3-26-1289/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Virgo Saarmets ja Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

12.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1289

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba pidada

C.W kinni ning paigutada ta kinnipidamiskeskusesse

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina

Lõbus

Puudutatud isik – C.W

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.04.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

C.W määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta C.W määruskaebus menetlusse.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.04.2026 määrus

muutmata.

3. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi

tähemärgiga.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 24.04.2026 kinni Nigeeria Liitvabariigi kodaniku

C.W (sünd. xxx), kes tuli PPA esindusse tegema avaldust oma passi kadumise kohta. PPA-le

laekus Soomest info, et isik on viibinud Soomes alates 25.12.2024 ning ta esitas seal

02.01.2025 elamisloa taotluse abikaasa juurde elama asumiseks, mis oli menetluses, kuigi

abielu on lõppenud, ja lisaks 22.05.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse, mis jäi rahuldamata.

Soome on teinud isikule 23.04.2026 ettekirjutuse lahkumiseks Schengeni alalt hiljemalt

25.05.2026. Isiku Nigeeria pass on lahkumisettekirjutuse täitmiseni võetud Soomes hoiule.

C.W selgitas PPA-le, et lahkus 2022. a-l Nigeeriast Ukrainasse, et osaleda sõjategevuses

3-26-1289

droonioperaatorina, ning lahkus sealt 2024. a detsembris Rootsi, kus ta kaotas oma passi. Isik

sai 06.04.2026 kutse Ukraina armeelt ning soovib ühineda armee tegevusega

droonioperaatorina. Isik saabus Eestisse 23.04.2026 laevaga Soomest ning soovis sõita

bussiga edasi Poola ja sealt Ukrainasse, kuid passi puudumise tõttu ei lubatud teda bussi

peale. Vestluse käigus selgitati isikule, et tema suhtes toimub väljasaatmismenetlus ning ta

saadetakse tema koduriiki. Pärast seda esitas isik PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku

sõnul ähvardatakse teda tema koduriigis isikute poolt, kes on juba tapnud tema vanemad.

2. Tallinna Halduskohus andis 25.04.2026 määrusega asjas nr 3-26-1243 loa pidada

puudutatud isikut välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-

de 4 ja 5 alusel kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni 2 kuuks. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 03.06.2026 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata.

3. Puudutatud isik loobus 28.04.2026 rahvusvahelise kaitse taotlusest. PPA otsustas alustada

isiku osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse nr 604/20131 (Dublini III

määrus) alusel tagasivõtumenetluse ja edastada Soome ametivõimudele tagasivõtupalve. PPA

pidas isiku 28.04.2026 VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel kinni.

4. Politsei- ja Piirivalveamet esitas 28.04.2026 Tallinna Halduskohtule VRKS § 361 lg 2 p 7

ja § 362 lg 2 alusel taotluse anda luba pidada C.W kinni ja paigutada ta KPK-sse kuni 2

kuuks.

Taotluse põhjenduste kohaselt esineb puudutatud isiku põgenemise oht (väljasõidukohustuse

ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 6), kuna ta on andnud PPA-le teada või PPA järeldab

tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on esitanud Soomes

elamisloa taotluse ja rahvusvahelise kaitse taotluse. Rahvusvahelise kaitse taotlus jäi

rahuldamata ja Soome tegi isikule lahkumisettekirjutuse koduriiki minekuks tähtajaga

25.05.2026. Isik ei asunud ettekirjutust täitma, vaid lahkus Soomest, teavitamata Soome

ametivõime. Selline käitumine annab alust arvata, et Soomest lahkumise eesmärgiks võis olla

hoiduda kõrvale lahkumisettekirjutuse täitmisest. Soomest lahkumisele järgnevast käitumisest

võib järeldada, et isikul puudub soov Eestisse jääda ja ta soovib Eestist edasi liikuda. Eestisse

jõudes ei esitanud isik kohe rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid alles Eestis viibimise teisel

päeval ehk siis, kui PPA selgitas talle, et tema viibimine Eestis on ebaseaduslik ning talle

koostatakse ettekirjutust Eestist lahkumiseks. Selline käitumine annab põhjendatud aluse

oletada, et rahvusvahelise kaitse taotlus Eestis on esitatud väljasaatmise vältimiseks või selle

edasilükkamiseks. Ka annab isiku käitumine alust arvata, et ta ei soovi lahkumiskohustust

täita. Isik kinnitas 24.04.2026 vestlusel, et ta ei soovi koduriiki naasta. Seda näitab ka asjaolu,

et isik esitas alguses rahvusvahelise kaitse taotluse, aga kui PPA soovis menetlust alustada,

loobus isik taotlusest. See annab aluse arvata, et isik on esitanud Eestis rahvusvahelise kaitse

taotluse enda koduriiki väljasaatmise vältimise eesmärgil. Samuti puuduvad isikul reisimiseks

vajalikud dokumendid.

Esineb ka põgenemisoht VSS § 68 p 9 järgi, kuna isik lahkus loata teisest Euroopa Liidu

liikmesriigist. Kuna isiku pass on Soome ametivõimude käes hoiul, on selge, et tal puudus

luba lahkuda Soomest ilma ametivõimude loata.

Võttes arvesse isiku senist käitumist, ei ole võimalik tema suhtes tõhusalt kohaldada VRKS §-

s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid, kuna esineb põgenemisoht. Isikuga seonduvaid

asjaolusid arvestades (loata Soomest lahkumine, avalduse tegemine passi kadumise kohta,

kuigi isik teab, et pass on Soome ametivõimude käes hoiul) ei ole PPA-l alust teda usaldada.

Põgenemisohu korral ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ja leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eeldatavasti ära hoida. Isik ei pruugi vabaduses

viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja

ebaseaduslikult lahkuda soovitud liikmesriiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline

2(5)

3-26-1289

piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Sellist käitumist kinnitab isiku

ebaseaduslik dokumentideta lahkumine Soomest ja isiku soov reisida ilma dokumentideta

Ukrainasse. KPK-sse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Isiku

kinnipidamine aitab tagada, et ta ei lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav Dublini III

määruse alusel tagasivõtumenetluse toimetamiseks ning üleandmiseks Soomele. KPK-s on

tagatud isikule eluks vajalikud meditsiiniteenused ja vajadusel ka psühholoogiline

nõustamine. Kuigi kinnipidamine riivab intensiivselt põhiõigusi, ei saa PPA valitud abinõu

pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis.

5. Puudutatud isik märkis kohtuistungil, et talle ei ole taotlus arusaadav. Ta ei taha Soome

tagasi minna. Seal jäeti tema rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldamata. Ta ei soovi koju

tagasi minna, sest tal on seal tõsine probleem. Ta rääkis oma probleemidest Soome ametnikele

ja esitas neile kõik tõendid. Tema soomlasest abikaasa tuli kaheks päevaks Nigeeriasse, nägi

seal kõiki ohte ja palus isikul Nigeeriast lahkuda. Ta saatis isikule kutse ja palus tal Soome

tulla. Naisel oli tegelikult abikaasa Hispaanias, kuid ta aitas isikul Soome tulla. Isik küsis

Soomes alguses elamisluba ja siis varjupaika. Isik selgitas ametnikele, mis juhtus. Tema

abistaja kinnitas, et isik ei saa Nigeeriasse tagasi minna. Isiku õde külastas Nigeeriat ja ta

tapeti. Isikul on telefonikõned ja sõnumid nendelt, kes teda ähvardasid. Nad hoiatasid teda, et

ta ei tuleks tagasi Nigeeriasse. Kui isiku varjupaigamenetlus Soomes lõppes, siis ta lahkus

sealt, sest ta ei saa koduriiki tagasi minna, kuna ta ei taha surra. Ta loobus rahvusvahelise

kaitse taotlusest Eestis, sest ta ei taha olla KPK-s, see on nagu vangla. Teda ei ole kunagi

kinni peetud, talle ei meeldi see. Advokaat selgitas isikule Soomes, et tema kaebus jäeti

rahuldamata ning ta saab esitada uue kaebuse ülemkohtule. Isik ei saa Soome süsteemist aru.

Kuna tal oli kutse Ukrainast, siis otsustas ta sinna minna. Ta unustas oma passi. Tal on kaks

passi. Esimese kaotas ta Rootsis. Teine on Soome ametnike käes. PPA ei pidanud isikut kinni,

vaid ta läks ise PPA-sse. Ta ei tahtnud Nigeeriasse minna. Ta tahtis minna Ukrainasse. Ta on

Eestis, sest ta peeti siin kinni. Eesti ei olnud tema sihtriik.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.04.2026 määrusega taotluse ja andis loa paigutada

puudutatud isik KPK-sse ja pidada teda kinni kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 29.06.2026.

Asjaoludest nähtuvalt esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse esmalt Soomes, kuid Soome

jättis tema taotluse rahuldamata ja tegi talle lahkumisettekirjutuse Soomest lahkumiseks.

Isikul tuli naasta oma koduriiki. Tal puudus õigus lahkuda mujale Euroopa Liitu, sh tulla

Eestisse. Kohus ei usu, et isikule seda Soomes ei selgitatud ja ta ei saanud sellest aru. Seda

enam, et Soome ametivõimud võtsid tema reisidokumendi hoiule ja tal puudub õigus ilma

reisidokumentideta riigipiire ületada. Isik saabus ebaseaduslikult Eestisse. Tal puudub

seaduslik alus siin viibida. Eeldatavasti on Soome endiselt vastutav isiku rahvusvahelise

kaitse taotluse läbivaatamise ja väljasaatmise korraldamise eest Schengeni alalt (Dublini III

määruse art 18 p 1 alapunkt d), seetõttu soovib PPA esitada Soomele tagasivõtupalve isiku

tagasivõtmiseks. Tagasivõtmise menetlus võtab aega, sest Soome peab aktsepteerima PPA

taotluse ja isik tuleb pärast tagasivõtu aktsepteerimist Soome tagasi saata. Seniks on

põhjendatud isik kinni pidada ja KPK-sse paigutada.

Kohus nõustub PPA prognoosiga, et esineb isiku põgenemise oht. Seetõttu on kinnipidamine

põhjendatud. Põgenemisohtu näitab see, et ta lahkus ilma Soome ametivõimude loata ja ilma

dokumentideta Soomest (VSS § 68 p 9). Seejuures ei täitnud ta lahkumiskohustust, st ta ei

lahkunud oma kodakondsusjärgsesse riiki, vaid püüdis end Soome ametivõimude eest mujal

Schengeni alal (või ka Ukrainas) varjata, et selle kaudu enda lahkumiskohustuse täitmist

vältida ning enda väljasaatmist takistada. Isiku käitumist arvestades on põhjendatud eeldada,

et vabaduses viibides ei jääks ta ära ootama enda tagasisaatmist Soome, vaid lahkuks

omavoliliselt ka Eestist ning asuks end menetluse eest varjama, et seda takistada. Isik on kord

3(5)

3-26-1289

juba selliselt käitunud ja pole põhjust arvata, et ta käituks sel korral teisiti. Isiku

kinnipidamise eesmärk on vältida tema põgenemist, et ta oleks tema suhtes toimuvas

menetluses PPA-le kättesaadav.

Põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldatavasti tõhus.

Isikut ei saa usaldada. Soome kohaldatud leebemad järelevalvemeetmed ei hoidnud ära isiku

omavolilist lahkumist Soomest. Arvestades isiku soovimatust päritoluriiki naasta, ei hoiaks

need ära ka tema omavolilist lahkumist Eestist. PPA-l puudub võimalus võtta hoiule isiku

dokumenti, sest see on hoiul Soome ametivõimude käes. Samas ei ole dokumentide

puudumine takistanud isikul seni Schengeni alal ringi liikuda. See ei takistaks ka Eestist

lahkumist. Schengeni viisaruumis kehtiva piirikontrolli puudumise tõttu ei pruugiks isikul olla

olulisi takistusi Eestist lahkumiseks ja mujale liikmesriiki minemiseks.

Kohus ei pea isiku selgitusi koduriiki naasmisega kaasneva ohu kohta usutavaks. See, et

Soome jättis tema rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata, näitab, et isikul puudub vajadus

varjupaiga järele ja teda ei ähvarda päritoluriigis mingi riigist lähtuv oht. Ohtu ei tuvastanud

ka Soome halduskohus, kes jättis isiku kaebuse rahuldamata. Kahtlusi isiku

varjupaigavajaduse kohta äratab ka see, et isik esitas rahvusvahelise taotluse ka Eestis, kuid

loobus sellest nelja päeva möödudes. Isik otsib vaid võimalusi enda väljasaatmise vältimiseks.

Eeldatavasti ei kujune kinnipidamine pikaajaliseks ja isik on võimalik lähiajal Soome tagasi

saata. Pole põhjust arvata, et Soome keelduks teda tagasi võtmast.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. C.W palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 29.04.2026 määrus tühistada ja

vabastada ta KPK-st.

Esiteks soovib puudutatud isik konsulteerida juristiga. Teiseks ei soovi ta tagasisaatmist

Soome, kuna Soome on tema juhtumi menetlemise lõpetanud ja talle tehti ettekirjutus

lahkumiseks Soomest. Nigeeriasse naasmine pole samas võimalik, kuna seal satuks ohtu

puudutatud isiku elu. Puudutatud isik soovib enda ärakuulamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Puudutatud isik avaldab 05.05.2026 pöördumises soovi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule tema kinnipidamise otsuse peale. Tõlgendades tema avaldust HKMS § 2 lg

4 kohaselt kooskõlas isiku eesmärgiga, mõistab ringkonnakohus, et ta soovib taotleda

halduskohtu 29.04.2026 määruse tühistamist ja enda vabastamist KPK-st põhjusel, et tema

arvates ei tohiks teda Soomele üle anda ega Nigeeriasse tagasi saata. Seega vastab

määruskaebus miinimumnõuetele ja ringkonnakohus võtab selle HKMS § 207 lg 1 alusel

menetlusse. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korraldada asjas kohtuistungit, kuna

puudutatud isik on ära kuulatud halduskohtu istungil ja ringkonnakohtule on kättesaadav

ütluste helisalvestis (HKMS § 265 lg 5 teine lause).

9. VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud

kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2

sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad. VRKS § 361 lg 2 p-s 7 nimetatud

põgenemisohuna käsitatakse mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (VRKS § 361

lg 21). VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu

kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb

vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu

05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).

4(5)

3-26-1289

Põgenemise ohu hindamisel võib arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat

käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19). VRKS § 361 lg 2 p-i 7

tuleb tõlgendada kooskõlas Dublini III määruse art 28 lg-ga 2 nii, et isikut saab nende

normide alusel kinni pidada üksnes juhul, kui on olemas tema märkimisväärne põgenemise

oht (Riigikohtu 08.06.2021 määrus nr 3-20-1943, p 22; 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 17).

10. Ringkonnakohus nõustub, et puudutatud isiku puhul on kohane kinnipidamise alus VRKS

§ 361 lg 2 p 7. Asjaoludest nähtub, et algatatud on puudutatud isiku vastutavale EL-i

liikmesriigile Soomele üleandmise menetlus Dublini III määruse alusel (VRKS § 32).

11. Õige on PPA ning halduskohtu seisukoht, et esineb puudutatud isiku põgenemise oht.

Ükski määruskaebuse väide ei anna alust tühistada halduskohtu seaduslikku ja põhjendatud

määrust. Halduskohus on üksikasjalikult ja veenvalt põhjendanud, et isiku varasem käitumine

annab selget tunnistust sellest, et tema eesmärk on kõrvale hoida kohustusest naasta Soome,

kust lahkumiseks puudus tal õigus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega

korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Põgenemisoht on tuvastatud ka ringkonnakohtu

03.06.2026 määruses asjas nr 3-26-1243. Mis puudutab isiku soovimatust naasta Nigeeriasse,

siis selles küsimuses on puudutatud isikul võimalik esitada oma vastuväited Soomes

toimuvates menetlustes. Ringkonnakohus leiab, et isiku põgenemisoht on tema Soomest loata

lahkumist, Eestiga sidemete puudumist ning Euroopas rändamise kohta antud mitteusutavaid

selgitusi arvestades märkimisväärne.

12. Kuna esineb isiku põgenemise oht, ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-

16, p 12). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kinnipidamist pole siinses asjas alust

hinnata ebaproportsionaalseks selle senise kestuse tõttu. Isiku Soomele üleandmist ei saanud

pidada perspektiivituks.

13. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.04.2026

määrus muutmata.

14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud soovi konsulteerida juristiga on

võimalik käsitada riigi õigusabi taotlusena. VRKS § 252 lg 2 kohaselt jätab kohus riigi

õigusabi taotluse rahuldamata, kui taotleja on Eestist lahkunud. Ringkonnakohus on

03.06.2026 määruses asjas nr 3-26-1243 (p-d 7 ja 14) tuvastanud, et isik on 01.06.2026 antud

Dublini menetluse raames üle Soomele. Seega ei viibi isik enam Eestis ning riigi õigusabi

taotlust pole võimalik rahuldada. Lisaks esineb riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud

alus keelduda talle riigi õigusabi andmisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)