2-23-3701/35 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2026, Tartu

Tsiviilasi

O.N kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-23-3701

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamine, võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamine, usaldusisiku tasu

määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik:

O.N

(isikukood XXX; elukoht xxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post )

Usaldusisik: O.D (isikukood XXX; Lux Innovation OÜ, e-

post )

Võlausaldajad:

1. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post )

2. Esto AS (rg-kood 14180709; e-post )

3. Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post )

4. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479; e-post )

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada O.N (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded O.N vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate

nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning

lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei

vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga

solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada O.N pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada O.D usaldusisiku kohustustest O.N kohustustest vabastamise menetluses.

4. Rahuldada O.N usaldusisiku O.D tasu taotlus osaliselt.

5. Määrata usaldusisik O.D tasu suuruseks O.N kohustustest vabastamise menetluses 450

eurot.

6. Usaldusisiku tasu summas 25 eurot hüvitada võlgnik O.N poolt usaldusisikule loovutatud

vara arvel, kohustusega maksta see välja OÜ Lux Innovation (registrikood 16168374)

arvelduskontole nr EE337700771010168371.

7. Anda O.N-ile hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi

vahenditest 425 eurot.

8. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisik O.D usaldusisiku tasu katteks riigi

vahenditest 425 eurot OÜ Lux Innovation (registrikood 16168374) arvelduskontole nr

EE337700771010168371.

9. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 8 osas täitmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele.

10. Avaldada teade füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 14 alusel O.N

kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 25. aprilli 2023. a määrusega välja O.N (võlgnik) pankroti, algatas

võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks Andrus Õnniku.

Kohus lõpetas 5. juuni 2024. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu ning jätkas

võlgniku suhtes 25. aprillil 2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. Võlgniku

kohustustest vabastamise menetluses määrati uueks usaldusisikuks O.D . Kohus kohustas

usaldusisikut esitama kohtule aruande igal aastal hiljemalt 25. aprilliks ning tegema väljamakseid

võlausaldajatele iga aasta 20. aprilliks. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustused kokku 7157 eurot 28 senti (II järgu nõuded).

2. Usaldusisik esitas 28. aprillil 2026 kohtule lõpparuande. Aruande kohaselt on võlgnik pärast

lapsehoolduspuhkust jätkanud õpingutega ning ei tööta. Võlgnik on vabatahtlikult loovutanud

usaldusisikule viimasel aruandeperioodil 250 eurot. Usaldusisik jättis võlausaldajatele väljamaksete

teostamisel usaldusisiku tasu katteks 25 eurot. Väljamakse 225 eurot tehti võlausaldajatele 27.

aprillil 2026.

3. Usaldusisik esitas 18. mail 2026 tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete

täitmiseks kokku 7 tundi 30 minutit järgnevalt: suhtlused võlgnikuga e-posti teel – 30 minutit;

sissetulekute ülevaatamine perioodil 21. aprill 2025. a - 25. aprill 2026. a, väljamaksete tegemine

võlausaldajatele – 1 tund; päringute tegemine võlgniku varade tuvastamiseks X-tee portaali,

krediidiasutustele, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile, EMTA-le, võlgnikule, päringute

vastustega ja dokumentidega tutvumine, kokku u 158 lehekülje kontode ülevaatamine – 2 tundi 30

minutit; aruande koostamine kohtule, dokumentide esitamine koos lisadega jms – 3 tund 30 minutit.

Usaldusisik palus FIMS § 54 lg 5 alusel määrata usaldusisiku ülesannete täitmise eest 7 tunni 30

minuti ulatuses tasuks 562 eurot 50 senti (7,5 tundi × 75 eurot). Usaldusisik palub hüvitada

usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel usaldusisiku ametikontole kogunenud rahast ja

puudujäävas osas menetlusabina riigi vahenditest.

4. Kohus küsis 21. mail 2026 võlausaldajate seisukohti menetluse lõpetamise ja kohustustest

vabastamise osas.

4.1.

B2 Impact OÜ vastas 21. mail 2026 kohtule, et nõude katteks on kohustustest vabastamise

menetluses laekunud üksnes 271 eurot 13 senti. Võlausaldaja nõuete aluseks on kohtulahendid, mis

2/6

tähendab, et võlausaldaja on teinud nõude sissenõudmiseks kulutusi kohtukulude näol. Võlausaldaja

palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

4.2.

Aktiva Finance Group OÜ ja ESTO AS esindaja teatas 28. mail 2026 kohtule, et

pankrotimenetluses tunnustati nõuded 1872 eurot 40 senti ja 601 eurot 96 senti ning menetluse

kestel on nõuete katteks laekunud vastavalt 129 eurot 60 senti ja 41 eurot 66 senti. Võlausaldaja

palub kohtul hinnata, kas võlgnik on täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi ning jätab

kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

4.3.

Bondora AS teatas 4. juunil 2026, et ei ole nõus täitmata jäänud kohustustest vabastamisega

enne 5 aasta möödumist.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, usaldusisiku aruannetega, võlausaldajate

arvamustega, leiab, et võlgnik tuleb vabastada täitmata jäänud kohustustest ning menetlus lõpetada.

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast

kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku

vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse (PankrS) 4.

peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda

võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud alus ja selle aluse

esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

FIMS § 45 lg 3 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase

kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

7. Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust, võlausaldajate

seisukohtadest ja usaldusisiku avaldatust.

Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud FIMS

§-s 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise

aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).

Võlgniku kohustustest vabastamist ei välista see, kui võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele makseid

ja/või on seda teinud väikestes summades. Oluline on see, kas võlgnik on rikkunud süüliselt oma

käesoleva menetlusega kaasnevaid kohustusi (ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve). Kohus

hindab ka võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluses ja tema suhtumist oma

kohustuste täitmisesse. Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud asjaolusid, mis annaksid kohtule

aluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. O.N tuleb

FIMS § 49 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

3/6

8. FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või

karistusseadustiku (KarS) §-des 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui

selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik ei ole

eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.

Ka ei esine kohtu hinnangul muid FIMS § 45 lg-s sätestatud aluseid võlgnikku kohustustest

vabastamata jätmiseks.

9. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud

oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

9.1.

FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega

ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Aruannete kohaselt sündis võlgnikul pankrotimenetluse ajal laps ja ta viibis lapsehoolduspuhkusel.

2025. a sügisel jätkas õpingutega ja kasvatab alla kolme aastast last. Võlgnikule on määratud

osaline töövõime.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. Võlgnik on praegu 25-

aastane, avalduse esitamise ajal oli tal põhiharidus. Võlgnik on 1. septembrist 2025 asunud õppima

Järvamaa Rakenduslikku Kolledži. Kohtu hinnangul aitab erialase hariduse omandamine kaasa

sellele, et võlgnik leiaks töö ja seeläbi saaks võlausaldajate nõudeid täita. Seega saab erialase

hariduse omandamist menetluse kestel põhjendatud olukorras võrdsustada töö otsimise

kohustusega.

9.2.

FIMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast

elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Usaldusisik on kohtule esitanud kõik aruanded. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma

tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara

ning ta ei ole rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust.

9.3.

FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

FIMS § 47 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt

ei saa pöörata sissenõuet. Sissetulek ja sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, on

sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-des 131 ja 132. FIMS § 47 lg-s 5 sätestatut ületavast

osast tuleb FIMS § 47 lg 4 järgi jätta võlgnikule 25%.

TMS § 131 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata muu hulgas puudega inimese sotsiaaltoetusele (p

2), sotsiaaltoetustele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses (p 3) ning töövõimetoetusele (p 61).

TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga

alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 järgi, kui

võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav

summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 132 lg 3 järgi

mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viie palga alammäära suurusele

summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku,

tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata,

kui sundtäitmisel on elatise nõue.

Võlgniku sissetulekuteks menetluse kestel on olnud vanemahüvitis, töövõimetoetus, peretoetus,

sünnitoetus, õppetoetus, enammakstud tulumaksu tagastus ja lähedaste abi. Võlgnikul on kaks

ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses,

millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi

üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on pankrotimenetluse

4/6

lõpetamise järgselt loovutanud usaldusisikule 800 eurot 45 senti, millest usaldusisik on teinud

võlausaldajatele väljamakseid kogusummas 720 eurot 40 senti ning 80 eurot 5 senti on jäetud

usaldusisiku tasu katteks.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lg-tes 3–5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

9.4.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.

9.5.

FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et

võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.

10. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule

uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik

on vabatahtlike eraldiste tegemisega kohustustest vabastamise menetluses üles näidanud tahet oma

kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

11. FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste

täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle

uuesti. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Kohtu hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses täitnud kolme aasta jooksul oma

FIMS § 47 kohustusi nõuetekohaselt. Võlgnik on täitnud võlausaldajate nõudeid vabatahtlikult

suuremas ulatuses kui seaduse kohaselt loovutama pidi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse

pikendamist.

12. FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate

nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning

lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta

võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet

võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi

nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

13. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

Kuna kohus on otsustanud O.N pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab

kohus ka O.N pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

14. Kuna kohus lõpetab O.N kohustustest vabastamise menetluse, tuleb O.D vabastada FIMS §

55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest O.N kohustustest vabastamise menetluses.

Usaldusisiku tasu määramine

5/6

15. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt

usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi

ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus

töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku

tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule

töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.

märtsini 2026 88 eurot 60 senti, alates 1. aprillist 2026 94 eurot 60 senti).

16. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku

ülesannete täitmisele 7 tundi 30 minutit tunnitasuga 75 eurot; kokku 562 eurot 50 senti

(käibemaksuta). Usaldusisik on esitanud oma tööaja arvestuse.

Kohus ei pea tasu taotluses nimetatud ajakulu kogu ulatuses põhjendatuks. Kohus ei pea

põhjendatuks ajakulu 3 tundi 30 minutit aruande koostamisele ja esitamisele. Arvestades, et

päringute vastustega oli eelnevalt tutvutud ning konto väljavõtet oli eelnevalt igakuiselt ning ka

hiljem üle vaadatud siis leiab kohus, et need tegevused saab suuresti läbi viia paralleelselt. Kohus

leiab, et põhjendatud ajakulu on 2 tundi. Seega on põhjendatud ajakulu kokku 6 tundi.

Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu

taotlus rahuldada osaliselt ning usaldusisiku O.D tasuks määrata 450 eurot.

17. Usaldusisiku tasu 25 eurot tuleb hüvitada võlgnik O.N poolt usaldusisikule loovutatud raha

arvel, mis tuleb välja maksta OÜ Lux Innovation (registrikood 16168374) arvelduskontole

EE337700771010168371.

18. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku §

183 lg 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks. Kohus leiab, et kuna võlgnik ei tööta ja tal puudub sissetulek, siis tuleb O.N-ile anda

hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 425

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik

6/6