisuse

tuvastamise nõudega võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Hageja õiguste kaitseks

sobivaks õiguskaitsevahendiks on esitada IPF Digital AS-i vastu tuvastushagi lepingu tühisuse

tuvastamiseks ning vajaduse korral kostja vastu nõue alusetult saadu tagastamiseks.

2 (3)

Kohus leiab, et hageja alternatiivne nõue tuvastada vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumine ja kohaldada VÕS § 4034 lg 7 tagajärgi ei ole pärast nõude täitmist iseseisva

tuvastusnõudena perspektiivne ja kohane õiguskaitsevahend. TsMS § 368 lg 1 kohaselt eeldab

tuvastushagi õigusliku huvi olemasolu. Kuna täitemenetlus on lõppenud ja hageja tegelik

eesmärk on saada tagasi kostja poolt enam saadud summa, tuleb hageja õiguste kaitseks esitada

rahaline sooritushagi enamsaadud summa tagastamiseks, tuginedes nõude põhjendustes VÕS §

4034 lg 7 tagajärgedele.

3. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1

alusel hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel

kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hagejal on õigus taotleda hagilt juba tasutud riigilõivu

tagastamist.

4. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast,

ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus

keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei

ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi

menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

3 (3)