2-23-123946/17 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tanel Pürn

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.06.2026, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-123946

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi I.R vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3582,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja I.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja Sigrid

I.R

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista I.R.lt välja OÜ Aktiva Finance Group kasuks 2232,70 eurot.

3. Mõista I.R.lt välja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses 1921,42 eurolt alates 13.06.2026 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui 1657,55 eurot.

4. Jätta 60% hageja menetluskuludest I.R kanda. I.R.l hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

5. Mõista I.R.lt välja OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulud 405 eurot. I.R

peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult

siis, kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 09.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult I.R.lt (I.R, kostja) 2657,37 euro saamiseks. Nõue anti

15.08.2023 määrusega üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

29.08.2023 esitas hageja kohtule hagiavalduse, mille kohus võttis 30.08.2023 määrusega

menetlusse.

2. Hagiavalduse (dtl 18-21) kohaselt sõlmisid OÜ Aktiva Finance Group ja I.R 13.03.2023

konstitutiivse võlatunnistuse nr 287569 ning maksekokkuleppe. Kostja võlatunnistusest

tulenevaid kohustusi ei täitnud. Kokkuleppe kohaselt võlgnes kostja hagejale 2899,29 eurot,

millest põhisumma 2072,41 eurot, viivis 692,60 eurot, sissenõudekulu 50 eurot, intress 84,28

eurot. Samaaegselt võlatunnistuse andmisega sõlmitud maksekokkuleppe kohaselt on viivise

määr 0,065% võlgnetava põhivõla summalt päevas. Kostja kohustus võlga tagastama kokku

lepitud maksegraafikute alusel ning lisaks tasuma ühekordse lepingutasu 20 eurot. Kostja on

teostanud võla katteks makseid summas 20 eurot, mis on arvestatud lepingutasu katteks.

Ülejäänud võlgnevus on tasumata.

Ehkki võlatunnistus on allkirjastamata, on leping siiski kehtiv. Võlatunnistus on sõlmitud

süsteemi kaudu, kuhu kostja pidi sisse logima ning seda saab lugeda kaudseks

tahteavalduseks.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja viivise

menetluskuludelt.

3. 12.02.2025 esitas hageja alternatiivse nõude tulenevalt võlatunnistuse aluseks olnud

laenulepingust juhuks, kui kohus ei pea võimalikuks hagi võlatunnistuse alusel rahuldada.

AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 26.05.2022 järelmaksu lepingu

nr L89008733633. Kauba maksumus oli 2299 eurot, igakuine osamakse 109,59 eurot,

osamaksete arv 24, nii intressi- kui ka viivisemäär 6,90% aastas, krediidi kulukuse määr

13,30% aastas, lepingu maksete kogusumma 2629,87 eurot.

Esialgne võlausaldaja saatis 17.01.2023 lepingute ülesütlemise hoiatused (tähtajaga

24.01.2023), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja ei

tasunud lepingutest tulenevaid võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne

võlausaldaja 26.01.2023 lepingud üles ja loovutas 31.01.2023 nõude hagejale. Laenu

andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet.

2(5)

Kostja poolt tehtud tasumisi arvestades on põhiosa võlgnevus 2016,41 eurot, intress 84,28

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 82,15 eurot, lisanduv viivis põhisummalt 6,90% aastas

ning sissenõudekulud 50 eurot.

4. Hageja esitas ka ümberarvestuse (dtl 79-80) juhuks, kui kohus leiab, et laenu andmisel on

rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellisel juhul arvestab hageja kõik laekumised

põhivõla katteks ja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1921,42 eurot (2299-377,58),

seadusjärgsed intressid 47,41 eurot ja lepingujärgse viivise 6,90% aastas alates 16.06.2024

kuni 1921,42 euro tasumiseni.

5. Kostja vastuse kohaselt (dtl 38-39) ei ole kostjale võlatunnistuse puhul võlgnevuse

kujunemine arusaadav. Ei ole arusaadav, milline on algne põhisumma. See on juba teine

maksekokkulepe, millega pärast pikendustasu maksmist muutub kogu võlgu olev summa

uueks põhisummaks. Tegemist on kostjat kui tarbijat kahjustavate tüüptingimustega.

Lepingu alusel esitatavatele nõuetele kostja vastuväiteid ei esitanud.

6. 29.01.2025 kohtuistungil arutati samaaegselt samade poolte vahel nii tsiviilasja nr 2-23-

123946 kui ka 2-23-123948.

Kohus määras hagejale tähtaja oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ning

alternatiivselt ümberarvestuse esitamiseks juhul, kui laenu andmisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõikest 2, kui kohus menetleb

hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

8. Hageja nõue oli algselt suunatud võlgnevuse sissenõudmisele 13.03.2023 sõlmitud

võlatunnistuse nr 287569 ja maksekokkuleppe alusel.

Kohus leiab, et sellel alusel ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 30 lg 2 kohaselt kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1

sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema

tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Sellega võrdseks loetakse ka elektrooniline vorm (TsÜS § 80 lg 1), kuid sellisel juhul peaks

olema võlatunnistus digitaalselt allkirjastatud (TsÜS § 80 lg 2 p 3). Kuna praegusel juhul ei

ole võlatunnistus nr 287569 ja maksekokkulepe allkirjastatud ei omakäeliselt ega digitaalselt,

on võlatunnistus vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Seadus ei näe ette võimalust, et

tarbija saaks võlatunnistuse sõlmida muus vormis või et võlatunnistuse saaks lugeda

sõlmituks kaudse tahteavaldusega.

Samuti ei ole ka muul viisil kohtule üheselt ja veenvalt tõendatud, et võlatunnistus ja

maksekokkulepe on sõlmitud just kostja poolt. Seetõttu ei hakka kohus analüüsima, kas

võlatunnistus nr 287569 ja maksekokkulepe vastavad mõne muu lepingu tunnustele.

9. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui võlatunnistus ei oleks vorminõude täitmata jätmise

tõttu tühine, ei oleks võlatunnistuse nr 287569 ja maksekokkuleppe käsitatavad konstitutiivse

võlatunnistusena. Nimetatud dokumentidest ei nähtu kohtu hinnangul piisavalt selgelt tahe

uue ja iseseisva kohustuse loomiseks. Isegi juhul, kui võlatunnistuse saaks lugeda sõlmituks

hoolimata allkirja puudumisest ja see lugeda deklaratiivseks võlatunnistuseks, peaks kohus

3(5)

kontrollima, kas tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh

intressi kohta kehtivad (Riigikohtu otsus nr 2-21-13098 p 29).

10. Teise alternatiivina nõuab hageja võlgnevuse tasumist 26.05.2022 Inbank Finance AS-ga

sõlmitud järelmaksu lepingu nr L89008733633 alusel. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

VÕS § 402 lg 1 tähenduses.

Lepingu sõlmimine ja lepingu alusel kauba saamine on tõendatud (leping dtl 82-86 ja

üldtingimused dtl 87-92). Kostja ei ole seda ka eitanud, mistõttu saab ühtlasi lugeda need

väited kostja poolt omaks võetuks.

Hageja on omandanud nõude loovutamisega VÕS § 164 mõttes, kohtule on esitatud ka

sellekohane teatis (dtl 97). Lepingu krediidikulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062

nõuetega.

11. Järgnevalt hindab kohus, kas 26.05.2022 järelmaksu lepingu nr L89008733633

sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte.

Laenuandja peab võlaõigusseaduse (VÕS) § 403⁴ lg 1 kohaselt omandama esmalt teabe ning

seejärel selle alusel hindama tarbija krediidivõimelisust. Selleks tuleb VÕS § 403⁴ lg 2-4

kohaselt küsida teavet ka teiste olemasolevate kohustuste kohta ning laenu võib lg 6 kohaselt

anda vaid siis, kui krediidivõimelisuses ollakse veendunud. VÕS § 403⁴ lg 4 kohustab saadud

teavet ka kontrollima. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole esialgne laenuandja

kontrollinud laenuotsuse tegemisel kostja pangakonto väljavõtet. Samuti ei ole muul viisil

kogutud piisavalt andmeid kostja sissetulekute ja ülejäänud kohustuste kohta. Laenu

taotlemisel ei saa lugeda piisavaks täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus

tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Üksnes laenutaotlusest (dtl 106) ja maksehäirete

väljavõttest (dtl 137) ei saa teha järeldusi kostja ülalpeetavate, muude laenukohustuste ja

üldise maksevõime kohta. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et 26.05.2022 järelmaksu lepingu

nr L89008733633 sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

12. Rikkumise tagajärjel loetakse VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja

peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist,

ning need tarbijale teatavaks tegema.

Kuna järelmaksulepingu viimase osamakse tähtpäev (15.06.2024) on käesoleva otsuse

tegemise ajaks möödunud, on kõik osamaksed muutunud sissenõutavaks. Seetõttu ei oma

käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kas lepingu ülesütlemine oli kehtiv või mitte.

Hageja on esitanud alternatiivnõude juhuks, kui kohus tuvastab, et on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti on hageja esitanud seaduse nõuetele vastava

ümberarvestuse. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, mistõttu tuleb hagi rahuldada

vastavalt alternatiivnõudele ja ümberarvestusele. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla

1921,42 eurot ja seadusjärgse intressi 47,41 eurot.

13. VÕS § 113 lg 1 alusel kuulub rahuldamisele ka hageja viivise nõue. Hageja nõuab viivist

alates viimase osamakse tähtpäeva (15.06.2024) möödumisest.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise määras 6,90% aastas alates 16.06.2024

kuni põhivõla 1921,42 euro tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise ajani, s.o perioodil 16.06.2024

kuni 12.06.2026, on sissenõutavaks muutunud viivis summas 263,87 eurot.

4(5)

Kohus mõistab kostjalt välja ka lisanduva viivise alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast (13.06.2026) kuni põhivõla tasumiseni. Lähtudes tarbija kaitseks kehtestatud

regulatsiooni mõttest, tuleb väljamõistetava viivise summa piirata põhisummaga. Kostja on

seda ka taotlenud.

14. Kokku mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks 2232,70 eurot (1921,42 + 47,41+

263,87).

Ülejäänud osas, s.h sissenõudekulude ja seadusjärgset määra ületava intressi osas, jääb hageja

nõue rahuldamata. Sissenõudekulude väljamõistmiseks ei anna alust Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe punkt 3 ning VÕS § 1132 lg 2. Teabelehelt (dtl 85) ei nähtu konkreetset

kokkulepet hüvitatavate kulude suuruse ega täpsemate kuluartiklite osas, mistõttu sellel

alusel sissenõudekulude hüvitamist nõuda ei saa. VÕS § 1132 lg 2 ei ole iseenesest nõude

alusnorm, vaid sätestab üksnes hüvitatavate kulude piirmäära olukorras, kus kulude

sissenõudmiseks on poolte vahel eelnevalt konkreetne kokkulepe.

15. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega.

Hagi rahuldatakse ca 60% ulatuses, mille osas jäävad hageja kulud kostja kanda. Kostjal

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

16. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja menetluskuludeks on nimekirja (dtl 146-147) kohaselt riigilõiv 455 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega.

Hageja on taotlenud esindajakuludeks maakohtu menetluses kokku 1056,25 eurot 6h ja 15

min töö eest. Koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi ja asi ei ole õiguslikult keeruline.

Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud 50 eurot põhjendatud õigusabikuluks (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092). Käesolevas tsiviilasjas toimus aga ka

kohtuistung, kohus küsis hagejalt täiendavaid seisukohti ning arutati ka mõningaid õiguslikke

küsimusi. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude

suurust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks

vastavalt TsMS § 175 lg 1 välja mõista, 200 eurot.

17. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 675 eurot, sh riigilõiv 455 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 200 eurot. Seega tuleb

kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 405 eurot.

18. Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

seadusjärgset viivist.

19. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Pürn

kohtunik

5(5)