2-26-8081/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Priit Lember

Määruse tegemise aeg ja koht

12.06.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-8081

Tsiviilasi R. M. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende Võlgnik: R. M. (isikukood XXX)

esindajad

Usaldusisik: vandeadvokaat Andrias Palmits (e-

post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R. M. avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks.

2. Kuulutada välja R. M. (isikukood XXX) pankrot 12.06.2026 kell 15.00 ja algatada R.

M. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada R. M. pankrotihalduriks Andrias Palmits.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 30.06.2025 algusega kell 11.00.

Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis nr 4016 (Lubja tn 4,

Tallinn).

5. Jätta rahuldamata võlgniku 25.05.2026 taotlus kohustustest vabastamise menetluses

võlgnikule üleantava sissetuleku osa suurendamiseks.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtajast.

9. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

10. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

11. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule hiljemalt pankrotimenetluse lõppemisel või 12.06.2027 (olenevalt, kumb

tähtpäev saabub varem). Edaspidi tuleb menetluse jätkumisel aruanne esitada iga aasta

12. juuniks.

12. Võlgnik on kohustatud täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 47

sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

13. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

14. Menetluskulud jätta R. M. kanda.

15. Määrata usaldusisik Andrias Palmitsa tasuks 2 318,80 eurot (sisaldab käibemaksu)

ning mõista see välja võlgnik R. M.lt Advokaadibüroo Palmits & Partnerid

(registrikood 11966881) kasuks.

16. Eelnevalt nimetatud tasu hüvitada 900,24 euro ulatuses riigi vahenditest ja kanda

hüvitatav summa Advokaadibüroo Palmits & Partnerid arvelduskontole nr XXX.

Ülejäänud osas, 1 418,56 eurot, tuleb usaldusisiku tasu hüvitada võlgnikul.

17. Käesolev määrus saata viivitamatult võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Usaldusisikule tasu määramise ja

vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või

võlausaldaja esitada määruskaebuse. Resolutsiooni p 5 ei ole edasikaevatav.

Asjaolud

Võlgnik esitas 10.04.2026 kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt palub võlgnik

algatada tema pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse. Kohus võttis

17.04.2026 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur

Andrias Palmitsa.

Usaldusisik esitas 18.05.2026 kohtule usaldusisiku aruande koos võlgniku vara- ja

võlanimekirjaga. Aruande kohaselt võlgniku igakuiste kulude suuruseks on aga 1030 eurot.

Võlgniku kohustuste suuruseks on maksejõuetusavalduse kohaselt 70 219 eurot. Usaldusisik on

seisukohal, et võlgniku suhtes on kõige otstarbekam alustada pankrotimenetlust koos kohustustest

vabastamise menetlusega selliselt, nagu võlgnik maksejõuetusavalduses taotlenud on.

Võlgnik ei ole usaldusisiku aruandele vastuväiteid esitanud. 25.05.2026 esitas võlgnik taotluse, et

FIMS § 47 lg 4 järgi suurendaks kohus kohustustest vabastamise menetluses tema käsutusse jääva

sissetuleku osa selliselt, et usaldusisik kohustub võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele

seadusest tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata; ja täiendavalt 40% sissetuleku osast, millele saab

sissenõuet pöörata (seaduses sätestatud 25% asemel).

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud

korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku

maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate

nõudeid rahuldada. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.

Kohus ei ole tuvastanud aluseid pankroti raugemiseks, võlgniku varast jätkub pankrotimenetluses

vähemalt esialgseteks toiminguteks (PankrS § 29 lg-d 1-2).

FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab

kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmise alused tulenevad FiMS § 45 lg 3.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada ja ühtlasi

algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega

algab pankrotimenetlus.

Usaldusisik Andrias Palmits andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks.

Kohus nimetab seetõttu pankrotihalduriks Andrias Palmitsa. Arvestades pankrotihalduri

kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemust, on tegemist sobiva isikuga ka võlgniku

usaldusisikuks nimetamiseks. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid (FiMS § 46 lg 1).

PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub

kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal ja vormis.

Kohus jätab rahuldamata võlgniku 25.05.2026 taotluse.

Võlgnik ei ole esile toonud kaalukaid asjaolusid, mis tingiksid FIMS § 47 lg 4 reeglist kõrvale

kaldumise.

Võlgnik leiab, et kui võlgnikule jääv summa on liiga väike, võib see vähendada tema

motivatsiooni ja praktilist võimalust töötada, osutada õigusteenuseid, katta tööga seotud kulusid

ning täita menetluses nõutavaid kohustusi. Sellisel juhul võib võlausaldajatele laekuv tegelik

summa kujuneda väiksemaks kui 40% määra kohaldamisel. Võlgnik on XXX-aastane

ning tema realistlik sissetuleku teenimise võimalus sõltub suuresti sellest, kas tal on võimalik

jätkata iseseisvat õigusalast tegevust ja taastada oma õigusbüroo kaudu regulaarne sissetulek.

Selleks on vältimatult vajalik katta side-, transpordi-, töövahendite-, dokumentide koostamise ja

klientidega suhtlemise kulusid. Võlgnikule suurema sissetuleku proportsioonikätte jätmine ei

kahjustaks võlausaldajaid ebaproportsionaalselt ning hoiaks ära võlgniku karistamise.

Põhjendused ei ole asjakohased. Seadusandja on nõuete rahuldamiseks ettenähtud ning võlgnikule

jääva sissetuleku proportsiooni määramisel juba arvestanud võlgniku motoveerimist sissetuleku

teenimist ning võlausaldajate huvide tasakaalustamist. Lisaks arestimisvabale miinimumile 25%-

lise osa võlgnikule jäämine on piisav, et motiveerida teda pidevalt tasuva tegevusega tegelema.

Võlgnikku peaks motiveerima võimalus kolme aasta möödudes võlgadest vabaneda, mitte

igakuiselt kätte jääv võimalikult suur rahasumma. Võlgnik tegeleb õigusbüroo kaudu

väikeettevõtjana ning soovib seda tegevust jätkata pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal. Õigusbüroo pidamiseks ja klientide teenindamiseks vajalikud side-, transpordi-,

töövahendite-, dokumentide koostamise ja klientidega suhtlemise kulud on õigusbüroo

sisendkulud, mitte võlgniku kui füüsilise isiku isiklikud kulud. Neid kulusid ei saa FIMS § 47 lg 4

järgi arvestada kui ettekäänet üleantava sissetuleku osa suurendamiseks. Kui võlgnik leiab, et

õigusbüroo tulem, millest tasuda endale töötasu või omanikutulu, ei ole tema elustiiliks ja

motiveerimiseks piisav, on alati võlgnikul võimalik äri arendada ning laiendada.

Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus,

võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib

jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja (FiMS § 46

lg 1). Sama sätte teise lõike kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma

varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud

jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni

seda ei kohaldata. FiMS § 46 lg 3 alusel esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta kohtule igal aastal aruande.

Kohus määrab, et esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

esitada määruse resolutsioonis märgitud ajaks.

Kohtu selgitused:

o

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle

võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel

kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille

võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga;

on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse

intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu

suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku

pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse

astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS

ettenähtud tagajärjed.

o

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

o

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).

o

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

o

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

o

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning viivitamata

teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama

saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse

või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

o

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

o

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4

järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab

kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega

tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku

tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei

kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse

ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt

võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

2026. aastal on kuupalga alamäär 946 eurot.

PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri

tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu

arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg

1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33

eurot poole tunni kohta.

Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis ei ole äriregistri

andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande

kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 11 tundi, sh ( menetlusdokumentidega

tutvumine, päringute tegemine, vastuste analüüs, hinnangu, vara- ja võlanimekirja koostamine ja

esitamine.), arvestuses sisalduvad bürookulud. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu

määrast 170 eurot ja palub määrata usaldusisiku tasuks 2318,80 eurot. Kohus leiab, et usaldusisiku

tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule,

keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisik palub tasu hüvitada riigi

vahenditest summas 900,24 eurot ning ülejäänud tasu summas 1418,56eurot mõista välja

võlgnikult.

Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul

on õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi

vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras. Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku

tasu suurus on 11 tunni eest (alustatud pooltunde 22× 33) 726 eurot, millele lisandub käibemaks

24%, s.o 900,24 eurot koos käibemaksuga.. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasust 900,24

eurot hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänud ulatuses, s.o 1418,56 eurot (2318,80– 900,24) tuleb

jätta võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Lember

Kohtunik