2-23-123948/19 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tanel Pürn

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.06.2026, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-123948

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi L.V vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7230,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja L.V (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Sigrid L.V

Asja läbivaatamine

kohtuistung 29.01.2025

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista L.V.t välja OÜ Aktiva Finance Group kasuks 5885,20 eurot.

3. Mõista L.V.lt välja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses 4520,71 eurolt alates 13.06.2026 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui 3156,22 eurot.

4. Jätta 80% hageja menetluskuludest L.V kanda. L.V.l hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

5. Mõista L.V Vildilt välja OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulud 708 eurot.

L.V peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 09.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse L.V.lt (L.V, kostja) 5900,88 euro saamiseks. Nõue anti 15.08.2023

määrusega üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

25.08.2023 esitas hageja kohtule hagiavalduse, mille kohus võttis 29.08.2023 määrusega

menetlusse.

2. Hagiavalduse (dtl 20-25) kohaselt sõlmisid OÜ Aktiva Finance Group ja L.V 13.03.2023

konstitutiivse võlatunnistuse nr 287570 ning maksekokkuleppe. Kostja võlatunnistusest

tulenevaid kohustusi ei täitnud. Kokkuleppe kohaselt võlgnes kostja hagejale 5632,70 eurot,

millest on põhisumma 4638,48 eurot, viivis 736,45 eurot, sissenõudekulu 50,00 eurot, intress

207,77 eurot. Samaaegselt võlatunnistuse andmisega sõlmitud maksekokkuleppe kohaselt on

viivise määr 0,065% võlgnetava põhivõla summalt päevas. Kostja kohustus võlga tagastama

kokku lepitud maksegraafiku alusel ning lisaks tasuma ühekordse lepingutasu 20 eurot. Kostja

on teostanud võla katteks makseid 20 eurot, mis on arvestatud lepingutasu katteks. Ülejäänud

võlgnevus on tasumata.

Võlatunnistusele ei kohaldu hageja hinnangul tarbijakrediidisätted ning ka tarbijalepingu osas

pole võlatunnistuse sõlmimine keelatud. Ehkki võlatunnistus on allkirjastamata, on leping

siiski kehtiv. Võlatunnistus on sõlmitud süsteemi kaudu, kuhu kostja pidi sisse logima ning

seda saab lugeda kaudseks tahteavalduseks.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja viivise

menetluskuludelt.

3. 12.02.2025 esitas hageja alternatiivse nõude tulenevalt võlatunnistuse aluseks olnud

laenulepingust. Laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet.

AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 21.09.2022 IN Pay

makselahenduse lepingu nr C85009805108. Krediidilimiit oli 4600 eurot, kuutasu 12,90

eurot, nii intressi- kui ka viivisemäär 16% aastas, krediidi kulukuse määr 24,91% aastas,

lepingu maksete kogusumma 5145,79 eurot. Esialgne võlausaldaja järgis hageja hinnangul

lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostjal tekkisid võlgnevused. Esialgne võlausaldaja saatis 5.01.2023 lepingute ülesütlemise

hoiatused (tähtajaga 19.01.2023), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste

tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingutest tulenevaid võlgnevusi ka täiendava tähtaja

jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 26.01.2023 lepingud üles ja loovutas 31.01.2023 nõude

hagejale.

2(7)

Kostja poolt tehtud tasumisi arvestades on põhiosa võlgnevus 4559,78 eurot, intress 207,77

eurot, viivis 422,21 eurot, lisanduv viivis põhisummalt 16% aastas, lepingute kuutasu nõue

38,70 eurot ning sissenõudekulud 50 eurot.

4. Hageja esitas ka ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et laenu andmisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellisel juhul arvestab hageja kõik laekumised

põhivõla katteks.

Kostjaga sõlmitud laenuleping oli tähtajatu. Kostja on perioodil 15.09.2022 kuni 12.10.2022

kasutanud krediiti kokku 4664,77 eurot. Kostja võttis viimati krediiti 12.10.2022 ning

tuginedes VÕS § 4061 lg 4 saab lugeda lepingu lõppenuks 13.10.2023.

Arvestades kostjalt esialgsele võlausaldajale ja hagejale laekunud makseid (kokku 144,06

eurot), on kostja põhivõla jääk 4520,71 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise

lepingujärgses määras 16% aastas alates 13.10.2023 kuni põhivõla 4520,71 euro tasumiseni.

5. Kostja vastuse kohaselt ei ole kostjale võlatunnistuse alusel esitatava nõude puhul

võlgnevuse kujunemine arusaadav. Ei ole arusaadav, milline on algne põhisumma. See on

juba teine maksekokkulepe, millega pärast pikendustasu maksmist muutub kogu võlgu olev

summa uueks põhisummaks. Tegemist on kostjat kui tarbijat kahjustavate tüüptingimustega.

Makselahenduse lepingu alusel esitatud nõudele kostja vastuväidet ei esitanud.

6. 29.01.2025 kohtuistungil arutati samaaegselt samade poolte vahel nii tsiviilasja nr 2-23-

123946 kui ka 2-23-123948. Ei kohus ega pooled ei pidanud tsiviilasjas nr 2-23-123948 eraldi

kohtuistungi pidamist vajalikuks.

Istungil arutati vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvat. Kohus määras hagejale

tähtaja oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ning alternatiivselt ümberarvestuse

esitamiseks juhul, kui laenu andmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Praegusel juhul on hageja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist taotlenud alternatiivsetel

alustel. Hageja esmane nõue oli suunatud võlgnevuse sissenõudmisele 13.03.2023 sõlmitud

võlatunnistuse nr 287570 ja maksekokkuleppe alusel. Kohus leiab, et sellel alusel ei ole

võimalik hageja nõuet rahuldada.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 2 kohaselt kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab

olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 78 lg 1 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab

tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti. Sellega võrdseks loetakse ka elektrooniline vorm (TsÜS § 80 lg 1),

kuid sellisel juhul peaks olema võlatunnistus digitaalselt allkirjastatud (TsÜS § 80 lg 2 p 3).

Kuna praegusel juhul ei ole võlatunnistus nr 287570 ja maksekokkulepe (dtl 26-29)

allkirjastatud ei omakäeliselt ega digitaalselt, on võlatunnistus vorminõude järgimata jätmise

tõttu tühine. Seadus ei näe ette võimalust, et tarbija saaks võlatunnistuse sõlmida muus vormis

või et võlatunnistuse saaks lugeda sõlmituks kaudse tahteavaldusega.

Samuti ei ole ka muul viisil kohtule üheselt ja veenvalt tõendatud, et võlatunnistus ja

maksekokkulepe on sõlmitud just kostja poolt. Seetõttu ei hakka kohus analüüsima, kas

võlatunnistus nr 287570 ja maksekokkulepe vastavad mõne muu lepingu tunnustele.

8. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui võlatunnistus ei oleks vorminõude täitmata jätmise

tõttu tühine, ei oleks võlatunnistus nr 287570 ja maksekokkulepe käsitatavad konstitutiivse

võlatunnistusena. Nimetatud dokumentidest ei nähtu kohtu hinnangul piisavalt selgelt tahe

3(7)

uue ja iseseisva kohustuse loomiseks. Isegi juhul, kui võlatunnistuse saaks lugeda sõlmituks

hoolimata allkirja puudumisest ja see lugeda deklaratiivseks võlatunnistuseks, peaks kohus

kontrollima, kas tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh

intressi kohta kehtivad (Riigikohtu otsus nr 2-21-13098 p 29).

9. Teise alternatiivina nõuab hageja võlgnevuse tasumist 21.09.2022 IN Pay makselahenduse

leping nr C85009805108 alusel. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

tähenduses. Lepingu krediidikulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 nõuetega.

Hageja on omandanud nõude loovutamisega VÕS § 164 mõttes, kohtule on esitatud ka

sellekohane teatis (dtl 113 ja 143).

Lepingu sõlmimine ja lepingu alusel raha saamine on tõendatud (leping dtl 95-100 ja

üldtingimused dtl 103-108; krediidi kasutuse võtmine dtl 152-173). Kostja ei ole seda ka

eitanud, mistõttu saab ühtlasi lugeda need väited kostja poolt omaks võetuks.

10. Järgnevalt kohus hindab, kas 21.09.2022 IN Pay makselahenduse lepingu nr

C85009805108 sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Laenuandja peab võlaõigusseaduse (VÕS) § 403⁴ lg 1 kohaselt omandama esmalt teabe ning

seejärel selle alusel hindama tarbija krediidivõimelisust. Selleks tuleb VÕS § 403⁴ lg 2-4

kohaselt küsida teavet ka teiste olemasolevate kohustuste kohta ning laenu võib lg 6 kohaselt

anda vaid siis, kui krediidivõimelisuses ollakse veendunud. VÕS § 403⁴ lg 4 kohustab saadud

teavet ka kontrollima. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole esialgne laenuandja

kontrollinud laenuotsuse tegemisel kostja pangakonto väljavõtet. Samuti ei ole muul viisil

kogutud piisavalt andmeid kostja sissetulekute ja ülejäänud kohustuste kohta. Laenu

taotlemisel ei saa lugeda piisavaks täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus

tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Üksnes laenutaotlusest (dtl 122) ja maksehäirete

väljavõttest (dtl 151) ei saa teha järeldusi kostja ülalpeetavate, muude laenukohustuste ja

üldise maksevõime kohta. Lisaks on maksehäirete väljavõte tehtud hilisemalt, mitte

laenulepingu sõlmimise seisuga, mistõttu ei saa sellega tõendada, et laenusaaja majanduslikku

seisundit kontrolliti enne laenulepingu sõlmimist.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et 21.09.2022 IN Pay makselahenduse lepingu nr

C85009805108 sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11. Hagi asjaoludest nähtuvalt poolte vahel puudub kokkulepe tagasimaksete arvu või

perioodi kohta. Lepingus ei olnud sätestatud lõpptähtaega, seega oli tegemist tähtajatu krediidi

lepinguga. Vastavalt lepingu tingimuste punktile 8.3 tuli krediit tagastada minimaalselt 3%

kuus kasutusel olevast krediidisummast.

Hageja ei ole tõendanud ega hagi asjaoludes välja toonud, et lepingu ülesütlemisavalduse

tegemise ajaks (26.01.2023) oleks kostja olnud võlgnevuses 3 kuu maksetega ning et hageja

oleks olnud seetõttu õigustatud lepingut üles ütlema VÕS § 416 lg 1 alusel.

Hageja leiab, et lepingu nr C85009805108 saab VÕS § 4061 lg 4 alusel lõppenuks lugeda

13.10.2023.

12. Kuigi VÕS § 4061

lg 4 ei sätesta lepingu lõppemise aluseid, vaid reguleerib

krediidikulukuse määra arvestamist, saab lepingu sellest hoolimata lugeda lõppenuks.

VÕS § 4141 lg 2 sätestab, et krediidiandja võib tähtajatu tarbijakrediidilepingu korraliselt üles

öelda, kui selline võimalus on lepinguga ette nähtud. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tarbijale teatavaks tehtud vähemalt kaks

4(7)

kuud enne ülesütlemise jõustumist, kui lepingus ei ole kokku lepitud pikemat

etteteatamistähtaega.

Krediidikonto üldtingimuste punkti 14.2. kohaselt on AS-l Inbank õigus teenuseleping igal

ajal ühepoolselt üles öelda, teatades laenuvõtjale sellest vähemalt kaks kuud ette. Hagi

ajaoludest nähtuvalt on esialgne võlausaldaja saatnud eelneva hoiatuse 05.01.2023 ja lepingu

ülesütlemise avalduse teinud 26.01.2023 (dtl 109-111). VÕS § 414¹ lg 3 sätestab, et kui isiku

suhtes kasutatakse lepingu ülesütlemise õigust, loetakse kokkulepitud tähtaega tema kahjuks

mittejärgiv ülesütlemine jõustunuks kokkulepitud tähtaja möödumisel ülesütlemise avalduse

esitamisest. Kui krediidiandjal on õigus tarbijakrediidileping korraliselt üles öelda, kuid

puudub kokkulepe ülesütlemise tähtaja pikkuse kohta, loetakse pooled kokku leppinuks

käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtajas. Kui lugeda 26.01.2023 avaldus korraliseks

ülesütlemiseks, lõppenuks leping 26.03.2023. Arvestades, et kostja ei ole täiendavaid makseid

teinud ning makseettepanek tehti kostjale 13.06.2023, saab lepingu lugeda lõppenuks hageja

taotletud ajast 13.10.2023.

13. Kohus tuvastas eelnevalt, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet. VÕS § 403⁴ lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub VÕS § 403⁴ lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise

kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma

sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja

muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse

laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei

ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud,

mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.

Kuna kohus luges lepingu ülesöelduks, on otsuse tegemise ajaks kogu laenusumma

sissenõutavaks muutunud. Hageja on esitanud alternatiivnõude vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tuvastamise puhuks ning samuti seaduse nõuetele vastava

ümberarvestuse. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Seetõttu tuleb hagi rahuldada

vastavalt alternatiivnõudele ja ümberarvestusele. Kohus mõistab kostjalt välja tasumata

põhivõla jäägi 4520,71 eurot.

14. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist lepingujärgses määras. Kohus leiab, et

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa säilida õigus nõuda

lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni

mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus

krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kohus märgib, et kui tarbijakrediidilepingus

kokku lepitud viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub

sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne). Seega kuulub

hageja nõue rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 kohases viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Lähtudes tarbija kaitseks kehtestatud

regulatsiooni mõttest, tuleb väljamõistetava viivise summa piirata põhisummaga. Kostja on

seda ka taotlenud.

Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist alates 13.10.2023 (dtl 92), seega mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras alates 13.10.2023 kuni põhinõude

5(7)

4520,71 euro tasumiseni. Perioodil 13.10.2023 kuni 12.06.2026 kujuneb viiviseks 1364,49

eurot. Kohus mõistab kostjalt välja ka viivise alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast

(13.06.2026) kuni põhivõla tasumiseni.

15. Kokku mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks 5885,20 eurot (4520,71 + 1364,49).

Ülejäänud osas, s.h sissenõudekulude, intressi osas ja laenu kuutasu osas, jääb hageja nõue

rahuldamata. Sissenõudekulude väljamõistmiseks ei anna alust Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe punkt 3 ning VÕS § 1132 lg 2. Teabelehelt (dtl 100-101) ei nähtu

konkreetset kokkulepet hüvitatavate kulude suuruse ega täpsemate kuluartiklite osas, mistõttu

sellel alusel sissenõudekulude hüvitamist nõuda ei saa. VÕS § 1132 lg 2 ei ole iseenesest

nõude alusnorm, vaid sätestab üksnes hüvitatavate kulude piirmäära olukorras, kus kulude

sissenõudmiseks on poolte vahel eelnevalt konkreetne kokkulepe. Hageja ei ole esile toonud

kostja ja esialgse võlausaldaja vahel konkreetset kokkulepet hüvitatavate sissenõudekulude

suuruse osas ega tõendanud konkreetsete sissenõudekulude suurust.

Intressi hageja ümberarvestuse korral nõudnud ei ole ning laenu kuutasu VÕS § 403⁴ lg 7

kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu nõuda ei saa.

16. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega.

Hagi rahuldatakse hageja esialgse nõudega võrreldes ca 80% ulatuses, mille osas jäävad

hageja kulud kostja kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

17. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja menetluskuludeks on nimekirja (dtl 186) kohaselt riigilõiv 665 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega.

Hageja on taotlenud esindajakuludeks maakohtu menetluses kokku 1352 eurot 8 h töö eest.

Koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi ja asi ei ole õiguslikult keeruline. Sellistes asjades on

kohtupraktikas peetud 50 eurot põhjendatud õigusabikuluks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

lahend 2-22-139092). Käesolevas tsiviilasjas toimus aga ka kohtuistung, kohus küsis hagejalt

täiendavaid seisukohti ning arutati ka mõningaid õiguslikke küsimusi. Arvestades

menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on vajalik ja

põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks vastavalt TsMS § 175

lg 1 välja mõista, 200 eurot.

18. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 885 eurot, sh riigilõiv 665 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 200 eurot. Seega tuleb

kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 708 eurot.

19. Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

seadusjärgset viivist.

20. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Pürn

6(7)

kohtunik

7(7)